Nimetatud kiiruse avaldumise elementaarsed vormid on oma olemuselt suhteliselt iseseisvad ja üksteisest sõltumatud. Kiiruse komplekssed vormid on elementaarsete vormide seostumise tulemus ja väljenduvad distantsikiiruse säilitamises, stardikiirenduses, spurtides võistluste käigus jne. Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifi list kiirustöö reziimi: 1) atsükliline avaldub ühekordse kontsentreeritud plahvatusliku pingutusena suhteliselt pikkade puhkepauside juures; 2) stardikiirendus väljendub kiiruse kiires tõstmises mingist lähteasendist võimalikult lühikese aja jooksul; 3) tsükliline on seotud kõrge (optimaalse) kiiruse säilitamisega distantsil; 4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus.
Energiaallikad Nimitzklassi lennukikandjatel on kaks aatomireaktorit, mis käitavad sõukruvide jaoks nelja 194megavatist auruturbiini. Võimsust Eesti elektrijaamade suutlikkusest veerandi jagu! Elektrit tootvad kaheksa auruturbiini 8000 kilovatti annavad kolm korda suurema koguvõimsuse kui sama seeria laevadel varem. Tänu niisugusele võimsusevarule saab edaspidi kasutada lennukite jaoks elektromagnetilisi stardikiirendus ja pidurdussüsteeme, mida praegu viimistletakse; energiat piisab koguni täiesti uudsete nõelteravalt suunatud kiirgusega toimivate relvade ehk laserite jaoks. Teatavasti katsetas USA novembris 2004 sellist laserit väga edukalt ja kuigi see konkreetne laser oli mõeldud paigutamiseks lennukitele raketitõrjeks, on ta lennukikandjal veel lihtsamini pruugitav kui lennukil. Relvastus ja varustus Uutel Nimitzklassi lennukikandjatel on kolm Raytheon GMLS Mk29 stardiseadet igaüks
tuleb: 1. pärast lähtesignaali võimalikult kohe alustada jooksu 2. saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus 3. säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua 100m jooksus eristatakse järgmisi faase 1. reaktsiooni faas 2. kiirenduse faas 3. maksimaalse kiiruse faas 4. aeglustumise faas 5. finiš Vatavalt eespool toodud 100m jooksu faasidele eristatakse kiiruse liike 100m jooksu näitel: 1. reaktsioonikiirus 2. stardikiirendus 3. maksimaalne kiirus 4. kiiruslik vastupidavus Kiirjooksu tulemust määravad faktorid: ★ Maksimaalne jooksukiirus ★ Jooksusammu pikkus- 1,24- 1,29 x jooksja pikkus ★ Jooksusammu sagedus ★ Kontaktiaeg ★ Õhulennu aeg NT: 30-60m 60-80m 80-100m U. Bolt 9,58 1,67 1,61 1,66 jooksusamm: 1,41 1,32 jooksusammu sagedus : 4,69 kontaktiaeg: tasemel jooksjal 0,100 sek
arendamiseks. Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused · kiirustreeninguga tuleks alustada varases koolieas, sest organism suudab sel ajal hästi liigutusi juhtida · aastaringselt peaks kiiruse treening olema mitmekülgne · kiirus areneb puhanuna, treeningu alguses, hea motivatsiooni korral · väsimus on signaal treeningu lõpetamiseks, korduv väsinuna harjutamine viib liigutuse stereotüüpi muutustele. Nt madal stardikiirendus, kuigi tugev treening · väga oluline on koormuse ja puhkuse vahekord, lihtne reegel 10 meetri kohta 1 minut puhkust · oluline on intensiivsus mitte maht · vigastuste vältimiseks teha korralikult eelsoojendust, mida jahedamad treening tingimused seda enam teha. Vanematel harjutajatel tuleks soojendus harjutusi kestvamalt teha · kiirusbarjääri ennetamiseks on oluline varakult alustatud mitmekülgne treening · kordusmeetodil on soovitatav jooksukiiruse vaheldumine treeningu jooksul
võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid ja head valmisolekut. Seepärast on vaja esmalt luua eeldused kiiruse avaldumiseks, alles seejärel kasutada maksimaalseid kiirustreeningu reziime. Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifilist kiirustöö reziimi, milleks on: reaktsioonikiirus stardikiirendus maksimaalne kiirus 6 kiiruslik vastupidavus Kiiruse arendamine Kiirusomaduste kompleksse arendamise peamiseks vahendiks on võistlusharjutuse ja selle variatsioonide sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja
liigutuse sagedus Kiiruse komplekssed vormid on elementaarsete vormide seostumise tulemus ja väljenduvad: distantskiiruse säilitamises stardikiirenduses spurtides võistluste käigus Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifilist kiirustöö režiimi: atsükliline- avaldub ühekorde kontsentreeritud plahvatusliku pingutusena suhteliselt pikkade puhkepauside juures stardikiirendus- väljendub kiiruse kiires tõstmises mingist lähteasendist võimalikult lühikese aja jooksul tsükliline- on seotud kõrge kiiruse säilitamisega distantsil vahelduv- sisaldab endas kolme eespool mainitud režiimi Kiiruse liigid Reaktsioonikiirus Stardikiirendus Maksimaalne kiirus Kiiruslik vastupidavus Millest sõltub kiirus kui kehaline võime? Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist
saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. (9) Kiirus on vajalik kõigil spordialadel. Kiiruse koostisosad on: (7) 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse sooritamise kiirus, 3) liigutuste sagedus, 4) liigutuse kiire alustamise võime. Treeningprotsessi silmas pidades võib rääkida järgmistest kiiruse liikidest: (8) · reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, · stardikiirendus, · maksimaalne kiirus, · kiiruslik vastupidavus. Kiirusvõimete tervikliku täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks on võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile väga suuri nõudmisi, eeldab head tehnilist, funktsionaalset ja kokkuvõtvat valmisolekut. Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitatav alles teatud ettevalmistuse etappidel. Esmalt
Kiiruse komplekssed vormid on kolme elementaarse vormi seostumise tulemused ning väljenduvad spordialaspetsiifilistes tingimustes. (Jürimäe, Mäestu 2011) Süstematiseerides teisiti on võimalik kiiruse tüüpe eristada nende avaldumise aja järgi. • Reaktsioonikiirus sõltub peaaegu ainult kesknärvisüsteemi protsesside tasandist ning seda on võimalik treenida näiteks sportlikus situatsioonis tegevuste parema etteaimamisega. • Stardikiirendus sõltub sportlase alaktaatsest anaeroobsest võimsusest ja spetsiifilise lihastöö efektiivsest sooritamisest ning seda on võimalik treenida näiteks lühikeste spurtidega. • Maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus sõltuvad sportlase tehnilistest võimetest ja nii anaeroobsest alaktaatsest kui ka anaeroobsest laktaatsest võimsusest ning seda on võimalik treenida näiteks jõutreeningule sarnasel põhimõttel kordustreeninguga. (Ibid)
harjutuste sooritamisel puututakse eelkõige kokku kiirusvõimete kompleksse rakendamisega. Seepärast tundub olulisem terviklike liigutuslike tegevuste kiirus, mitte kiiruse avaldumise elementaarsete vormide (reaktsioonikiirus, üksikliigutuse kiirus, liigutuste sagedus) tase. Kiiruse elementaarsed vormid on aga suhteliselt iseseisvad ja kiirusvõimete ülekanne küllaltki piiratud. Näiteks võib küll omada head reaktsiooni ehk reageerimiskiirust, kuid madalat liigutuste sagedust. Hea stardikiirendus ei pruugi tagada kiirusliku vastupidavuse kõrget taset ja vastupidi. Et kiirustreening oleks efektiivne, peab konkretiseerima ka arendatava kiiruse liigid: 91 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! 1) reaktsioonikiirus, 2) lähtekiirendus, 3) maksimaalne kiirus,
annaabi.ee 
