Igapäeva stress on tänapäevale iseloomulik. Lasteaias võib näha otsest seost stressi ja nakkushaiguste vahel, seda eriti sõimerühmas. Kuid pidev stress toob kaasa halvemaidki tagajärgi kui nakkushaigused. Stress kahjustab aju. Koolid ja lasteaiad on vaja muuta stressivabaks. Kaasaegse pedagoogika ülesanne on luua niisugused tingimused, mis ergutaksid lapsi vabale spontaansele füüsilisele liikumisele ja mängule. Tähtsavad tingimused on seejuures sobiv keskkond ja piisav aeg. Steinerpedagoogika eesmärgiks on lapse tervisliku arengu edendamine. See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks hõlmama kogu isiksust, nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses mõtmesõnadeks eeskuju ja jäljendamine, seega ümbrus ja kasvatajad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend
aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist, enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on igaühe ainulaadsuse aluseks, mis tõestab seda, et see, kes me oleme ei ole vaid pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite tulemus. Inimeste teadvustamata põhieesmärgiks on oma vaimse potensiaali kasutamine, teostamine ja enese arendamine. 1.1 Mis on waldorfpedagoogika? Steiner koolides on õppetöö ühine nii poistele kui tüdrukutele
· Waldorfkoolides religioossed kalduvused. · Eestis tegutseb hetkel 6 kooli ja lasteaeda. · Waldorfkoolide arv ja populaarsus endiselt kasvab maailmamastaabis. Videoklipid · http://www.youtube.com/watch? v=RcCvcy0zAlM · http://www.youtube.com/watch? v=wBu_4iq5bXs · http://www.youtube.com/watch? v=jR8GuKieevI Lõpetuseks · Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Waldorf_school http://waldorfkool.info/page.php?p=181 "Steinerpedagoogika vaimne aluspõhi" Roy Wilkinson "Steiner-kooli põhijooned" Eesti Antroposoofiline Selts "Vaba Waldorfkooli õppeplaanist" Caroline von Heydenbrand
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega.
Tõeline kasvatus toimub kogemuste kaudu aga kõik kogemused ei ole kasvatavad (Hytönen). ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD 20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid. Näiteks seiner- ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna ,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle. Waldorfkooli õpetajaks õppimine toimub vastavas seminaris (Tuulik, 2001:177). 1919. aastal rajas Rudolf Steiner (1861-1925) Waldorfi sigaretivabriku töötajate lastele antroposoofia põhimõtetest lähtuva kooli
.......................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid:.......................................................................................................................9 Sissejuhatus Lapse kasvatamiseks ja õpetamiseks on palju erinevaid viise. Lisaks tavaõppele on olemas ka alternatiivpedagoogika, mis on erinevate meetodite üldnimetus. Nende hulka kuuluvad näiteks vabakasvatus, steinerpedagoogika, waldorfkoolid ja montessori koolid. Minu referaat räägibki just montessori metoodikast. Valisin selle teema, kuna asin võimaluse käia mõni aasta tagasi Soomes ühes Montessori koolis ning sellest ajast on montessori pedagoogika mind huvitama hakanud ja tahtsin sellest rohkem teada saada. Samuti pakkus palju huvi ka Maria Montessori, kes on montessori pedagoogika looja. Oma referaadis seletan lahti, mis on alternatiivpedagoogika. Kirjutan Maria Montessorist,
mitmetahuline nähtus. Muidugi on Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolitus avaldanud mõningat mõju klassikalisele koolisüsteemile, kuid mitte piisavalt selleks, et üdise koolikorraldusega rahule jääda. Alternatiivid ja valikuvõimalused oleksid igal juhul teretulnud ja värskendava-tervendava mõjuga kogu haridusmaastikule. Seejuures ei pruugi ega pea Steiner-pedagoogika olema nn klassikalise mudeli ainus alternatiiv (Betlem 2006) ALLIKAD · Batlem, J. (2006) Steinerpedagoogika tuleb väärtustada.Õpetajate Leht 13.oktoober,37 · Hardorp,D. http://meelespea.eu/waldorfpedagoogika/? sisu=lugemist&SubMenu=mis_on_waldorfpedagoogika 5.oktoober.2010 4 · Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005).Sissejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:AS Medicina 5
mitmetahuline nähtus. Muidugi on Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolitus avaldanud mõningat mõju klassikalisele koolisüsteemile, kuid mitte piisavalt selleks, et üdise koolikorraldusega rahule jääda. Alternatiivid ja valikuvõimalused oleksid igal juhul teretulnud ja värskendava-tervendava mõjuga kogu haridusmaastikule. Seejuures ei pruugi ega pea Steiner-pedagoogika olema nn klassikalise mudeli ainus alternatiiv (Betlem 2006) ALLIKAD · Batlem, J. (2006) Steinerpedagoogika tuleb väärtustada.Õpetajate Leht 13.oktoober,37 · Hardorp,D. http://meelespea.eu/waldorfpedagoogika/? sisu=lugemist&SubMenu=mis_on_waldorfpedagoogika 5.oktoober.2010 4 · Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005).Sissejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:AS Medicina 5
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ...
käivad Waldorflasteaias. Naturaalsed mänguasjad ja huvitavad tegevused. Lapsele luuakse rõõmsameelse, kaasaelamist ja jäljendamist võimaldava igapäevaelu, sest koolieeliku peamine õppimisviis on matkimine. Lastele pakutav toit on tervislik ja pärineb enamasti mahepõllumajandusest. 15 7 Kasutatud allikad Google, Waldorfi pedagoogika [2012, märts 23] http://et.wikipedia.org/wiki/Steinerpedagoogika Kipper Piret, Meelespea Waldorflasteaed http://waldorflasteaed.ee Viljandi Vaba Waldorfkool http://www.waldorf.vil.ee/lasteaed Ermel, U. Tartu Lasteaed Ploomike http://www.ploomike.tartu.ee/joomla// Männamaa, I. (1995) Waldorfpedagoogika. Tallinn Godi, K. (2007) Südamega koolis. Norra Toom, K. (1990 eriväljaanne) Rudolf Steineri pedagoogika. Vabaduskasvatus. Tallinn 16
esindaja vaimne ja hingeline mõõde. Hakkas juba seitsmeaastaselt saama üleloomulikke kogemusi. Otsis lahendusi, alternatiive ühiskonnakorrale, lähtus demokraatia põhimõtetest. 7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse. Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika). 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik, läks sinna rääkima. Vabriku direktor Emil Molt. R.Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele. Saavutas tähelepanu tööliste seas. Waldorfpedagoogika põhiidee: ei tegutse ainepõhiselt, vaid toetakse õpilaste isiklikke võimeid ja sellest lähtuvalt on õppetöö korraldatud. Lapses endas olevate arenguvõimaluste
Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925 Austria kasvatusteadlane (?) Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt
annaabi.ee 
