vaktisneerimist. 14. Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid kahjustavad inimest. 15. Mis on pastöriseerimine? Miks läheb pastöriseeritud piim ikkagi suhteliselt ruttu halvaks? Pastöriseerimie on toiduainete kuumtöötlemine. Pastöriseeritud piim läheb ruttu halvaks, sest bakterite spoorid ei hävine. 16. Mis on steriilimine? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse? Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku
mineraalaineteks. · Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. · Inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstused, põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel. · Toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. Selleks toiduained kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse. · Bakterite hävitamiseks toiduaineid ka steriilitakse või pastööritakse. · Inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavad baktereid · Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3
Kirjelda, kuidas osalevad bakterid aineringes. Nad lagundavad surnud organisme ja nende elutegevuse jääke Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada? jogurtit, äädikat Selgita erinevaid viise, kuidas saab vältida toiduainete riknemist. kuivatades, soolates, suitsetades, suhkrustades, külmutades, marineerides Võrdle steriilimist ja pastöörimist. Leia kaks paari erinevusi. pastööritakse vedelikke. steriilitakse kõrge rõhuga Võrdle inimorganismis elavate kasulike ja kahjulike bakterite toimet. Kahjulikud tekitavad haigusi, kasulikud aitavad võidelda kahjulike vastu ning aitavad ka näiteks vitamiine sünteesida. Kuidas inimene nakatub tõvestavate bakteritega? Neid sisse hingates, toidu ja joogiveega, läbi vigastatud naha, vigastatud limaskestade otsesl kokkupuutel haigega Kuidas saab vältida nakatumist bakterhaigustesse? Vaktsineerides Kus inimese organismis bakterid elavad
proteolüütilisi ensüüme, need lagundavad). 16. Miks ei valata agarsöödet välja liiga kuumalt? Liigse kondentsvee tekkimise vältimiseks. 17. Miks hoitakse söötmeplaate pärast söötme tardumist ümberpööratult (põhi ülespoole?) Kondentsvee tekkimise vältimiseks. 18. Miks autoklaavitakse agar ekstreemsete pH-dega söötmete jaoks eraldi? Alla pH 5,5 agar hüdrolüüsub ja ei tardu pärast steriilimist. Vajaliku pH-ga sööde ja vesiagar (steriilitakse dest vesi + agar) segatakse pärast steriilimist kokku. 19. Missugused raku surma esilekutsuvad tegurid mõjuvad raku seinale, plasmamembraanile, valkudele ja nukleiinhapetele? fenool (rakukest, tsütoplasmamembraan, denatureerib valke), alkohol (tsütoplasmamembraan, denatureerib valke, ei hävita endospoore). 20. Missugune termiline steriilimisviis on kõige efektiivsem? Miks? Märgkuumus on efektiivsem kui kuivkuumus. Kõige efektiivsem on autoklaavimine, kuna ei ole nii
Mikroobid võivad osutuda ebasoovitavaks ja põhjustada haigusi (patogeensed mikroobid), toiduainete riknemist, korrosiooni jne. Mikroobide arvu on võimalik vähendada ja neid ka tappa kasutades erinevaid mooduseid.Steriilimisviisid: 1) kuumutamine (termiline steriilimine), 2) kiiritamine, 3) filtreerimine, 4) töötlemine kemikaalidega, 5) töötlemine gaasidega. Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur 1) Kuiv kuumus (leegis kuumutamine, steriliseerimiskappides kuumutamine). Nii steriilitakse külviaasu, pintsette, tühje kolbe jne. Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana. Steriilimiseks vajalik kuumutamisaeg 170 kraadi juures on 1 tund, 160 juures 2 tundi. 2) Keetmine vees. 30 min-line keetmine tapab bakterid, kuid ei hävita kõikide bakterite endospoore. Ka mõned viirused võivad ellu jääda. 3) Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) (laboratoorsed söötmed jm vahendid). Niiske kuumus denatureerib valke ja DNAd, kahjustab membraane. Kodus võib autoklaavi
mutageenne toime, UV-A naha vananemine, muidu suht kahjutu. 82. Mis on UV kiirguse märklauaks? DNA. 83. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Mõjub nii letaalselt kui ka mutageenselt. See kiirgus tekitab radikaale. Lõhub visiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse toimel tekivad kaheahelalised katked DNA-s DNA laguneb tükkideks. Sellega steriilitakse opivahendeid, laboriplastikut, süstlaid ja ka toiduaineid. 84. Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Deinococcus radiodurans. 85. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Tal on mitmekihiline rakukest, ta sünteesib karotinoidpigmente, tal on ülitõhusad DNA reparatsioonimehhanismid, mis võimaldavad kokku panna juppideks lagunenud DNA, tema rakus on vähe rauda ja palju mangaani. See aitab vähendada rakus kiirguskahjustusi. 86. Milleks saab kasutada UV-kiirgust?
on termostabiilsemad. Arhede membraanides on ka tsüklopentaani jääke, mis omakorda stabiliseerib neid. Toiduained riknevad peamiselt tänu neis paljunevatele mikroobidele. Madalate ja kõrgete temperatuuride mõju mikroorganismidele saab kasutada ära toiduainete säilitamiseks. Termiline töötlemine: keetmine, autoklaavimine, tündaliseerimine (vaheaegadega kuumutamine), pastöriseerimine. Termiline steriilimine on mikrobioloogilises praktikas peamine: steriilitakse autoklaavis, kus T tõuseb üle 100 kraadi. Endospoorid ja mitmed kuumaresistentsed viirused (hepatiit) hävivad alles temperatuuril 121 125 kraadi. Kõrge temperatuur tapab mikroobid valkude denatureerimise kaudu. Niiske kuumus on tõhusam, kui kuiv. Pastöriseerimist kasutakse seal, kus pikaajaline kuumutamine muudab produkti kvaliteeti. Kasutatakse õlle-, veini- ja piimatööstuses. Pastöriseeritakse ka hoidiseid (kompotid, marineeritud kurgid jne).
Ioniseeriva kiirguse (ja ka kuivuse!) toimel tekivad kaheahelalised katked DNA-s DNA laguneb tükkideks. Hapnik tugevdab ioniseeriva kiirguse toimet, kuna temast moodustuvad kiirguse toimel radikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Bakterite vegetatiivsed rakud on ioniseerivale kiirgusele palju tundlikumad, kui endospoorid. Erinevad bakterid ka erineva tundlikkusega. Mikrokokid ja streptokokid on küllalt resistentsed. Ioniseeriva kiirgusega steriilitakse õpivahendeid, laboriplastikut, süstlaid, aga ka toiduaineid (strateegilised toiduvarud, loomatoit, kanaliha), südameklappe, kõhresid, vaktsiine, ravimeid, vürtse). Kõige kiirgusttaluvam bakter - Deinococcus radiodurans. Tema kiirgusresistentsuse seletatakse eriti aktiivse DNA reparatsioonimehhanismidega, pigmentatsiooniga, erilise rakukesta ehitusega (2 peptidoglükaanikihti+välismembraan), rakus palju Mn ja vähe Fe.
Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Thermus Aquaticus Kuumaveeallikad / merevesi. 69. Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Madalate ja kõrgete temperatuuride mõju mikroorganismidele saab kasutada ära toiduainete säilitamiseks. Termiline töötlemine: keetmine, autoklaavimine, tündaliseerimine (vaheaegadega kuumutamine), pastöriseerimine. Termiline steriilimine on mikrobioloogilises praktikas peamine: steriilitakse autoklaavis, kus T tõuseb üle 100 kraadi. Endospoorid ja mitmed kuumaresistentsed viirused (hepatiit) hävivad alles temperatuuril 121 125 kraadi. Kõrge temperatuur tapab mikroobid valkude denatureerimise kaudu. Niiske kuumus on tõhusam, kui kuiv. Pastöriseerimist kasutakse seal, kus pikaajaline kuumutamine muudab produkti kvaliteeti. Kasutatakse õlle-, veini- ja piimatööstuses. Pastöriseeritakse ka hoidiseid (kompotid, marineeritud kurgid jne). 70. Tündaliseerimine.
Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöörimine ning steriilimine. Kui toiduaineid töödeldakse kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120 °C), on tegu steriilimisega, ning nii saadakse mikroobivaba toode. Steriilitakse ka meditsiinivahendeid (nt süstelahuseid, süstlaid jm). Pastöörimisel kuumutatakse toiduaineid, tavaliselt vedelikke, paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 °C. Toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks kasutatakse tihti pastöörimist, sest siis säilivad vitamiinid ning toiduainete omadused (maitse, värvus) muutuvad vähem. Pastöörimisel ei hävi bakterite spoorid, ning see ongi põhjuseks, miks tavaline pastöriseeritud piim teatud aja pärast ka kinnises pakendis rikneb.
annaabi.ee 
