inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad
muutused vivad olla vga ulatuslikud ning ilmneda nii inimese keha ehituse kui ka talitluse tasandil BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA INIMESE ORGANISMI EHITUS Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kikehaaravalt ja korraga kirjeldada ning tundma ppida on praktiliselt vimatu. Seeprast on otstarbeks esiteks eristada organismi struktuuri tasandeid, pda mista eri tasanditele kuuluvate struktuuride ehituse phijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Philised inimese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik ksus on rakk. Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tpi rakkude kuju, mtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. Niteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, nrvirakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast vlja ulatuvate jtkete olemasolu, punane vererakk (ertrotst) on aga korraprase kujuga kaksikngus kettake.
Biomakromolekulidena on neil mitmetasandiline struktuur (3D), fn täitmiseks valik arv polüpeptiidahelaid Neil on aktiivtsentrid (-alad) ja sobiv konformatsioon ligandite (ioon, molekul, funktsionaalne rühm) sidumiseks – tagab valkude mitmekesisuse ja biofunktsiooni Valke 40-46 % keha kuivkaalust Vereplasmas 63 – 85 g/L Uriiniga eritub alla 100 – 150 mg ööpäevas VALKUDE STRUKTUURITASANDID - Primaarstruktuur aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu jaoks, kus aminohappejäägid on seotud polüpeptiidiks kovalentse peptiidsidemega. AH-te kindel järjestus polüpeptiidis (AH-d seotud kovalentse peptiidsidemega), mis sisaldab info valkude kõrgemate struktuuritasemete kujunemiseks, sh. valkude funktsioonide tagamiseks Primaarstruktuuris esineb ka ahelasiseseid tugevdavaid kovalentseid disulfiidseid sidemeid
membraanist välja, toimides markerina. Oluline roll on glükosfingolipiididel, mis osalevad kasvu regulatsioonis (vähkkasvajad), olles samuti ka inimese veregrupi määrajad. Suhkrud ravimina Paljude antibiootikumide struktuuri osad. Streptomütsiin. Ebahariliku kujuga süsivesikud on tihti vajalikud aktiivse ravimi saamiseks, aeglustades sauti bakteriliini resistentsuse teket. Mehhanism tundmata. Asidotümidiin (HIV), atsükloviir. Digitoksiin (südamepuudulikkus). Loeng II Valgu struktuuritasandid 1. Primaarstruktuur – peptiidahel aminohapetest 2. Sekundaarstruktuur – peptiidahela pakkimine sama peptiidahela lähestikku asuvate piirkondade sidumine vesiniksidemetega 3. tertsiaarstruktuur – sama peptiidahela kaugel asuvate piirkondade sidumine disulfiidsidemetega 4. kvaternaarstruktuur – ruumiliselt korrastatud mitme peptiidahela kombinatsioon Keemiliste sidemete tüübid Kovalentne side 250 kJ/mol S-S side Cys
Keeleteaduslikud teooriad on sellest, kuidas tekstid moodustuvad. Trubetskoi fonoloogiline teooria tutvustas foneemi mõistet. Foneemi puhul on oluline see, et ta on tähendust kandev ühik, millele võivad vastata mõnevõrra erinevad märgid. On olemas teatavad ühisomadused, mis lubavad neil märkidel kombineeruda. Sellest omakorda tuleneb strukturalistlik tekstiteooria, mis väidab, et keelelises väljenduses eksisteerivad erinevad struktuuritasandid ning süvatasandi mõtetekombinatsioon leiab pinnatasandil väljenduse mitmel erineval viisil. Arvatakse, et süvastruktuurid on erinevat keelt rääkivates kultuurides samasugused. Mainimata ei saa ka jätta Barthes´i, kes poststrukturalismi perioodil uuris tähenduse tekke dünaamilisi protsesse ja keele tähendusüksusi . Kultuurantropoloogias jõuti kultuuridevahelistele sarnasustele põhjust otsides teooriani, mis väitis, et see tuleneb
Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1. sooritus (performance) a) Chomsky b) Austin c) Jakobson 2. indeksikaalsus (indexicality) 3. osalus (participation) 7. Keele peamised struktuuritasandid (fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika). Missugused on iga tasandi põhiüksused? Kuna keel on mahukas ja keeruline süsteem, on seda praktiliselt võimatu uurida ja kirjeldada tervikuna. Kõige otstarbekam on see jagada eri tasanditeks ja allsüsteemideks. Kaheplaanilisusest lähtuvalt saab keeles eraldada häälikutasandi ja tähendustasandi. Kõnet või kirja võime jagada vähimateks võimalikeks üksusteks,
(emis imetab põrsaid). Määratlemata subjektiga (e. süntaktilise subjektita) mõistatused on hea aine näidata, et mõistatuse poeetilise struktuuri tasandid (metafoor vm. troop, parallelism, alliteratsioon, riim jm. kõlakujundid) ei ole üksteisest sõltumatud, vaid nende vahel valitsevad ühelt poolt konkurentsi-, teisalt aga kompensatsioonisuhted. Kui tekstis substantiivset metafoori pole, täidavad poeetilisi funktsioone teised struktuuritasandid. Subjektita mõistatustes luuakse nimepidi nimetamata asja olemuses või käitumises mingit telge pidi "ruum", tuuakse välja mingi erinevus, vastuolu, piirjuhul paradoks, ühtlasi luuakse seeläbi elementaarne parallelism. Kui selliste mõistatuste juures saab näidata mingeid stereotüüpe, siis on need pigem stereotüüpsed süntaktilis-parallelistlikud vormimallid kui metafoorsed stambid. Nimetame siingi nende parallelistlike vormimallide põhitüübid ja toome igaühe kohta mõned näited
N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMETEGA. Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud - Koosnevad vaid AH jääkidest (munavalge) b) Liitvalgud - koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest(metall, lipiid jne.) osast. N: kromosoomid ja hemoglobiin. Valkude struktuuritasandid : 1. Esmane struktuur (molekul, mille puhul on oluliseks AH hulk ja järjestus) N : Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. 2. Tene e. sekundaarne struktuur. jaguneb : a) alfa (spiraalikujuline) b) beeta (saelehtede kujuline) Sekundstruktuuri valgud vees ei lahustu ega seedu. N : Küüned ja soomused. 3. Kolmanda e. tertsiaarse järgu struktuur. Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku
peptiidsidemega). Liitvalgud, milels on valguline ja mittevalguline osa, valgud+ nukleiinhapped = nukleoproteiin, nt: kromosoomides; fosfaat+valk= fosfoproteiin, nt: piimavalk kaseiin; glükoos+valk= glükoproteiin. Ajalooliselt on niimoodi välja kujunenud, et need ühendid on valkude all. Teine valkude jaotus lähtub nende kujust. Niitjas ehk fibrillid, nt: kattevalgud (juuste, siidi, lihasvalgud, ämblikuniit). Kerajad ehk gloobulid (antikehad, ensüümid, transportvalgud). Valkude struktuuritasandid: esmane ehk primaarne struktuur moodustub vahetult sünteesijärgselt, on aluseks kõrgemat järku valgustruktuurile on aminohappejääkide järjestus ja hulk polüpeptiidahelas. Teisane ehk sekundaarstruktuur 1. Alfa- spiraal, mida stabiliseerivad molekulisisesed vesiniksidemed. 2. Beeta-struktuur (sik-sak struktuur), mida stabiliseerivad molekulivahelised vesiniksidemed. Alfa-spiraali esineb palju karvade struktuuris, siidis. Beeta- struktuuri esineb palju küüntes, kapjades
Põhilised struktuu- Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kõikehaaravalt ja korraga kirjel- ritasandid on rakk, dada ning tundma õppida on praktiliselt võimatu. Seepärast on otstarbeks esiteks kude, elund, elund- eristada organismi struktuuri tasandeid, püüda mõista eri tasanditele kuuluvate kond ja inimese struktuuride ehituse põhijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Põhilised ini- keha tervikuna mese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik üksus on rakk. Rakkude koguarv inimor- Rakk on inimese ganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on keha elemen- suures ulatuses varieeruvad. Näiteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, när- taarne ehituslik
annaabi.ee 
