*Saksa Rahvuslik Rahvaerakond (DNVP) oli meelestatud monarhistlikult ning esindas rasketööstuse ja põllumajanduse huve 20% häältest. *Mõõdukalt parempoolne Saksa Rahvapartei (DVP) sai 1015% *Kommunistid 810% häältest *Hitleri partei ei ületanud aga 5% taset 19241928 õnnestus riigis luua valitsused, mis toetusid paremstsentristlikule või vasaktsentristlikule enamikule. Peaaegu kõikides selle perioodi valitsustes domineeris Stresemann. Tema eestvedamisel sõlmiti Locarno leping ning 1926. a sai SM'st Rahvasteliidu liige. 1920ndail oli SM'l kaks välispoliitikat: üks oli läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida vaikides toetas president. Seda teostasid isamaalised massiorganisatsioonid (Teraskiiver). SM valmistus II MS'ks: *Saksa ohvitserid õppisid tankide juhtimist Venemaal, sest SM'l ei tohtinud neid olla *Kruppi firma hakkas valmistama õhutõrjekahureid Punaarmee jaoks
väikeriik ei jõudnudki tagasi vaba ühiskonna teele, enne tuli sõda. Saksamaa sammud sõja suunas Versailles' süsteemi lammutamisest Teise maailmasõja alguseni Saksamaa vastuseis Versailles' süsteemile oli ilmne juba 1919. aastast, mil ta rahutingimustega nõustuma oli sunnitud. Esialgu oli Saksamaa aga poliitiliselt ja majanduslikult liiga nõrk, et Versailles' süsteemi hävitama hakata. Kauaaegne Weimari vabariigi välisminister Stresemann saavutas reparatsioonide leevendamise (Dawesi plaan 1924, Youngi plaan 1929), kuid sidus Saksamaa teiste Versailles' loodud struktuuride külge (Saksamaa astus 1926. aastal Rahvasteliitu). 1929. aasta majanduskriisi harjal tuli 1933. aastal võimule Hitler, kes võttis Versailles' rahu vastu avalikult vaenuliku hoiaku. Samal aastal lahkus Saksamaa nii Rahvasteliidust kui ka desarmeerimiskonverentsilt.
vähem tavadest ja traditsioonidest, kadus peenutsemine. Saksamaa 1924. majanduslik tõus. Demokraatia oli ebakindel. 1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg. Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum- peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond. Mõõdukalt vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid. Kommunistid. Hitleri partei. G. Stresemann nõudis mitmete Versailles tingimuste rahumeelset muutmist. 2 välispoliitikat_ Läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida toetas president. Koostöö Nõukogude Liiduga. Saksa firma avas oma tehase Moskva lähedal, et ehitada sõjalennukeid ja kahureid. Sakslased õppisid Venemaal tankide juhtimist kuna Saksamaal ei tohtinud tanke olla. Usa andis Saksamaale laene majanduse arenguks. 5)USA .Algul olid majandusraskused, sest sõjaga seotud tootmine lõpetati, tööpuudus.
koostöö Euroopa riikide vahel . 2. majanduslik kasu föderatsioonist. 3. Paneuroopast pidi saama vastukaal bolsevistliku revolutsiooni vastu. I MS järel 1919 loodi suurima ühend-na Rahvasteliit ja Eesti liikmeks 1921a. Aristide Briand (Prants peam 11 korda, Nobeli rahupr Locarno lepin. eest) koostas Briand-Kelloggi pakti sõja ärahoidmise kohta, esitati Rahvasteliidu peaassambleel 1929 a (seda toetas ka Saksamaa kantsler G. Stresemann). 1930 a esit memorandum "Euroopa föderaalse liidu reziimi organiseerimine". Rahvl le aga polnud konkreetne, memor. puudus ühenduse loomise kava. Rõhutati desarmeerimise vajadust, lisaks tolliliidu idee. Suurbrit oli vastu ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi . Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre "külmale sõjale": II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa
1920ndatel ei läinus rahvahulgad kaasa ei parempoolsete ega vasakpoolsetega, hindasid kodanikuvabadusi, eraomandit. Weimari reziim pidas vastu. Sellele aitas kaasa ka see, et tänu USA-le suudeti majandus jalule seada. Seda aitas säilitada ka see, et monarhistidele tehti järeleandmisi: 1925 valiti presidendiks sõjakangelane Hindenburg, keda peeti sõjaeelse ja järgse Saksamaa ühendajaks. Oluline isik Saksa 20ndate ja 30date poliitikas oli Gustav Stresemann, kes oli erinevatel ametikohtadel: välisminister, kantsler... Ta oli küll Versailles' rahulepingu punktide vastu, kuid ta uskus, et neid saab muuta rahumeelselt. Tema oli ka see, kes alustas koostööd Nõukogude Venemaaga. (Rapallo leping) Liberaalne ühiskond muutus siis, kui majanduskriis jõudis Saksamaale. See tõi kaasa Weimari vabariigi languse. Tööstuslik tootmine langes 1900. aasta tasemele. 2/3 Saksamaa töölistest olid kas täielikult või
ning sõlmiti diplomaatilised suhted. NSVL oli samuti jäänud isolatsiooni ning seega olid koostööst huvitatud mõlemad osapooled. Kuna Saksamaale oli tehtud piiiranguid ka sõjaväe treenimise osas, siis lepiti peagi kokku, et saksa sõjaväelasi hakatakse treenima NSV Liidu territooriumil (see oli juba otsene Versailles' rahulepingu rikkumine, mis jätkus kuni Hitleri ajani). 1923-1929 oli Saksa välisministriks liberaal Gustav Stresemann, kelle ajal Saksamaal ja USAl tekkisid head majanduslikud suhted (USA kapital hakkas voolama Saksamaale, kus sellele oli võimalik leida kasumlikku rakendust). 1925 allkirjastati Locarno lepingud, millega lubati tagada riigipiiride puutumatus ja milles Saksamaa, Prantsusmaa ning Belgia lubasid üksteist mitte rünnata (lubaduse rikkumise korral pidid Suurbritannia ja Itaalia rünnatavale riigile appi minema). Sellega loodeti tagada rahu ja Saksamaad hakati tunnistama teistega võrdse riigina.
demokraatlikku Weimari Vabariiki peab kaitsma selle põhimõtteline vastane, konservatiivse preisluse esindaja, veendunud monarhist Hindenburg. Hindenburg koondab järjest rohkem võimu enda kätte (erakorralise seisukorra väljakuulutamine kriisiaastatel: võitlus parem- ja vasakäärmuslaste vastu). Saksamaa poliitiline süsteem areneb presidentaalse süsteemi suunas. Rahvusvahelise majanduskriisi ajal (1930'te alguses) Saksamaa parlamentarism enam ei tööta. Oluline riigimees on Gustav Stresemann (välisminister 1923-1929) Riigipäeva valimised (1920-32) korraldatakse 7 korda, VIII Riigipäev (viimane) märtsis 1933. Riigipäeva delegaatide arv muutus pidevalt: 1919 = 421; 1933 = 647. Jõudude vahekord Riigipäevas on Weimari Vabariigis ca mittesots. heaks 60% (tsentrum, kodanlikud parteid, paremäärmuslased), 40% (sotsiaaldemokraadid, kommunistid). Erinevaid kodanlikke parteisid on mitmeid, mis kahandab nende mõju. Vabariiki toetavad:
ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et austavad olemasolevat Saksa-Prantsuse ja Saksa-Belgia piiri ning selle tagamiseks loodud Reini demilitariseeritud tsooni. 1928 Briand-Kelloggi pakt
Rapallo leping · 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte vanad võlad. Majanduskonverents Genuas. · Aprillis 1922 sõlmiti Itaalias, Rapallos lepingud Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Loobuti vastastikku territoriaalsetest ja rahalistest nõudmistest ja otsustati sisse seada kaubandussuhted. Hakkas välja kujunema Saksa-Nõukogude koostöö. locarno lepingud · 16.10.1925 Locarnos (kohtusid Stresemann, Briand ja Austen Chamberlain) · Mittekallaletungi leping Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. · Saksamaa läänepiir kuulutati puutumatuks, idapiir pidi jääma "rahumeelselt muudetavaks". · Prantsusmaa soostus tagama Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia piiri "puutumatuse" · Poola välisminister Jozef Beck: Saksmaale anti vabad käed idas, vastutasuks rahu eest läänes! Itaalia · Esimese Maailmasõja lõpufaasis kujunes välja anarhiline situatsioon
annaabi.ee 
