Monika Gustavson Laste aeg, laste aed Kokkuvõte Laste elukeskkond on väga palju muutnud viimastel aastatel. On tavaline, et peredel ei ole palju võimalusi koos vaba aega veeta, selle tulemusel nõrgenevad pereliikmete omavahelised suhted. Näeme, kui sageli võib pere struktuur muutuda. Kõik sellega kaasneva abielulahutsused, kooselu kasuisaga või emaga peavad kaasa tegema ka lapsed. Kõik need asjad mõjutavad laste igapäevaelu. Seetõttu kui laps käib lasteaias, peaks vähemasti see olema koht, kus tal on rahulik ja turvaline, kus kõik tõimub alati kindla rütmi järgi. Igapäeva stress on tänapäevale iseloomulik. Lasteaias võib näha otsest seost stressi ja nakkushaiguste vahel, seda eriti sõimerühmas. Kuid pidev stress toob kaasa halvemaidki tagajärgi kui nakkushaigused. Stress kahjustab aju. Koolid ja lasteaiad on vaja muuta stressivabaks. Kaasaegse pedagoogika ülesanne on luua niisugused tingimused, mis ergutaksid lapsi vabale sp...
aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist, enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on igaühe ainulaadsuse aluseks, mis tõestab seda, et see, kes me oleme ei ole vaid pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite tulemus. Inimeste teadvustamata põhieesmärgiks on oma vaimse potensiaali kasutamine, teostamine ja enese arendamine. 1.1 Mis on waldorfpedagoogika? Steiner koolides on õppetöö ühine nii poistele kui tüdrukutele
Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kol...
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega.
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. ...
.......................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid:.......................................................................................................................9 Sissejuhatus Lapse kasvatamiseks ja õpetamiseks on palju erinevaid viise. Lisaks tavaõppele on olemas ka alternatiivpedagoogika, mis on erinevate meetodite üldnimetus. Nende hulka kuuluvad näiteks vabakasvatus, steinerpedagoogika, waldorfkoolid ja montessori koolid. Minu referaat räägibki just montessori metoodikast. Valisin selle teema, kuna asin võimaluse käia mõni aasta tagasi Soomes ühes Montessori koolis ning sellest ajast on montessori pedagoogika mind huvitama hakanud ja tahtsin sellest rohkem teada saada. Samuti pakkus palju huvi ka Maria Montessori, kes on montessori pedagoogika looja. Oma referaadis seletan lahti, mis on alternatiivpedagoogika. Kirjutan Maria Montessorist,
mitmetahuline nähtus. Muidugi on Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolitus avaldanud mõningat mõju klassikalisele koolisüsteemile, kuid mitte piisavalt selleks, et üdise koolikorraldusega rahule jääda. Alternatiivid ja valikuvõimalused oleksid igal juhul teretulnud ja värskendava-tervendava mõjuga kogu haridusmaastikule. Seejuures ei pruugi ega pea Steiner-pedagoogika olema nn klassikalise mudeli ainus alternatiiv (Betlem 2006) ALLIKAD · Batlem, J. (2006) Steinerpedagoogika tuleb väärtustada.Õpetajate Leht 13.oktoober,37 · Hardorp,D. http://meelespea.eu/waldorfpedagoogika/? sisu=lugemist&SubMenu=mis_on_waldorfpedagoogika 5.oktoober.2010 4 · Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005).Sissejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:AS Medicina 5
mitmetahuline nähtus. Muidugi on Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolitus avaldanud mõningat mõju klassikalisele koolisüsteemile, kuid mitte piisavalt selleks, et üdise koolikorraldusega rahule jääda. Alternatiivid ja valikuvõimalused oleksid igal juhul teretulnud ja värskendava-tervendava mõjuga kogu haridusmaastikule. Seejuures ei pruugi ega pea Steiner-pedagoogika olema nn klassikalise mudeli ainus alternatiiv (Betlem 2006) ALLIKAD · Batlem, J. (2006) Steinerpedagoogika tuleb väärtustada.Õpetajate Leht 13.oktoober,37 · Hardorp,D. http://meelespea.eu/waldorfpedagoogika/? sisu=lugemist&SubMenu=mis_on_waldorfpedagoogika 5.oktoober.2010 4 · Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005).Sissejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:AS Medicina 5
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoritee...
esindaja vaimne ja hingeline mõõde. Hakkas juba seitsmeaastaselt saama üleloomulikke kogemusi. Otsis lahendusi, alternatiive ühiskonnakorrale, lähtus demokraatia põhimõtetest. 7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse. Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika). 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik, läks sinna rääkima. Vabriku direktor Emil Molt. R.Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele. Saavutas tähelepanu tööliste seas. Waldorfpedagoogika põhiidee: ei tegutse ainepõhiselt, vaid toetakse õpilaste isiklikke võimeid ja sellest lähtuvalt on õppetöö korraldatud. Lapses endas olevate arenguvõimaluste
Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925 Austria kasvatusteadlane (?) Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
