Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja
Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Sümfoonilise poeemiga. 7.Nimeta R. Straussi tähtsamad teosed selles žanris. Aus Italien (1886)Don Juan (1889)Macbeth (1888-1890)Tod und Verklärung (1888- 89) 8. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile? Mahleri eeskujuks oli Jean Paul Hoffmann, aga Straussi i üheks eeskujuks oli Wagner 9. Mahler ja Strauss olid mõlemad väga kuulsad heliloojad kui ka (amet?) dirigentid 10. Iseloomustada impressionistlikku muusikat. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi ” Impression, soleil levant “1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest,
Pea iga juhtiv roll Straussi kirjutatud loominguis on sopranile. Looming Straussi stiil hakkas muutuma pärast kohtumist Alexander Ritteriga, kes oli tuntud helilooja ja viiulimängija ning Richard Wagneri vennatütre abikaasa. Ritter oli see, kes rõhus Richard Straussi jätma selja taha konservatiivse stiili, mida viimasele lapsepõlves peale suruti, ning alustada varjunditega luule kirjutamist. Samuti tutvustas Ritter Straussile Wagneri esseesid ning Schopenhaueri kirjutisi. Strauss jätkas Ritteri ooperite dirigeerimist ning hiljem kirjutas Ritter luule, mis põhines Straussi enda loomingus ,,Surm ja kirgastumine". Selle äsja avastatud huvi resultaadiks oli Straussi esimene tükk, mis näitas tema täiskasvanulikku iseloomu ja karakterit - ,,Don Juan", nagu ka ,,Surm ja kirgastumine" (18881889). Sellele järgnesid: · ,,Till Eulenspiegel" (,,Till Eulenspiegels lustige Streiche") (189495),
, 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi. 18
“Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus. Mõlemad olid elu lõpuni dirigendid, mõlemad kandsid ette oma enda loodud teoseid. Mahler oli juut ning Strauss toetas juute - usun, et see ühedas kuidagi ka nende loomingut. 1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile? Vene kirjandus Rückert, Dostojevski, Göte Faust, vaimulikud tekstid. 2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Sai alguse Prantsusmaalt. Antakse edasi hetke emotsioone harmoonia, mitte meloodia abil. Suurendatud kolmkõla - ülemine noot pool tooni kõrgem. Huvitavad matemaatilised konseptsioonid (jah just nii). Kuna prantslaste käes olid järgmised alad: Alžeeria, pool Araabiast, Laos, Kambodža, Vietnam. Nende maade
Saksamaal. Valsikuningal oli kokku 3 abikaasat. Strauss oli väga oodatud ka Peterburi kõrgemas seltskonnas ja isegi tsaari õukonnas, kus teda sidus eriti lähedane sõprus tsaar Aleksander II noorema venna Mihhailiga, ajendatuna mõlema mehe kirest viiulimängu vastu. Johann Straussi Venemaa perioodile on pühendatud ka Lenfilmis 1971. aastal valminud mängufilm ,,Hüvastijätt Peterburiga". 2003. aastal avati Pavlovskis festivali ,,Suur valss" raames mälestusmärk Johann Straussile. Straussi muusika austajate seast leiame ka Richard Wagneri. Ta on kirjutanud ka 18 operetti; ooperi ,,Rüütel Pázmán" ja balleti "Tuhkatriinu", mille lõpetas aga helilooja Josef Bayer. 5. aprillil 1874 nägi Theater an der Wienis rambivalgust Straussi "Nahkhiir", millest sai helilooja menukaim operett läbi aegade, ning mis on jäänud teatrite repertuaari kuni tänapäevani. 22. mail 1899 Viini Hofoperis toimunud "Nahkhiire" etendusel juhatas Strauss viimast korda ise avamängu
Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus. Mõlemad olid euroopas tunnustatud tirigendid kandideerisid samale kohale, olid head orkestreerijad. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. 1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Strauss : Tema teosed:sümfooinilised poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Surm ja kirgastumine“, „Nii rääkis Zarathustra“, „Don Quijote“, „Kangelase elu“; ooperid: „Salome“, „Elektra“, „Roosi kavaler“, Ariadne Navosel“; sümfooniad (programmilised): „Alpi sünfoonia“ ja „Sinfonia Domestica“ (ehk kodusümfoonia) Ja Wagner . Mahler: Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee
Adele oli Strausside tutvusringkonda kuulunud juba helilooja esimese naise eluajal. Nüüd vallutas ta Johann Straussi südame täielikult. Seekord läks helilooja valik täppi. Adele osutus armastavaks ja andunud abikaasaks. Ta meeldis ja sobis väga hästi Straussi sõpradega. Straussi viimaseks sedöövriks jäi operett ,,Mustlasparun". See sündis tänu silmapaistvale ungari kirjanikule Mór Jókaile, kes pakkus heliloojale operetisüzeeks oma novelli ,,Staffi". Straussile see romantile lugu 18.sajandi alguse Ungarist meelis ning Jókai nõusolekul tellis ta ungari dramaturgilt Ignaz Schnizerilt libreto. Esimest korda lõi Strauss oma operettide tegelaskujude dramaatilise arengu, luues selleks suuri muusikalisi konstruktsioone. ,,Mustlasparunis" moodustasid ühtse terviku mitte enam üksnes vaatuste finaalid, vaid ka teised sõlmstseenid. Oluliselt oli suurenenud retsitatiivi osa
mitmepalgeline. Tuntumad orkestripalad: fantastiline sünd, matuse sünd (sõjaväe ork.), harold itaalias (vioola ja ork), avamäng karnevali marss, dramaatiline sümfoonia romeo ja julia. 2 ooperit: troojalased kartaagos, beatrive ja benedict. Oratooriumid: fausti murdumine, kristuse lapsepõlv. Kantaadid: 8 fausti stseeni, 5. mai. Hulk erinevat koorimuusikat. Populaarne on laulutsükkel Suveõhtud. Ta avaldas olulise orkestreerimisõpiku 1844. see sai õppematerjaliks Wagnerile ja Straussile jt. vaatamata oma andele on teda aastaid valesti mõistetud . Ta oli auhinnatud geenius. Isegi tänapäeval kritiseerivad muusikud teda "vigade" tõttu suutmata mõista muusika ülimat originaalsust. Vaatamata kõigele on jäänud 19. saj. prantsuse musternäidiseks, tulevikuvisiooni ettenägevaks isiksuseks. Muusika Page 6 Anton Dvorak 10. detsember 2009. a. 7:52 1841-1904 Tsehhi Sündis praha lähistel
muutus õhulisemaks (tonaalsemaks). „Der Rosenkavalier“ (1911, Dresdesn) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt 6 Koomiline ooper „Ariadne Naxosel“ (1912, Stusttgart) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt Hofmannsthalil oli idee teha teatriõhtu, kus algul esitatakse näidend „Kodanlasest aadlimees“ (Moliére). Ta tegi Straussile ettepaneku, et viimane võiks kirjutada ooperi, mida paigutada näidendi sisse. Seda kanti sellisel kujul ka ette, kuid kuna see oli kokkuvõttes nii pikk, siis valgus laiali. Ooper töötati ümber, et seda oleks võimalik iseseisvalt ette kanda. Seetõttu koosneb „Ariadne Naxosel“ kahest osast: • Proloog • Ooper Selles ooperis on modernset: • „Teater“ teatris printsiip (Näidatakse ettevalmistuste tegemist ooperi esitamiseks) Tegelased
antropoloogiline religiooniuurimine, küsimused riigi tekke kohta ning sotsiaalsete süsteemide areng. Briti antropoloogid leidsid ta teooriatele rakendust ka seadussüsteemides ja suguluses. - Teda peetakse struktuurfunktsionalismi rajajaks - USAs oli mõju väiksem M.Mauss (1872-1950) - Prantsuse sotsioloog - Uuris maagiat, ohverdust ja kingivahetust (gift exchange) erinevais kultuurides - Suur mõju Claude Levi-Straussile - Peamine teos "The Gift" (1923) - Durkheim oli Maussi onu - Mauss toob sisuliselt Durkheimi seisukohad praktiliselt antropoloogiasse üle - Lisaks õigusele, religioonisotsioloogiale jne. Uuris koos Durkheimiga suitsiidi. - kraad filosoofias - 1901.a juhatas õppetooli nimega "Mittetsiviliseeritud rahvaste ajalugu ja religioon" - 1898. ilmus esimene ajakiri Année Sociologique, pärast Durkheimi surma 1917 hakkas Mauss selle toimetajaks.
annaabi.ee 
