Alguses lahus oli läbipaistev,pärast solvendi lisamist tekkis valge sade,toimus valgu dehüdratiseerumine.Kui lisasin lahusele vesi sade lahustus,järelduseks võin öelda,et tegemist on pöörduva denaturatsiooniga. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud-bioloogiliste ühendite rühm,mis koosneb ainult süsinikust,vesinikustja hapnikust.Vastavalt sruktuurile neid jaotatakse mono-,oligo-ja polüsahhariidideks. molekuli üldvalem, kuid nendel on erinevad stereostruktuurid ja ehitus: polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid, lineaarsed või tsüklilised, viie- või kuueliikmelised tsüklid. Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist. Polüsahhariidid suur arv lihtsuhkru molekule ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks (taandavateks) ja mitteredutseerivateks (mittetaandavateks).
1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikuid on kolm tüüpe: monosahhariidid, oligosahhariidid ja polisahhariidid. Monosahhariidid täidavad organismis olulist energeetilist rolli, kuuluvas koens koensüümide ning nukleiinhapete koostisse ning nad on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y. Kuid aga nende stereostruktuurid võivad erineda funktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest, ja seetõttu võivad ka nende omadused oluliselt erineda. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet.
4.Hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1ml konts. Väävelhapet Moodustusid purpuursed kihid lahuse ja happe piirpinnale => on olemas süsivesikud OSASOONIDE SAAMINE Osasoonid redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga (liiga) tekkinud süsivesikute derivaadid. Kas mono- või oligosahhariidid. Lähtesuhkrute kristallide kuju ja s-t on iseloomulikud. On vaja pikemaajalist kuumutamist. Osasoonide järgi on võimalik eristada suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 1.Ühte katseklaasi valasin 2ml laktoosi, teisesse 2 ml galaktoosi 2.Mõlemasse lisasin 0.1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0.2 g kristallilist naatriumtsetraati 3.Loksutasin kuni ained on lahustunud 4.Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas vees veevannis, loksutasin aeg-ajalt 5.Jahutasin jäävannis Tekkisid erinevad osasoonid. Laktoosi osasoonid on suuremad ja pikkemad kui galaktoosi osasoonid
Järeldus: Lillakas kiht happe ja lahuse piirpinnal tõestab süsivesiniku olemasolu lahuses. Katseklaasis, kus süsivesikuks oli glükoos, tekkis lillakas kiht selgemini. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid. Tekivad suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest kergesti välja ning tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kaudu saab eristada ka neid suhkruid mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentsi poolest.reaktsioon on kaheetapiline: kõigepealt formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis, seejärel oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja C-2 hüdrasoon formeerub samuti. Reaktsioon on väga pikaajaline ning vajab kuumutamist Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 2 ml glükoosi, teise laktoosi lahust · Mõlemasse lisatakse 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist
Fruktoosil tekis lilla kiht happe pinnale, glükoosil punane. Punane glükoos Lilla fruktoos Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekkivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest hõlpsasti välja. Osasoonide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml erineva taandava suhkru lahust, kaalun mõlemasse 0,1 g tahket fenüülhüdratsiini (glükoosi lahusele 0,11 g ja maltoosi lahusele 0,09 g) ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati (glükoosi lahusele 0,21 g ja maltoosi lahusele 0,22 g). Loksutan kuni ained
Laktosiga klaasis oli alumine osa samuti roheline kuid piirpind oli lillakam. Järeldus: Selle katsega sai tõestatud, et tärklis ja laktoos on süsivesikud (sahhariidid) 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid, süsivesikute derivaadid, tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Monoosidega kõrvuti moodustavad osasoone ka taanavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja. Osasoonide järgi saab eristada sarnaseid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni tõttu. Osasoonide moodustumine on kahe etapiline: 1. Reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma laudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis 2. C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumine karbonüüliks ja C-2 asendis hüdrasooni formerumine. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik:
11 2.2. Osasoonide saamine Teoreetilised alused Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka redutseerivad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik
tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad lahusest välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Ühte katseklaasi valasin glükoosi, teise arabinoosi lahust. · Mõlemasse lisasin ~ 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~ 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. · Loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud.
reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. 7 Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 7. Millise reaktiiviga viiakse läbi hõbepeegli reaktsiooni ja millised tegurid võivad segada positiivse reaktsioonitulemuse saamist? Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest (Tolleni regent) sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO 3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+.
1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Ajalooliselt on osasoone suhkrute identifitseerimiseks kasutatud väga laialdaselt, kuid tänapäeval on sel otstarbel enamlevinud kromatograafilised meetodid. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva
annaabi.ee 
