võnkumised (sagedusega15-400Hz). Neid on võimalik kuulata vastu rindkeret asetatud kõrvaga või stetoskoobi/fonendoskoobiga. Kuulatlemisel e. auskultatsioonil võime eristada: I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest. See võnkumine kandub ka verele vatsakestest väljuvates veresoontes. Seetõttu on selle tooni kuulatlemiseks parim koht mitte südame peal vaid verevoolu suunas aordiklapi kuulatluspunkt vasakul sternumi serval teises roidevahemikus ja sternumist vasakul samal kõrgusel pulmonaalklapi jaoks.
roiet +kosto- spinaalne liiges Mm. 1.-12. roie 1.-12. -tõstavad 2-12 -sterno- nn. intero- intercostales roiet kostaalne ja kosto- costales externi et -langetavad 1-11 spinaalne liigesed interni M. transversus sternumi sisemise 2.-6. roidekõhre -2.-6. roide -sterno- inter costales thoracis pinna alumine sisepind depressioon kostaalne ja kosto- kolmandik, pr. spinaalne liiges xiphoideus ja 4.-7. roide kõhredelt M. rectus os pubis 5.-7. roie ja pr. -kere fleksioon ja -lülidevaheliigesed interocostales
AV! KÕRVALKILPNÄÄRMED GLANDULAE PARATHYROIDEAE -kilpn sagarate tagapinnal väikeste PARATHORMOON e -Ca ja P AV, taseme tõus veres ovaalsete kehakestena paratüreoidiin -suureneb Ca sisaldus veres (luustiku arvel) -4 tk (2 üleval, 2 all) -tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga -iga kaal u 0,05g AV! TÜÜMUS ehk harknääre THYMUS - rinnaõõnes sternumi taga TÜMOSIIN -mõju organismi kasvule ja arengule -2 sagarat, lümfoidne kude -vajalikud teiste hormoonide toime -lümfoidne kude, milles arnevad TÜMOPOIETIINID realiseerimiseks lümfotsüüdid, areneb 5.ea-ks -seotud in immuunsüsteemiga -näärme mass suurneb sugu- TÜMULIIN -T-lümfotsüütide “väljaõpe”, stimulatsioon,
vatsakestes 0 mmHgni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus Lõppdiastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AVklappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis.
Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis.
tugevuse arenemisega esimese 6 nädala jooksul, tõuseb süstoolne vererõhk oluliselt, edasi tõuseb süstoolne vererõhk aeglaselt. Mida noorem on laps, seda laiem on arterite valendik. Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused. Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel. Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi. See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist. Puberteediks nääre atrofeerub, tüümuse parenhüüm asendub side- ja rasvkoega. Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab veri 8-9% kehamassist, vastavalt nende organismi üldisele suuremale veesisaldusele. Millised on kaasasündinud (ks) südamerikete tekkepõhjused?
) Normoloogia Perkussioonil südame kohal saadakse relatiivne ja absoluutne tumestus. Relatiivne tumestus on tingitud südant katvatest kopsusagaratest. Vastab ligilähedaselt südame tegelikele mõõtmetele. Absoluutne tumestus on tingitud kopsudest katmata ja vastu rinnakut paiknevatest südameosadest. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993.) Südamepiirkonna perkussioonil kirjeldatakse ligikaudseid südame piire lapsel. Südame ülemine piir II roidevahemik; parem piir sternumi taga; vasak piir tiputõuke asukohas. (Kallas jt 1999, Novak 2004, Saha 2005, Novak 2006, Uibo jt 2010.) 20 Patoloogia • Kardiomegaalia - südame piiride laienemine. Näiteks müo- ja perikardi haigus. (Uibo jt 2010.) • Südame asendi patoloogia. (Saha 2005.) 8.3.4. Auskultatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Vahendid ja metoodika
väga suured, mis tõttu võib laste hingamissageduse mõõtmisel kasutada mõlemaid meetodeid. Intubeeritud lapse hingamine on normaalne kui hingamissagedus on normipiires, laps on jumelt roosa ja ei kasuta hingamisel abilihaseid. Hingamispuudulikkuse tunnusteks on (vt tabel 5): · kui lapsel esineb tahhüpnoe · nahk on tsüanootiline; · esinevad inspiratoorsed sissetõmbed (kui laps hingab sisse, tõmbuvad roidevahemikud ja/või sternumi alumine osa sisse); · ninatiivahingamine igal sissehingamisel. Kui leidub üks või mitu ülaltoodud sümptomit, peab õde muutustest informeerima arsti. Samuti peab õde tegema märkmeid kõikidest hingamise muutustest, normist kõrvalekalletest osakonnas kasutusel olevasse õendusdokumentatsiooni (Tunell 1998, Rennie jt 1999, Lauri & Lehti 2000). Õde peab vastutama, et laps hingaks ja jälgima lapse jume muutust. Kõikidest hingamise
funktsionaalseks tervikuks. Lümfis ja veres on palju leukotsüüte - osalevad immuun vastuses. Neist ainult Ag-spetsiifilistele lümfotsüüdidele on omane: mitmekesisus, spetsiifilisus, mälu, oma/võõras eristamine. Luuüdiks nimetatakse luu õõnsuses paiknevat kude. Jaguneb kollaseks ja punaseks luuüdiks. Sünnijärgses perioodis paikneb inimese vereloome ehk hemapoeetiline kude punases luuüdis. Tüümus Asub südame kohal otse rinnakuluu (sternumi) all. Tüümuse parenhüümil eristatakse tsenraalselt paiknevad säsi ja seda ümbritsevat koort. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelitrakud toodavad hormoone: tümosiini ja tümoetiini. Endotermaalset päritolu rakud koos makrofaagidega loovad barjääri, millega küpsevad T rakud eraldatakse ülejäänud organismist. Samuti loovad nad barjääri tüümuse koore ja säsi vahele, kus toimuvad küpsemise eri faasid
teab arteriaalse vererõhu normväärtusi; oskab anda selgitusi pulsi tekkimise kohta, teab pulsi palpeerimise kohti Üldine sissejuhatus Südamel kui vereringe pumbal on ülesanne varustada kõiki keha piirkondi püsivalt ja piisavalt verega. Seda pumbafunktsiooni tuleb tal täita kogu inimese elu jooksul. Südame asukoht Süda (cor, cardis) on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on tema rusika suurune. Südamel eristatakse laia osa – põhimikku, kitsenenud osa – tippu ja eesmist, tagumist ja alumist pinda. Südame põhimiku osast lähtuvad suured veresooned ja ta asub kolmanda roide kõrgusel. Südame tipp asetseb viienda roidevahe kõrgusel medioklavikulaarjoonel (mõtteline joon, mis läbib rangluu keskpunkti) vasakul. Nimetatud punktis on võimalik palpeerida ehk kompida südame tiputõuget. Joonis 3.15
annaabi.ee 
