Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest hingetõmbehetke ja seepärast parandati suhteid. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt neljas LääneSaksamaa liidukantsler, ametis 196974. 1971 sai idapoliitika eest Nobeli rahupreemia. 1970 idalepingud (Poola ja NSVLiga). 1972 tunnistas Saksa DVd. 1970 Poola visiit kahetsuszest Varssavi ülestõusu ausamba ees. Richard Nixon Usa president (al 1969). Parandas suhteid NSVLiga, SRP1 Moskva visiidi ajal 1972. Leonid Breznev NSVL riigijuht. Praha kevad, Helsingi protokoll, SRP1. 1979 Afganistani sõja algus. Urho Kaleva Kekkonen Soome president (195681). Helsingi protokoll. Anvar Sadat Egiptuse sõjaväelane ja president (7081). Camp Davidi rahu 1979. Homeini Pariisi põgenenud islami usujuht, Iraani valitseja. Naastes 1979 kuulutasti Iraan islamiriigiks, valitses islami seaduse alusel. 1980 alustas sõda Iraagiga. Margaret
Sjp1= M( TH1+ ADE1* te-1)= 55( 2628+ 365*0,5)= 154577,5 EEK Sjp2= M( TH2+ ADE2* te-1)= 55( 5256+ 722*0,5)= 308935 EEK Täiendava palgafondi protsent, ( Dp- puhkusepäevade arv; Drp- riiklike pühade arv): Ptäiend= Dp* 100/ ( Dk- Dp- Drp)= 28* 100/ (365- 28- 10)= 8,6% Aastane palgafond: Sj1= Sjp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 154577,5 ( 1+ 8,6/ 100)= 167871,2 EEK Sj2= Sjp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 308935 (1+ 8,6/ 100)= 335503,4EEK Remonditööliste põhipalgafond, ( Mr- remonditöölise tunnitasu): Srp1= T1* Mr= 242,3* 65= 15749,5 EEK Srp2= T2* Mr= 486,2* 65= 31603 EEK Aastane remonditööliste palgafond: Sr1= Srp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 15749,5( 1+ 8,6/ 100)= 17104 EEK Sr2= Srp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 31603( 1+ 8,6/ 100)= 34321 EEK 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide arvutus Kütuse maksumus, ( Hk- kütuse liitri hind): Sküt1= Kküt1* Hk= 23320,9* 12,50= 291511,3 EEK Sküt2= Kküt2* Hk= 46641,7* 12,50= 583021,3 EEK Transmissioonõli maksumus:
Washingtoni ja Moskva läbirääkimistel tuli jutuks strateegilise relvastuse piiramine ja omavahelised suhted. 1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama. 1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 kirjutas Nixon alla kahele võidurelvastumist piiravale dokile. Usa ja NSVL külmutavad viieks aastaks tuumarelva SRP1. SRP2 läbirääkimised algasid kuid Washington ei kirjutanud alla, sest pingelõdvendus oli lõppenud. 1979 Afganistani sõda. Saksa LV-Saksa DV Lääne Saksamaal oli võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus mis normaliseeris suhteid Ida- Saksamaa ja teiste sotsialistlike riikidega. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud tunnustades Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini
Tsehhoslovakkia eksperimendid lõpetati jõuga ning Breznev kehtestas ruttu ka Breznevi doktriini, mis tähendas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Prahasse sisenesid tankid. 1970te algus Pingelõdvendus (détente) lääs mõistis, et jõud ei käi NSV Liidust üle ja üritati omavahel suhteid parandada. Olulised lepped sõlmiti USA ja NSVL vahel. 1972 lõpiti kokku, et kumbki pool ei ehita raketitõrjesüsteeme. Strateegilise relvastuse piiramine SRP1 ja SRP2. 1979 oli pingelõdvendus lõppenud. 1973-75 Helsingi protsess oli pingelõdvenduse sümboliks ehk Euroopa jõugeoleku ja koostöönõupidamine. Selle allkirjastasid 33Euroopa riiki, USA ja Kanada. 1.Euroopa julgeolek, 2.majandus-, teadus-, tehnika jne, 3.inimõigused. Kuna lõpuks kaotas NSV Liit nõupidamiste vastu huvi, siis jooksid need liiva. 1979 NSVL sissetung Afganistani Nõukogude Liit oli majanduslikes raskustes, aga ei lõpetanud välispoliitilisi avantüüre
kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NSVL tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk hakati suhteid soojendama. Olulised lepingud: 1963- tuumakatsetuste osaline keelustamine. 1968- tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1970- idaleping, Lääne-Saksamaa ja NSVL, Poola. Saksa piir pandi paika. 1972- raketitõrjesüsteemide rajamise leping. SRP1, USA jaNSVL külmutavad 5 aastaks tuumarelvade valmistamise. 1979- SRP2, Washington ei kirjutanud alla, NSVL alustas sõda Afganistaniga. 1973-1975, Helsingis nõupidamine, OSCE Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganistatsioon. 1991- START1 vähendatakse tuumarelvade arvu. 1993- START2. Tulemus: NSVL lagunes, tuumarelvade vähendamine, uued julgeoleku organistatsioonid, külma sõja lõpp. 8) Sotsialistlik maailmasüsteem (NSVL olulised juhid ja iseloomustused,
aastal Camp Davidis. 4. Millal sõlmiti ja milles seisnesid nn idalepingud? 1970.a sõlmis lääne-saksamaa, nsvl ja poola idalepingud-Riigid tunnustasid Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge 5. Millal sõlmiti ja milles seisnesid SRP-1 leping ja raketitõrjesüsteemide piiramise leping? 1972.a , Raketisüsteemide piiramise leping- Lepitu kokku , et kumbki ei ehita neid üle kahe, hiljem otsustati piirduda ühega. SRP1-Käsitles strateegilise relvastuse piiramist ning sätestas, et AÜ ja NSVL külmutavad järgmiseks 5a tuumarelva rakettide ja pommituslennukite arvu saavutatud tasemel, kumbki pool 2400ühikut. Pidi järgnema SRP2 –oleks vähendanud strateegiliste kandurite arvu. 1973.a ,aga USA ei nõustunud sellega kuna NSVL oli alustanud sõda afganistanis. 6. Mida kujutas endast nn Helsingi protsess? Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Euroopa riikide juhid hakkasid
1975. aastal toimus Helisngis Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents (CSCE) lõppakt ehk Helisngi deklaratsioon kuulutas, et kõik pärast II MS Euroopas kujunenud piirid (seega sotsialismilee) on puutumata. Kõik lõppaktile allakirjutanud riigid kohustusid täitma inimõigusi. USA, NL ja Hiina omasid tuumarelvi, seega toimisid nad vastavalt, et sõda ära hoida. Vastaslikud liidud ja poliitilised-majanduslikud kokkulepped kahe üliriigi vahel. NL ja USA jõudsid SRP1'ni, Lõppes Vietnami sõda USA'le kaotusega sellega üks kriisikolletest lakkas olemast. 6. Nimetage 1968. aasta Tsehhoslovakkia ja 1980. aasta Poola ülestõusu põhjused. 1968. aastal tabas sotsialismileeri uus kriis. Tsehhoslovakkia Kommunistlik Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma 1. sekretäri A. Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas A. Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See
esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlmitakse trantspordilepind L-Berliini ja I Saks vahel. 1972 SLV ja SDV suhete aluste leping.Rahulik kooseksisteerimine 2 erineva reziimi vahel. 1973 Võeti nad ÜROsse *Strateergilise relvastumise piiramislepingud(ehk SRP1 ja2 või SALT1 ja2 kumbki pool külmutab järgmiseks 5 aastaks oma strateegiliste kandurite (rakettide ja pommitajate) arvu saavutatud pariteetsel (võrdväärsel) tasemel kummalgi 2400 ühikut) *Helsingi nõupidamine e Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine.-OSCE(OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Juba Helsingi lõppaktis
) Võidurelvastumine Aatompomm – 16.07.1945 06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad: aatomi-, bioloogilised- ja keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm, kandurid (lennuk, rakett) 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping (NL, USA, SB) kosmoses, atmosfääris ja vee all, lubatuks jäi maa all. 1968 algavad I läbirääkimised desarmeerimise (relvade vähendamine) osas 1972 – SRP1 (strateegiliste relvade piiramise leping) 1979 – NL sissetung Afganistani, NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 – USA eesotsa sai Reagan, läbirääkimised strateegiliste relvade vähendamise osas 1983 – USA tähesõdade programm 1991 – USA ja NL kirjutasid alla START1 lepingule (vähendas tuumarakettide, pommitajate arvu 1/3 võrra) NL lagunes → tekkisid uued tuumariigid: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan. Propaganda – kihutustöö
Majanduslik võistlus USA laenab Kuweidilt ja mõjutab Saudi-Araabiat, et toodaks rohkem, sest siis nafta hind langeb. NLKP müüb naftat, mille hinnalanguse tõttu on müük oluliselt raskem. Gorbatsov paneb võimule grusiini, kes muutub demokraadist kommunistiks . Gorbatsov alustab lõpetamist, et NL jääks püsima. Algavad tippkohtumised 11 Islandil Gorbatsov tahab kaotada tuumarelvad. Sõlmitakse SRP1 Üks relvaliik likvideeritakse 1989. lubab Gorbatsov väed välja tuua nii Afganistaainst kui ka Mongooliast. Läänes lõpetatakse kodusõjad (kokkulepe EE mehe poolt) 11 Breznevi doktriin asendub Sinatra doktriiniga Breznevi- meil on õigus kaitsta kommunimi Sinatra- me ei sekku, elagu kuidas tahetakse Samet revolutsioon- ida euroopa vabanemine.
Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1972 külastas Nixon NSVL, sõlmiti"NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused", mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama. Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid. Strateegilise relvastuse piiramise lepingud:1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi; 1972 SRP1 NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta jooksul ühtegi tuumarelva kandur; 1973 algasid läbirääkimised tuumarelva kandurite vähendamiseks, kuid lepingut ei sõlmitud. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada
USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise relvastuse piiramine (SRP1, pidi jägnema ka SRP2 jäi ära) Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümboliks Eur kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e Helsingi protsess. Oluline roll Soome presidendil U. K. Kekkonenil. 1973 alanud nõupidamistel oli 3 etappi: I osalesid peaministrid II läbirääkimised lõppakti sisu üle diplomaatide ja ekspertide vahel (Genfis) III 1975 a Helsingis, 1. aug allkirjastasid 33 Eur riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel".
annaabi.ee 
