Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spiritua...
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuu...
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . ....
EESTI DZÄSSIAJALUGU Ilma dzässihelideta ei kujutaks Eestit ette vist keegi. Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine. Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse
pehmeks pudedaks massiks. d) oks mille pehke mdanik hlmab "le" 1/3 oksa likepinnast 16)skitseeri heklge eksentriline kasv 17)kirjelda salmilist puitu. 18)nimet. puidu kiudede ebakorraprast ksteisest lbi pimuvat kasvu. 19)skitseeri kakstvi. 20)millistel p.liikidel on omadus tve, okste kge kasvatada pahku. kask,vaher, saar. 21)mispidi ahenevad klmalhe oma ssilhe. klmalhe- kulgeb pikkitve, ssilhe- ssist koorepoole. 21)nim kolm peamist marrastuse tekitajad. Loomad, raidurid, tormid. 22) mis mdanik on kige kardetavam. tvemdanik ehk nn punamdanik. 23) mis seeneniidud ei s puidu rakuseinud vaid lbivad raku seinu pooride kaudu siniseen 24)tida lngad: seente aremenmine olenevalt temp. suurema hulga puidele kahjulike seente madalam temp. ..... ( ) krgem .... (45). ja soodsaim ..... (18) seente arenemine olenevalt W-st ldiselt alampiir ....... (20) % w lempiir ....
Samuti ei peatunud pikemalt mustlasmuusikas levinud pillidel. Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, millest esimeses räägin mustlastest, nende päritolust, kultuurist ja traditsioonidest. Teises peatükis 4 kirjeldan erinevate piirkondade mustlasmuusikat, samuti toon välja olulisemad vastastikused mõjutused. Kolmandas peatükis räägin mustlasmuusika liikidest: mustlasfolgist, mustlasdzässist ja mustlaspungist. Seejuures keskendun rohkem kahe viimase iseloomustamisele. Neljandas ja seega viimases peatükis toon välja mustlasmuusika mõjutused kunstmuusikasse. 5 1. MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS Mustlased on rahvas, kelle kohta on liikvel palju jutte, legende, lugusid ja müüte. Nad on silmapaistvad ja meeldejäävad ega jäta peaaegu kedagi ükskõikseks. Neid nii armastatakse
kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm. 1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama. Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt: Riik sekkus majandusse rohkem
Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist) 1934 asutati Gestapo (Geheime Staatspolizei Salajane Riigipolitsei). See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst).
Saksamaa relvastumine ja muutumine totalitaarseks Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936- 1939), Etioopia vallutamine (1935-1936) Lääne riikide lepituspoliitika Hitlerliku saksamaa suhtes SA- rünnakrühmlased, mustsärklased. Parteisisene politseli, koondunud 1000000 meest.E. Röhm 1934- pikkade nugade öö. Tapeti E.Röhm, Hitler kõrvaldab oma konkurendid. NSDAP- Sa raames oli loodud ka SS, mis oli kaitsemalev ja Ssist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933- allutati SS ile Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. 1935- võetakse vastu Nümbergi seadused. Nümberg- linn saksamaal, kus käisid koos natsipartei kongressid, seal asusid natside juhtorganid. Seadused puudutavad eelkõige juute. Seadustega juudid eemaldatakse õppeasutustest,
HOH osa teisi suhkruid. - tselluloos. gldkoos Organism kasutab seda stada krrrr energia saamiseks. Sel- .ssist, sest - rol leks tuleb aga laktoos re koostii.r ' seedekulglas esmalt monosahhariidideks la- - ,ikoosivar.i - gundada
annaabi.ee 
