SISSEJUHATUS Energiatõhususe ja tehnoseadmed aine raames on antud kursuse projekt, kus tuleb leida ühe pere elamu aastane küttekulu rutmeetrile, küttelahendus, ventilatsiooni lahendus, tarbevee torustiku lahendus, kui ka kanalisatsiooni torustiku lahendus. Eelnevalt mainitud probleemide lahendamiseks on abiks lektori käest saadud tunnikonspektid, eesti standardikeskuse standardid ning kõik mis leidub interneti avarustes. Kõik selle mainitu eesmärk on näha kuidas toimub hoone energiatõhususe leidmine ning kuidas projekteerida hoonesse vajaminevad torustikud ja tehnoseadmed. 4 1. HOONE SOOJUSKADUDE LEIDMINE Antud osas leitakse hoone konstruktsioonide soojuserijuhtivused (välisein, põrand, pööning
VIIDATUD ALLIKAD 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet arhiiv, „Pärnu mnt 153 projekt’’. [Külastatud 26.02.2015] 2. Eke Nora andmebaas. [Kasutatud15.04.2015] 3. Google, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.google.com/imgres?um=1&hl=et&biw=1280&bih. [Kasutatud14.04.2015] 4. Proplastiks, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.proplastik.ee/? sisu=tekst&mid=1975&lang=est. [Kasutatud12.04.2015] 5. Eesti Standardikeskus, „Eesti Standardikeskuse teenused,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.evs.ee/tooted/evs-885-2005-ac-2010. [Kasutatud12.04.2015] 6. City24, „Kinnisvara,“ [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.city24.ee/kinnisvara/uurile+anda/aripind/1548425? selectedTabMenu=list¤cy=EUR. . [Kasutatud15.04.2015]
abinõud (maksud, toetused, kindlustused ); Parandavad abinõud (seire, audit, järelvalve, saasteallika juures, teavitamine); Jõumeetmed (tsiviilaktid, kriminaalaktid, administratiivne tegevus, trahvid). keskkonnamõjude hinnang, keskkonnajärelevalve, keskkonnajuhtimissüsteemid, Eesti Standardikeskus (EVS) Eestis tegeleb standardite ülevõtmise, tõlkimise ja avaldamisega Eestis kehtib 2005. aasta septembrist Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standard. EVS-EN ISO 14001:2005 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. Eestis sertifitseeriti esimesed organisatsioonid 1999. aastal ning 2011. aasta seisuga oli Eestis 383 ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni. Keskkonnapoliitilised meetmed Tootjate tasandil • Keskkonnamõju hindamine (KMH, KSH); • Keskkonnajuhtimissüsteemid (ISO, EMAS); • Keskkonnaaudit; • Keskkonnamärgised;
harmoneeritud standarditele, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas ja mis on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina või vastavalt prototüübile, millele heakskiidetud asutus on teostanud tüübikatsetuse ning väljastanud tüübihindamissertifikaadi. Eesti standardina ülevõetud, lõike 2 punktis 1 nimetatud harmoneeritud standardite pealkirjad ja viitenumbrid avaldatakse Standardikeskuse veebilehel. 2.6 Nõuded mänguasja süttivusomadustele Mänguasi ei tohi olla süttimisohtlik ning peab koosnema materjalidest, mis: · ei põle kokkupuutel leegi, sädeme või muu võimaliku süüteallikaga · ei sütti kergesti (leek kustub kohe, kui süüteallikas on eemaldatud) · süttides põlevad aeglaselt ja nõrga leegiga · sõltumata mänguasja keemilisest koostisest on töödeldud nii, et põlemine on võimalikult aeglane
liikmesriikide standardiorganisatsioonid peavad olema mitteriiklikud, ei olnud enam võimalik standardimist endises vormis jätkata. Seetõttu nägid 1999.a. jõustunud tehnilise normi ja standardi seadus ning mõõteseaduse muutmise seadus ette Standardiameti likvideerimise ning tema funktsioonide (akrediteerimine, legaalmetroloogia, standardimine) üleandmise vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse, Tehnilise Järelvalve Inspektsiooni ning Eesti Standardikeskuse pädevusse (joonis 15). Eesti Standardikeskus alustas tööd 1. aprillil 2000.a. Standardiamet Legaalmeteroloogia Standardimine Akrediteerimine Tehnilise Järelvalve Eesti Eesti Inspektsioon Standardikeskus Akrediteerimiskeskus (EVS) 7.2
rahkendamise ülemmääraks 25 000 krooni. ISO 14001 Rahuvsvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile. ISO 14001 sertifikaadi saamiseks peab täitma just selle standardi nõudeid. Standardi töötas 1996. aastal välja rahvusvaheline standardiorganisatsioon (International Organisation for Standards - ISO) 2004. aastak uuendati standardit ja ka eesis kehtib 2005. aasta septembrist eesti standardikeskuse poolt kinnitatud standard EVS-EN ISO 14001:2005 ISO 14001 koosneb mitmest elemendist, mis üheskoos moodustavad tõhusalt toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi. ISO 14001 aluseks on kavanda-vii ellu-kontrolli-korrigeer-mudel, mille eesmärgiks on pidev organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamine alljärgnevate tegevuste kaudu. Alustamine: Organisatsioon selgitab välja ja hindab oma tegevusest tulenevaid keskkonnaaspekte ning oma tegevuse vastavust õigusaktidele
Standardimine seisneb põhiliselt standardite koostamises, avaldamises ja kasutamises. Standardimisest saadavaks kasuks on toodete, protsesside ja teenuste eesmärgivastavuse parenemine, kaubanduslike tõkete vältimine, tehnilise koostöö hõlbustamine. Standardite liigid Põhistandard Terministandard Katsetusstandard Tootestandard Protsessistandard Teenusestandard, teenuste standard Ühilduvusstandard Deklareeritavate omaduste standard Kavandamisstandard Ohutusstandard Tehniline komitee Standardikeskuse tehniline komitee (EVS/TK) on standardimisest huvitatud isikutest vabatahtlikkuse ja pariteedi alusel moodustatud kogu, mille tegevuse eesmärk on standardimise edendamine oma käsitlusalas. EVS/TK põhilised tegevused on Eesti standardite ja standardilaadsete dokumentide koostamine, perioodiline ülevaatus ning osalemine rahvusvahelises ja Euroopa standardimises. Dokumendihalduse standardid EVS-ISO 15489-1:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded;
6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit, betoon jms). • EN 50341-3: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN).
24. Muud mõtted: Neljas osa: Objekti klassifikatsiooniga seonduv 25. Millist mõju avaldab teie tegevusele büroohoone kvaliteediklassi hindamisel kasutatud klassifikatsiooni meetodika? 26. Mida arvate siinsete büroohoonete klassifikatsioonide määramise hetkeseisust? 27. Millistest klassifikatseerimise meetoditest lähtub pank büroohoonete laenutaotluste kaalumisel? Vihjed intervjueerijale küsimuse täpsustamiseks: a) Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) ja Eesti Standardikeskuse (EVS sarja) klassifikatsioonist? St kolme tähega: asukoht, hoone kvaliteet ja kinnisvara juhtimine. b) Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kahe tähega uuest klassifikatsioonist? Kvaliteet ja asukoht. c) Üldisemast erinevates ettevõtetes kasutusel olevast ühetähelisest klassifikatsioonist? A, B ja C. Lisandub sinna ka + ja süsteem? 27.1. Kui kasutatav klassifikatsioon on ettevõtte enda loodud, siis millised on selle põhialused? 28
keskkonnajuhtimissüsteemi standard. ISO 14001 on üle võetud ka Eesti standardiks. • ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis Euroopa Liidus keskkonnjuhtimise ja – auditeerimise skeem (EMAS), mis on sisuliselt samuti vabatahtlik juhend ehk standard ning võeti vastu isegi varem kui ISO 14001. EMAS nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009. Keskkonnajuhtimissüsteemid • Eestis kehtib 2015. aasta detsembrist Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus • Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine • Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess • Organisatsioonid tahavad enamat kui õigusaktid nõuavad: näidata, et nad arvestavad
annaabi.ee 
