Esimene kiiruskatse 36km on läbitud ning esikolmikuks osutus Seabastian Loeb,Marko Märtin ja Markos Gröönholm kes lõpetas kolmandana. Tundub et esimese päeva esimene kiiruskatse on aga Carlos Sainz´ile kurvalt lõppenud, sest tal läks õlivoolik katki ning ei saa sõitu jätkata..ta küll proovis seda ise parandada kuid asjatult.. Algamas on teine kiiruskatse..Franskois Duval stardib esimesena.. peagi on näha suurt tolmupilve tema auto kohal, kuna stardid on kiired ja sõit toimub peamiselt kruusal. Õnneks see midagi hullu ei olnud. Kiirendusel käisid rattad all ringi. Stardisirgel on valmis Märtin..peagi antakse start..Jaaa läks..Märtin - väga hea start oli. (NII)..Stardiootel on juba Gröönholm. Ka tema start peaks kohe kohe tulema..vaid loetud sekundid..3,2,1 ja start..ta läheb esimesse kurvi ta tuleb sellest puhtalt välja, kuid napilt..nüüd hakkab ta ületama kurvi, kus eelmisel aastal sai Colmer surma..oh õnnetust.
kraatrite ümbrus on tublisti vanem ja et Veenuse pindmised kihid on välja kujunenud umbes samal ajal kui Maagi. Teisalt on hämmastav, et kraatrid jagunevad üle planeedi ühtlaselt. Sellest järeldub, et planeedi pind on kõikjal täpselt ühevanune ja sõltuvalt sellest saame teada , et Veenuse vanus on 200 kuni 800 miljonit aastat. Veenust ja selle ümbrust on uurima saadetud paljusid sonde ja tehiskaaslasi. Muidugi on ka mõned stardid rikete tõttu ära jäänud. Vaanust või selle ümbrust on uurima saadetud: (aastaarv näitab planeedi juures töötamise aega) 1962a. Mariner2, USA(lähedane möödalend) 1967a. Venera4, NSVL(atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine) 1967a. Mariner5, USA(lähedane möödalend) 1969a. Venera5 ja 6, NSVL (atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine) 1970a. Venera7, NSVL (laskumine) 1972a.Venera 8, NSVL(laskumine) 1974a. Mariner10, USA(lähedane möödalend) 1975a
Paralleelselt tuleb treenida 1 kord nädalas 150-200 m kordusjookse metsas-ja staadionirajal, siis juba tugeva tempoga ja 5 min käigupausidega. Maist alates tuleb treenida staadionil sprinti jateisi kergejõustiku alasid 3-4 korda nädalas. (Aluseks võetud endiste õpilaste treeningupäevikud, treener Rein Rooks) Üldettevalmistuse treening võimlas. 1. Soojendus. 2. Kergejõustikualased harjutused. 3. Kergejõustikualade tehnika õppimine (stardid, tõkkejooks, kõrgushüpe) 4. Akrobaatika ja riistvõimlemine. 5. Harjutused topispallidega. 6. Hüpped ja hüplemisharjutused üle tõkete või mattidel. 7. Harjutused tõstekangiga ja sangpommiga. Kiirjooksutreening talvel 1. Soojendus 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirjooksud 4-6 korda 30 m. 4. Stardiharjutused käskluseta ja lähtekäsklusega. 5. 8-10 korda 30-40 m tõusva kiirusega jooksu, 15 m sellest täiskiirusega
1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2. start stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui jalgadega, tõugates oma keha ettepoole 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Kui jooksja teeb valestardi, saab ta hoiatuse. Pärast seda diskvalifitseeritakse automaatselt selles jooksus iga jooksja, kes edaspidi valestardi teeb.
ja kokku lingitud rakendusi kasutada erinevatel platvormidel töötavatel arvutitel. On selge, et arvutis peab olema installitud Javavirtuaalmasin (Java Virtual Machine JVM), mis on kompileeritud antud protsessori koodi (native code platvormist sõltuv kood). Ühes arvutis võib olla installitud mitu erineva versiooniga või erinevatelt tootjatelt Javamasinat. Java rakendust täidetakse Javavirtuaalmasinas, mis on operatsioonisüsteemi osa. Seega esimesena stardid Javamasin, saab parameetrina baitkoodis klassi faili nime, otsib selles klassis meetodi nimega main ja käivitab programmi töö. Virtuaalmasin peale baitkoodi interpreteerimise kompileerib programmi masinakoodi ja täidab seda JIT- kompileeritud koodi, täidab veel ka teisi funktsioone (koostöö operatsioonisüsteemiga, juurdepääsu tagamine failidele, graafikafunktsioonide tugi). Peale selle teostab automaatse mäluvabastamise mittevajalike objektide alt,
koosneb peiteperioodist ja liigutuslikust komponendist. Reageerimise peiteperiood koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, selle eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste sooritamisest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reageerimiskiirus on kaasasündinud ja vähe arendatav. Põhiline on tähelepanu ja keskendumisvõime parandamine (stardid erinevate signaalide järgi ja eri asenditest). Reaktsioonikiiruse harjutusi sooritatakse treeningtunni alguses, puhanuna. Tõhusa kiirustreeningu eelduseks on puhanud ja terve närvisüsteem. (9) Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul täiustatakse liigutuste tehnikat ja peiteperioodi aega, seejärel parandatakse koordinatsioonilist koostööd peiteperioodi ja reaktsiooni liigutusliku komponendi vahel.
Esimest korda võistlesid poisid 1969.aasta suvel Jaanikese orus. Sõideti kolm sõitu, mis igaüks kestsid 25minutit ja igas sõidus oli veel ka aja lõppemisel üks ring otsa veel. Startijaid oli kakskümmend neli. Esimeseks poismeistriks tuli Ülo Toomla Järvakandi Tehnika- ja Spordiklubist. Temale järgnesid klubikaaslane Endel Varblane ja A.Raudsepp Viljandi Kalevist. Noori krossisõit huvitas. Järgmistel aastatel kujunesid poiste ja noorte stardid kõige osavõturohkemaks, kus osales üle saja noore võidusõitja. See oli juba tõhus reserv tulevikku silmas pidades, mis varem või hiljem pidi andma soovitud loomust. 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest Esialgu tuli aga leppida sellega, milleks momendil võimelised oldi. 1970 aasta üleliidulisel tehnikaspordialade spartakiaadil tõi Eesti ainsa medali Luule Tull teise kohaga naiste klassis. Esikümnesse pääses vaid Elmet Varblane 9.kohaga suure kuubatuuriga masinaklassis.
Vaatamata sündmuse tähtsusele, otsustati ohverdada isegi televisioonikujutise kvaliteet - aja säästmiseks transleeriti signaal kuumooduli väikese antenni abil, suur vihmavarjukujuline antenn jäeti kasutamata. Apollo-11 ekspeditsioon õnnestus täielikult, kuid põhiline programm oli veel ees. Täna meenutatakse harva järgnevaid maandumisi, kui aga meenutatakse, siis kõiki üldiselt, vahet tegemata erinevatel lendudel. Vilksatavad segamini erinevad stardid, kuusõiduki fotod, äratundmatud figuurid skafandrites Kuu pinnal. Mõnikord meenutatakse eraldi vaid Apollo- 13 ebaõnnestunud lendu: kosmoses toimuvat draamat jälgis siis pinevalt kogu maailm. Aga 9 esimesele Kuule maandumisele järgnesid veel viis õnnestunud lendu, igaüks omaette huvitav. 1969. aasta oli kosmonautika sündmustega rikkas: Apollo-9 katselend maaorbiidil, kolm
Muusika ja mängudega arendati lastes julgust ning eneseväljendusoskust. Guinessi rekordite tund, gala- Laagris oli viis vahetust. Vahetuse igal päeval toi- kontserdid, loovad konkursid, "Saage 2005. aasta mus erinev tegevus. tähtedeks", peotantsuõhtu, "Lõbusad stardid" Projekti elluviimiseks on laagris kõik olemas: suur noorematele, videofilmid. "Tööbörs" on mäng, kus klubi, võrk-, korv- ja jalgpalliväljakud, spordisaal lapsed tutvustasid erialasid, mis on vajalikud ja spordilinnake. Eestile. Valiti rühma miss ja mister ja 2005. aasta Sport oligi lahutamatu osa laagri tööst. Kuna kogu laagrisuve miss ja mister. Kõige nooremad seik-
Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Stratosfääri aerosoolisisalduse kasvu annavad oma küllalt suure panuse ka lennu ja - raketiliiklus.K.Eerme(1993) andmeil paiskavad need stardid stratosfääri ka üsna suures koguses osoonikihti lõhkuvaid katalüsaatoreid ja nii tekivad lühiajalised kohalikud osooniaugud. 1.4.6.1 Osoon ja aerosol "Osooni tasakaalu kõigutavad katalüsaatorid ja aerosool oma muutlikusega." (Eerme 1993, lk.165). Sama autori andmeil on ilmselt kevadine ja suvine osooni hõrenemine põhjpoolkeral seoses aerosooli ebaühtlusega. Katalüsaatorite (Cl, NOx ..) effektiivsus oleneb tugevasti sellest, kas nad
annaabi.ee 
