järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus
B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
Kõigil teguriindeksitel on kaks erinevat majanduslikku tähendust 1. üldistav tähendus näitab nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse teguri keskmist või üldist muutumist 2. analüütiline tähendus mitu korda suurenes või vähenes resultaatnähtus kvantitatiivse või kvalitatiivse teguri muutumise tagajärjel (;) = 1 1 -0 0 () = 1 1 -0 1 () = 0 1 -0 0 STRUKTUURINIHETE INDEKSID 1)Muutuva struktuuri indeks: Muutuva struktuuri indeks iseloomustab kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist aruandeperioodil võrreldes baasperioodiga nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse teguri enda muutuste tõttu. 2) Püsiva struktuuri indeks: Püsiva struktuuri indeks iseloomustab kvalitatiivse teguri keskväärtuse muutumist aruandeperioodil võrreldes baasperioodiga kvalitatiivse teguri enda muutuste tõttu
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus;
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse
muutustest, kui ka kvalitatiivse teguri enda muutustest, iseloomustab muutuva struktuuri indeks 14. Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud ainult kvalitatiivse teguri enda muutustest, iseloomustab püsiva struktuuri indeks. 15. Keskmise hinna muutuse isloomustamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse kolme indeksit: muutuva struktuuri indeks, püsiva struktruuri indeks ja struktuurinihete indeks. Milline valem millise indeksi kohta käib? p on hind ja q kogus. struktuurinihete indeks, muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks 16.Valemis on p0 baasperioodi hind ning q1 aruandeperioodi kogus. Selliselt leitud hind on tinglik hind. 17.Struktuurinihete indeks näitab kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud ainult kvantitatiivse teguri muutustest. 18
Üldiselt näitab teguriindeksi väärtus uuritava näitaja keskmist muutust, olles vastavate individuaalindeksite aritmeetiline või harmooniline keskmine. Indeksisüsteem - omavahel seotud üldindeksid. Tasemeindeksid - väärtus näitab mingi näitaja keskmise väärtuse muutumist. Näitaja struktuur seisneb tema rühmitamises teatud tunnuste järgi. Struktuurinihe on muutus näitaja koosseisu kuuluvate osade omavahelise suhetes. Struktuurinihete mõju võib olla suur, samal ajal aga varjatud. Struktuurinihkeid uuritakse ainult intensiivsuuruste keskmiste üldtasemete suhtes. Intensiivsete suuruste keskmiste suhet võib väljendada kas lihtindeksiga või koondindeksiga. a) muutuva struktuuri indeks - iseloomustab kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist aruandeperioodil võrreldes baasiperioodiga nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse teguri enda muutuste tõttu Im
Ip=Ipq/Iq=∑Ip1 Iq1: ∑Ip0Iq0 / ∑Ip0Iq1: ∑Ip0Iq0=∑Ip1Iq1/∑Ip0Iq1 Keskmiseks indeksiks nimetatakse liitindeksit, mis on avaldatav individuaalindeksite keskmisel kujul. Nt leiame HINNA üldindeksi kaalutud keskmise kujul. Näiteks meile on antud individuaal indeks ip=p1/p0;on teada p1q1, siit avaldame p0=p1/ip Ip=∑ p1q1/∑ p1/ip*q1= ip 37. Tasemeindeksid Struktuur on tervik, mis on vastavalt tunnustele osatähtsuste kogum. 38. Struktuurinihete olemus ja nende uurimise tähtsus Struktuurinihetena käsitatakse muutusi nähtuste koostisesse kuuluvate osade omavahelistes suhetes. Struktuurinihe avaldub teatud nähtuse ühe või mitme koostisosa osatähtsuse suurenemises ja kogumi mõnede teiste osiste osatähtsuse samaaegses vähenemises. Struktuuriindeksite uurimise tähtsus tuleneb a)suurest mõjust, mida struktuurinihked avaldavad
11. mood ja mediaan on alati aritmeetilisest keskmisest suuremad(mitte alati) Viie aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 400 ühikut. Milline oli rea keskmine juurdekasvutempo? 1. Ei saa arvutada, sest ei ole andmeid kõikide aastate kohta (vale) 2. 8% 3. 10 ühikut 4. 11,1 ühikut 5. 41% Kaupade keskmine hind alanes 3%, samal ajal tõusid hinnad keskmiselt 7%. Kas ja kuidas on võimalik leida struktuurinihete mõju? 1. Struktuurnihete mõju ei ole sellisel juhul võimalik arvutada 2. Struktuurnihete mõjul suurenes kogus 0,4% 3. Struktuurnihete mõjul keskmine hind ei muutunud 4. Struktuurnihete mõjul vähenes keskmine hind 9,3% (vale) 5. Ei ükski eelnevatest variantidest Normaalselt jaotuvas kogumis... 1. ei toimu väärtuste varieerumist 2. standardhälve peab võrduma nulliga 3. jaotuskõver on sümmeetriline 4
b) on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; c) on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid. 7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon a) käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.; b) käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad stniktuurrmuutusi suunata; c) tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument) a) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt; b) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud; c) orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda alaliselt. 9. Ekvivalenditeooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks) väidab, et
a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon a)käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.; b)käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad stniktuurrmuutusi suunata; c)tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 66.Majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad peavad lähtuma eeldusest, et (majanduspraktikas on a)nii reeglid kui ka nende rakendamine jäigad; b)nii reeglid kui ka nende rakendamine perfektsed; c)nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud. 76.Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt a) teadmiste kogunüt; b)kultuuripärandi kogumit; c) mentaalset programmeeritust. 119.(Majanduspoliitilise) stabilisatsiooni eesmärgiks on
Lähtub rahvamajanduslikest eesmärkidest, mida siis vajadusel iga haru jaoks konkretiseeritakse. Harupoliitika muutub sel teel tervikliku majanduspoliitika osaks. Selle (alam)eesmärgid on tuletatud poliitiliselt kindlaks määratud kõrgematest sihtidest. 5. Majanduspoliitika horisontaalne ja vertikaalne lähenemine Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuurimuutuste kindlas suunas mõjutamist. Seega domineerivad ka poliitiliste instrumentide hulgas sellised, mis tagavad ja parandavad majanduse institutsionaalset ja materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad. Vertikaalne lähemine. Kasutab meetmeid, mis
· klassifitseerida, · tüpiseerida. Klassifitseerimise eesmärk on liigendada uurimisobjektide heterogeenne kogum ühe või rohkema eristamistunnuse järgi homogeenseteks osagruppideks, teisisõnu struktureerida. Mõiste struktuur tuleb ladinakeelsest sõnast structura ja tähendab koetist, (sise)ehitust, püsivat põhiseost. Struktureerimine ei ole eesmärgiks omaette. Tema ülesandeks on olemasoleva struktuuri väljaselgitamine ja hindamine, struktuurinihete kui arengutrendide formuleerimine. Struktuuri teadvustamise korral võib taotleda ja kavandada struktuuri muudatusi, arendamisi ja kujundamisi, aga ka säilitamisi. Samaaegselt on püütud luua ka mitmeastmelisi klassifikatsioone. Teisisõnu, kaubandus jaotatakse kõigepealt mingi põhikriteeriumi alusel kaheks ja siis lisakriteeriumite põhjal kumbki veel omakorda. Tüpiseerimine kui süstematiseerimise teine liik tähendab ettevõtete kogumi iseloomustamist
Selle (alam)eesmärgid on tuletatud poliitiliselt kindlaks määratud kõrgematest sihtidest. 5. Majanduspoliitika horisontaalne ja vertikaalne lähenemine Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Instrumentaariumi kooskõla turumajandusliku iseregulatsiooniga. Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuurimuutuste kindlas suunas mõjutamist. Seega domineerivad ka poliitiliste instrumentide hulgas sellised, mis tagavad ja parandavad majanduse institutsionaalset ja materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad. Vertikaalne lähenemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt
Harupoliitika muutub sel teel tervikliku majanduspoliitika osaks. Selle (alam)eesmärgid on tuletatud poliitiliselt kindlaks määra- tud kõrgematest sihtidest. o Instrumentaariumi kooskõla turumajandusliku iseregulatsiooniga. Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuuri- muutuste kindlas suunas mõjutamist. Seega domineerivad ka poliitiliste instrumentide hulgas sellised, mis tagavad ja parandavad majanduse institutsionaalset ja materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad. Vertikaalne lähenemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt
annaabi.ee 
