täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: ● Transporditeenistus ● Materjaliteenistus ● Remondi- ja hooldusteenustus ● Haldusteenistus ● Meditisiiniteenistus ● Mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine ● Baasikaitsekompanii Koosseis Merevägi koosneb Mereväe Staabist ja järgnevatest üksustest: Laevastik Tallinnas. ● Laevad ● EOD tuukrigrupp Mereväebaas Tallinnas. ● Kaldateenistused ● Mereväekool ● Baasikaitsekompanii Tegevus Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija
kiirustamine tundmatus olukorras pole kunagi kasulik." Kell 20.13. Radist andis eetrisse hoiatuse lähedalasuvatele laevadele.Ühtlasi saatis ta radiogrammi neemele, Cornwalli staapi, ja kirjeldas tundmatut objekti. Staap käskis hoiduda igasugustest aktsioonidest, mida objekt võiks käsitleda kui rünnakut. Selleks ajaks oli juba üsna selge, et tegu võib olla ainult lendava taldrikuga, UFOga. Kui kell sai 20.19, radist kuulis eetris kummalist praginat. Ka staabist teatati, et side laevaga on halvenenud ning tugevad praksatused segavad seda. Objekt ise oli juba jõudnud 5 meetri kaugusele laeva pardast. Tema punakas valgus ületas tugevuselt isegi laevatulede kuma. Lähenev kera tundus oma telje ümber pöörlevat ja tema sisemusest paistsid hele- ja tumepunased keerised. Tüürimees, kes seisis kõige lähemal, ütles, et ta kuuleb nõrka raksumist. Tema sõnad anti kohe raadio teel edasi staapi.
Narva piirkonna üksused olid moodustanud armeegrupi Narwa, mille põhituumiku moodustasid III Germaani SS-soomuskorpuse alluvusse koondatud väeosad kindralleitnant Felix Steineri juhtimisel. Korpuse koosseisu põhiosa moodustasid SS-diviisid Nordland, Nederland ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner nägi Auveres vägede kontsentreerimises ohtu Narva rindele ning palus luba väegruppi Nord staabist taanduda Narva jõe joonelt Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, mille kattenimi oli Tannebergi linn. Vastav luba saadi alles 22. juulil 1944 ja olukorra lahendamiseks tegi Steiner vaenlase löögisuunal asuvate vägede ümberpaigutuse. Major Riipalu 45. rügement toodi Narva jõe joonelt Auveresse, vahetades seal välja Saksa 26. diviisi osad. Kuna korpus eeldas rügemendile lahingute tulipunkti, anti Riipalu käsutusse veel pataljon "Narwa" ja kaks kompaniid saksa pioneere
Lisaks võib kompanii juhtkonda või juhtimisallüksusse kuuluda allohvitsere, kelle ülesanneteks on kompaniis logistilise tegevuse korraldamine. Näiteks relvur, tehnik, varahoidja. Erineva otstarbega kompaniisid: · jalaväekompanii · tankikompanii · soomusjalaväekompanii · luurekompanii · tankitõrjekompanii · pioneerikompanii · staabikompanii Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm. Pataljon on põhiline taktikaline allüksus. Pataljoni juhib pataljoniülem, kelleks on tavaliselt vanemohvitser. Pataljon kuulub harilikult rügemendi või brigaadi koosseisu. Üksikpataljon on administratiivselt ja struktuuriliselt iseseisev väeosa, mis ei ole allutatud otseselt ühelegi rügemendile ega brigaadile, vaid allub vahetult kõrgemale väekoondisele või juhtkonnale. Näiteks:
taandumiseks. Et Vashkovo juures suudeti Punaarmee kinni pidada, siis pääsesid ka 5. ja 18. armee peajõud Leningradi ja Volhovi rinnetelt ja võisid end kiskuda lahti jälitavast Punaarmeest ning valguda Pihkva suunas. Major Rebane sai selle lahingu eest esimese eestlasena Raudristi Rüütliristi. Pärast Vashkovo lahingut jõudis armeekorpuse staapi kuuldus, nagu oleks üks 659. pataljoni kompaniidest jooksnud rindelt minema. Üks Saksa kapten armeekorpuse staabist saadeti seda kuuldust ja lugu selgitama. See veendus kohapeal, et kuuldustel puudus alus. 5. kompanii leitnant A. Nuude juhtimisel oli Vashkovo lahingu ajal määratud pataljoni reservi ja viibis kogu aeg külas. Kuna lahing võttis eestlastele soodsa pöörde, ei olnud 5. kompanii rakendamiseks vajadust. Soodeni ja Rebase selgitusil oli see tulemus, et Sooden'i pataljon vabanes ebameeldivast ja igasse toimingusse segavast Saksa sideohvitserist. Peatselt möödusid
eestlasena raudristi rüütliristi. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mäe Eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni. Kuna Leningradi alt taganema sunnitud Wehrmachti 18. armee LIV. armeekorpus ja III. Germaani SS-Soomuskorpus taandusid Narva suunas ning ülejäänud armee Pihkva suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine armee staabist võimatu. Seepärast moodustati Narva suunas taanduvatest vägedest jalaväekindral Otto Sponheimeri juhtimisel "Sponheimeri Grupp". Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest Krivasoo külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni Narva laheni III. Germaani Soomuskorpus. Seni markeerisid uut kaitseliini 207. Julgestusdiviisele alluvad julgestus ja alarmüksused. 01.02.1944.a
Julgestusgrupp 181 (hiljem Idapataljon 658) moodustamise ettepanek tehti Eesti Vabadussõja sangarile August Vask'ele. Esimesed vabatahtlikud registreeriti Tartu näituseaias. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 700 meest, kuid sinna soovijaid oli mitu korda rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R.
Peale seda pandi kiiresti jooksu. Kui kirikumõisa jõuti oli seal just simman lõppenud. Küla omad olid selle seal korraldanud. Käsper kamandati pataljoniülema juurde ja Ahas tõmbas õled klaveri alla ja tahtis tukkuma jääda. Tääker tuli tema juurde ja tõi talle putru. Aga Ahas ei soovinud seda. Ta tundis ennast kuidagi vastikult. Õhtu kätte jõudes sõid poisid heintel suppi, kui Käsper sisse tuli. Ta tuli staabist ja paistis kuidagi nördinud. Tõi teate, et tuleb veel taganeda järgmine päev. Aga kui järgmine päev kätte jõudis liiguti hoopis Rannu mõisa poole, kust eelmine kord oli taganetud. Kohalike käest kuuldi et venelased olla sealt põgenenud. Nüüd oli oma poistel ka abilisi partisanid ja Kuperjanovi mehed. Kui Rannu mõisa jõuti ja sealt tõesti vaenlasi ei leitud algas rännak juba Valguta poole. Ka sealt oli vaenlane juba taganenud ilma võitluseta. Keegi ei mõistnud seda
Peale seda pandi kiiresti jooksu. Kui kirikumõisa jõuti oli seal just simman lõppenud. Küla omad olid selle seal korraldanud. Käsper kamandati pataljoniülema juurde ja Ahas tõmbas õled klaveri alla ja tahtis tukkuma jääda. Tääker tuli tema juurde ja tõi talle putru. Aga Ahas ei soovinud seda. Ta tundis ennast kuidagi vastikult. Õhtu kätte jõudes sõid poisid heintel suppi, kui Käsper sisse tuli. Ta tuli staabist ja paistis kuidagi nördinud. Tõi teate, et tuleb veel taganeda järgmine päev. Aga kui järgmine päev kätte jõudis liiguti hoopis Rannu mõisa poole, kust eelmine kord oli taganetud. Kohalike käest kuuldi et venelased olla sealt põgenenud. Nüüd oli oma poistel ka abilisi partisanid ja Kuperjanovi mehed. Kui Rannu mõisa jõuti ja sealt tõesti vaenlasi ei leitud algas rännak juba Valguta poole. Ka sealt oli vaenlane juba taganenud ilma võitluseta. Keegi ei mõistnud seda
kujul teistki korda pevavalgele. Nimelt he maagilise kujukese tagakljel. Seal seisab: Mina olen see, kes krbeleegiga trjub hauarvlit. Mina olen see, kes kaitseb Tutanhamoni hauda. See kujuke leiti haua peakambrist. Kui viimane oli thjaks tehtud, ei pruukinud arheoloogid enam oma egiptuse abiliste rahutusi karta. Nad olid eesmrgile judnud. 4.2. Hauakambri avamine 17. veebruar 1923 asusid Howard Carter ja lord Carnarvon Tutanhamoni haua peakambrit avama. Kogu kahekmneliikmelisest staabist, mis sel kuumal veebruaripeval kella kahe paiku hauakambri sgavusse suunduva kigu ette kogunes, ei teadnud veel keegi, kas peakambrist ldse vaarao muumiat leitakse. Ning veel ei teadnud keegi, et sna peagi on kolmteist neist surnud. Howard Carter kirjutab oma vljakaevamisprotokollis: Vastavalt kokkuleppele, kohtusid kik, kellele oli antud eelis piduliku sndmuse juures viibida, kell kaks hauakambri juures. Nende seas lord
nende evitamise kavandaja, korraldaja ja kooskõlastaja, see suurendab tema mõju rivile, sunnib rivi harjunud tegutsemislaadist lahti ütlema; staabi teadustajaroll - alumistel organisatsioonitasanditel toimunu kohta teabe edasitoimetamine kõrgematele tasanditele; seetõttu võib staabi esindajatel olla rivijuhi ülemusele isegi parem juurdepääs kui rivijuhil endal; staabi kasvamine - staabist on saanud rivile pigem võrdväärne partner kui allpool või kõrval asuv abistaja; suurenenud on vabatahtliku kooskõlastamise osatähtsus. Kooskõla suurendamine Rivi ja staabi vahelise ebakõla (disharmoonia, lahkheli) vähendamine ja lahendamine on võimalik. Nendevahelistest vastuoludest jagusaamiseks on kolm põhitingimust: organisatsiooni siseehitus, mis võimaldab üksikisikute ja allüksuste hea omavahelise suhtlemise;
Juhtisid Eesti ala oma käskkirjadega. Kõige kõrgemaks instantsiks oli Saksa idarinde ülemjuhatus (Ober-Ost). Idarinde ülemjuhatajaks oli Baieri prints Leopold. Eesti ja Põhja-Läti vallutanud 8.armee juhatus (AOK 8), eesotsas Kircbach, kes vahetati varsti välja Hugo von Katheni vastu (jalaväekindral). Tähtsad kindralid ei hakanud enda elu keeruliseks tegema sellega, et oleksid Eesti ja Läti elu juhtinud. Kõik korraldused vajasid nende allkirju. Tegelikult moodustati 8.armee staabist tsiviilhaldusosakond, mis administreeris allutatud alasid. Nende tööd koordineeris 8.armee staabiülem major Franz. 8.armee vastutusala jagati kaheks: taastati 1917.aastal pärast veebruarirevolutsiooni likvideeritud vana kubermangudevaheline piir. 68.korpusepiirkond hõlmas Põhja-Eestis ja 60.korpusepiirkond hõlmas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätit. 68.korpuspiirkonna eesotsas oli Seckendorff ja 60.korpuspiirkonna eesotsas Pappritz. Pigem
annaabi.ee 
