klemmi pinge väga vähe deltaUz võrra. Seda tööpiirkonda nimetatakse Zeneri piirkonnaks ja sellest ka dioodi nimetus. ?eldakse ka, et Zeneri piirkonnas on dioodi dünaamiline takistus väike (valem 1). Selline omadus võimaldab Zener dioodi kasutada stabiliseeriva elemendina (skeem 1 ja joonis5). Stabiliseeriva toime kasutamiseks ühendatakse stabilitron paralleelselt tarbijaga see on objektiga, millel soovitakse pinget stabiliseerida. Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2).
2. Koormusvoolu vähenedes aga võib stabilitroni vool suureneda ning ületada maksimaalse lubatud väärtuse ning viia stabilitroni riknemiseni 3. Mitte kasutada ilma koormuseta!!! Parameetrilise pinge stabilisaatori arvutus 1. Määrame kindlaks keskmise stabiliseerimise voolu väärtuse, kasutades kataloogi andmeid (Iz min ja Iz max kohta): Iz kesk = ( Iz max + Iz min) /2 2. Vastavalt vajalikule stabiliseerimis pingele Uz ja leitus keskmisele stabiliseerimise voolule Iz kesk, valime stabilitrone. 3. Arvutame takisti Rb väärtuse nii, et stabilitronile jääks pingelang, mis on võrdne stabiliseerimise pingega Uz ning takistit Rb läbiks siis vool, mis on võrdne keskmise stabiliseerimise vooluga Iz kesk: Rb = (Us Uz) / Iz 4. Leitus keskmise stabiliseerimise voolu Iz kesk väärtus peab kokku langema tarbija poolt tavaolukorras tarbitava voolu tugevusega Ik 5
täitematerjalist alused ja suhteliselt õhukesed ühe või mitmekordsed asfaltkatted. Kahjustused avalduvad tavaliselt : · Tugevalt pragunenud asfaltkihtides · Deformeerunud täitematerjali kihtides · Katte löökaukudes Stabiliseerimise ajal lisatakse sideaineid eesmärgiga taastada ühtlane struktuur parandades stabiliseerivate materjalide omadusi ning saavutades samaaegselt nõutava sõidu kvaliteedi. Stabiliseerimisel võib muuta stabiliseerimis sügavust vahemikus 150-250mm. Kruusateede parendamist mustkatte nõutele vastavaks võetakse ette : 1. Majanduslik põhjus (suured hoolduskulud, mis on seotud suurenenud liiklussagedusega). 2. Keskkonnaga seotud põhjustel
3. Liigituspinge see on alalispinge, mille puhul varistori läbib kindla suurusega vool nimetusega liigitusvool. Liigituspinget ei tule mõista tööpingena, sest tööpinge valitakse varistori lubatud hajuvõimsusest Pn ja suuremast lubatud impulspingest (Uimax) 4. Staatiline takistus RST= U/I 5. Dünaamiline takistus Rd=U/I (AC) mida väiksem on dünaamiline takistus, seda parem on stabilitroni stabiliseerimis võime.Koormusega Varistor Varistor lühises Ure Ure Re Re USisend U Uväljund Rk U Uväljund Ure Varistor tühijooksul
2) kuulkruvi muudab pöörleva liikumise kulgevaks 3) rihm ja lint vähendavad pöörlemiskiirust ja suurendavad pöördemomenti Tagasiside andurid: 1) tahhogeneraator genereerib pinget, mis on võrdeline pöörlemiskiirusega 2) enkooder väljastab impulsse, mille järgi saab määrata pöörlemiskiiruse, -suuna või võlli asendi 3) andur annab signaali, kui liikuv osa on jõudnud vajalikku asendisse. Juhtseadmed: 1) releed, kontaktorid, stabiliseerimis ja reguleerimis järgivsüsteem, programmjuhtimine 2) programmloogika kontroller-olekutrajektoori kujundamine, hägusloogiline juhtimine 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Vool sõltub pingest ja takistusest. Kui sagedus suureneb, siis ka takistus suureneb, seetõttu sageduse vähendamisel on vaja ka vähendada mootori toitepinget. Sageduse suurendamisel
aasta vahelepinguga. Ka teistel Lääne-Balkani riikidel (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244/1999 alusel) ning Montenegro) on väljavaated saada ELi liikmeks. Seda tunnustati 2000. aastal Euroopa Ülemkogul Feiras ning kinnitati hiljem toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumistel. Need riigid suunduvad ELi poole sõltuvalt sellest, kuivõrd igaüks neist täidab ELi liikmesuse 1993. aasta Kopenhaageni kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi erikriteeriume. ELiga ühinemise suunas liikumisel jääb eeltingimuseks täielik koostöö ÜRO endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess, mida täiendati 2003. aasta Thessaloníki Euroopa Ülemkogul, jääb ELi poliitika raamistikuks selle piirkonna puhul kuni ELi liikmeks saamiseni. Kuidas EL toimib? EL on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 27 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos
moonutumine Rc-ahelas:Rc-ahelat kasutatakse astmete vahelise sidestus ahelana, et eraldada mille päripingelang on väiksem on ka positiivne piiramis nivoo väiksemal pingel.). negatiivsel alalisvooluliselt võimendusastmeid ja juhtida samalajal signaale ühest astmest teise. Impulsside korral poolperioodil saame piiramise siis kui stabikas läheb stabiliseerimis reziimi see on siis kui pinge ületab on signaalide edastamine ühestastmest teise seotud sidestus ahelas toimuvate siirde protsessidega, mis zener pinge. Kasutades taolises skeemis 2 stabikat saame kahepoolse piiramise nullist erinevatel tekkivad ahelas kahel korral: 1) Impulsi algul.2) Impulside lõppedes. Nende impulsside kulg mõjutab ka piiramis nivoodel. Seejuures saadavet piiramis nivoode väärtusel sõltuvad kasutatavate stabikate impulside kuju moonutusi
Dioodpiirikutega on võimalik saada ka 0 erinevat piiramis nivood selleks tuleb lülitusse viia täiendav pinge allikas, mille toimel muutub dioodi avanemispinge 0 erinevaks. Taolised lülitused on realiseerimiseks küllalt tülikad ja neid kasutatakse küllalt arva. Dioodi asemel võib kasutada ka stabilitrone, sel juhul võime lihtsalt saada kahe poolse piiramise. Vaadeldav lülituses saadakse ülalt piiramine siis kui stabilitron läheb stabiliseerimis reziimi sel juhul piiramisnivoo = stabiliseerimis pingega. Alt piiramine saadakse siis kui stabilitron läheb pärisuuna reziimi ja siis on nagu tavalisel paraleelpiirikul 0,7 V Piiravad võimendid Võimendus astet on võimalik viia piiramisreziimi 2 juhul 1. Kui transistor tüüritakse sulgereziimi 2. Kui transistor tüüritakse küllastusse Mõlemal juhul on vajalik sobiva koormussirge ja tööpunkti valik punktis B saabub sulge reziim, transistor sulgub ja edasisel sisendpinge muutumisel väljundpinge enam ei muutu
vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 5.2). JOONIS 5.2. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.29 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis- reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Izn; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I ZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- piirkonnas: rz = Uz / Iz ; 5
või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv z vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. 14 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge U on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis z ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus I ; z 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel ZMIN läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil ZMAX stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4
muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U z ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Iz; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool IZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis-piirkonnas: rz = Uz / IZ ; 5
kasutamist saame vältita kui kasutame dioodi asemel sobivalt valitult stabilitroni. Joonis 4.3.7 Stabinitroni kasutamisel saame kahepoolse piiramise. Positiivsel poolperioodil käitub stabikas pärisuunalise dioodina ja me saame piiramise tasemel 0,7V see on dioodi päripingelang (kui kasutada tavalise ränidioodi asemel schotcky mille päripingelang on väiksem on ka positiivne piiramis nivoo väiksemal pingel.). negatiivsel poolperioodil saame piiramise siis kui stabikas läheb stabiliseerimis reziimi see on siis kui pinge ületab zener pinge. Kasutades taolises skeemis 2 stabikat saame kahepoolse piiramise nullist erinevatel piiramis nivoodel. Joonis 4.3.8 Seejuures saadavet piiramis nivoode väärtusel sõltuvad kasutatavate stabikate tüübist. See on nende zener pingest. Piiravad võimendid kujutavad endast tavalist võimendus astet mille koormus sirge ja tööpunkt on valitud mõnevõrra tavalisest erinevalt
annaabi.ee 
