Mis juhtuks spordiga kui kliima muutuks? Meie arusaam sportimisest muutuks suurel määral. Kui kliima soojeneks, oleks meil soe lumetu ilm. Lumi sulaks ära ka muudes populaarsetes suusakuurortites. Alati populaarsest suusatamisest saaks vaid sisehallides
noori aktiivses liikumises. Kooliaastatel on ka juba väga palju noori, kes tegelevad ise, vabatahtlikult aktiivse sportimisega, võttes osa erinevatest ringidest, näiteks kergejõustik, tantsimine jms. Et noored inimesed ei kaotaks oma spordihimu, innustatakse neid juba varajases eas sporti tegema, antakse palju motivatsiooni ning võimalusi enese arendamiseks. Sealt kasvavad välja juba oma ala proffesionaalid, sportimisest saab hobi, mida inimene armastab teha ja mida ta teeb hea meelega. Tõsi on see, et liikumine tervendab maailma. Inimesed on paremas vormis, tervis on hea ning igapäevastele probleemidele ei pöörata nii palju tähelepanu, sest isiklikku heaolu peetakse üsna oluliseks. Hea on see, et on loodud palju üritusi, näiteks Ööjooks, seda reklaamitakse üle maailma ning seal osaleb palju erinevaid inimesi, erinevatest riikidest,
Noorte sportimisvõimalused Tere kallid sõbrad! Räägin teile sportimisest, sellega kaasnevatest pingutustes ning ka võimalustest, mis on tänapäeva noortel spordiga tegelemiseks. Teema valisin sellepärast, et olen sellega ise kokku puutunud ja sport on minu jaoks väga huvitav ning oluline. Olen tegelenud spordiga pea 10 aastat. Alustades ujumisega(u. 4 aastat) ning minnes edasi kergejõustikuga(u. 5 aastat). Sellise ajaga olen kogenud, et võib tekkida tüdimus. Põhiliselt tuuakse trenni mittetegemiseks lihtsaid ettekäändeid ja põhjuseid
toitumine. Tervislikult peaksid tegelikult toituma kõik inimesed. Samas on näiteks linnades igal pool võimalik tervislikult toituda. Linnas võimaldavad tervislikult toituda kohvikud, restoranid, aga miks siis ikkagi inimesed valivad mittetervisliku toidu. See võib tuleneda paljudest teguritest nagu näiteks, et inimestel pole aega ja seepärast valivadki nad koha, kust saab toitu kõige kiiremini kätte ehk siis kiirtoidu kohviku. Ka sport kuulub tervisliku eluviisi juurde. Et sportimisest saaks tervislik eluviis tuleb silmas pidada ka mõningaid näpunäiteid. Sporti tuleks teha regulaarselt ja vastava koormusega, vastasel juhul võib sport muutuda elule ohtlikuks, kui panna endale liiga suur koormus peale. Sporti tuleb teha regulaarselt, kuna kui sa ükspäev teed ja teine päev ei tee, siis see ei anna sulle mitte midagi. Sportimine mõjutab ka meeleolu. Kui inimene teeb sporti siis tunneb ta ka ennast paremini
Hea kehaline areng seostub tavaliselt aktiivse eluhoiakuga: enesekindluse ja eneseusuga. Kehakujust ja kehalisest arengust sõltub mõneti ka inimese psüühiline tasakaal. Igaüks meist tahab midagi ära teha, midagi osata, midagi saavutada. Kordaminekud ja edu parandab enesetunnet, tõstab eneseusku. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad juba varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Unger, J. 1988. Teadmisi sportimisest. Tallinn. Tervisesport ja regulaarne liikumisharjumus on otstarbekaimad ja efektiivseimad viise arendada ning säilitada kehalist vormi, vaimset tasakaalu ja üldist jõudlust, rääkimata selle meelelahutuslikust ja emotsionaalsest efektist. Vähesest liikumisest ja ebatervislikest eluviisidest põhjustatud haiguste ravi maksab tänapäeval üha enam. Kehalise aktiivsuse suurendamine eeldab aga igaühe mõtteviisi muutust ja
seejärel leida endale sobiv. Minule isiklikult meeldib kõige rohkem tantsimine ja jooksmine. Tantsimine on väga meelelahutuslik, treenib korraga kõiki lihaseid ja arendab ka koordinatsiooni hästi. Jooksmise ajal saan ma omaette mõelda ning lõdvestuda. Näiteks võingi tuua iseenda, et kui spordiga ei tegele, on keha nõrk ja enesetunne pole just kiita. Olen kogu aeg spordiga tegelenud, kuid aasta aega olen sportimisest eemal olnud. Ma olen haigustele palju vastuvõtlikum ja tihti pinges. Kokkuvõtteks võin öelda, et sport on väga tervislik ja kasulik ning arvan, et kõik spordiga tegelevad inimesed on palju vastupidavamad, rõõmsamad ning elujõulisemad. Inimesed, kes veel spordiga ei tegele, peaksid seda tegema. Tänan kuulamast!
Ma olen selle väitega täiesti nõus, aga ei tohi ka unustada, inimene ei saa oma elu ise valida. Kui tal on võimalus tervena sündida ja elada, siis tal tuleb seda ka teha. Kui see võimalus puudub, tuleb hakkama saada vastavalt võimalustele. Kui me oleme väiksed, hoolitsesid vanemad meie eest. Juba siis saame me õppida, kuidas elada tervislikult. Heas perekonnas ongi vanemad need, kes seletavad, millised toidud on tervislikud ning valmistavad lastele neid sööke. Vanemad räägivad ka sportimisest ja valivad sageli laste välja parimad trennid, kus need käia saaksid. Kui ei ole võimalus käis trennis, võib perega koos jalutamas või matkamas käia. Ma usun, et kõik need lapsed, kes on isa ja emaga palju jalutanud, teevad seda hiljem iseseisvalt oma sõpradega. Liikuv eluviis on tervislik ja see on ka keskkonnale kasulik, sest ei saasta keskkonda. Lapsepõlves me ei saa sellest aru, et me omandame need harjumused, mida me hiljem kogu elu kaasas kanname
1937. aastal, kui Ottavio oli 16 aastane liitus ta Itaalia Kergejõustiku tiimiga, seal võitis neli korda riiklikud meistrivõistlused ja 1948. aastal Võistles ta Itaalia tiimis ka suveolümpiatel. Kui II Maailmasõda oli puhkemas liitus Ottavio Itaalia sõjaväega. Sõja ajal võtsid Inglise väed ta Egiptuses vangi kus ta oli neli aastat. Pärast sõda hakkas ta tegema koostööd oma spordi kaaslase ja sõbra Giorgio Oberwegeriga. Nad kasutasid ära oma teadmisi ja kogemusi sportimisest ning hakkasid tootma spordirõivaid. 1948 aasta Olümpiamängudele Itaalias hakkasid nad disainima spordidresse sportlastele. Nad sobisid hästi kokku ja neist sai lugupeetud äripartnerid. Samal ajal oli Tai edukas sportane võisteldes kergejõustikus, mis sisaldas ka 400m tõkkejooksu milles ta oli võitnud medaleid. Olümpiamängude ajal kohtus ta Londonis Rositaga, kes oli samuti tekstiililise taustaga ja nad armusid koheselt. 1953 nad ka abiellusid. Ottavio ja Rosita Missoni 2
Enesekindluse arenguks on vaja kogemusi ja selget tagasisidet oma võimetest. Lisaks aitavad kaasa võistluste-eel- sel perioodil mentaalsed harjutused võistlustel tekkida võivate olukordade ja nende lahendamise jaoks ning oma edukate tehniliste soorituste läbielamine. PÜHENDUMUS EESMÄRKIDELE Pühendumusel oma eesmärkidele ja tahtel jätkata nende saavutamise nimel töötamist saab eristada kitsast ja laia fookust. Viimase puhul peetakse silmas nii sportimisest kui ka sellest väljapoole jäävast elust tekkivate olu- kordade mõju treeningu motivatsioonile ja järjepidevusele. Kitsamalt võttes tähendab pühendumus võistlustingi- mustes tahet pürgida oma eesmärgi poole sõltumata ebasoodsast olukorrast. Mõlemal juhul mõjuvad spordis negatiivselt edu puudumine ja ebaõnnestumised, positiivsete stiimulite puudu- mine, igavus, vähene osalus ja kõrvalejäetuse tunne, vigastused jmt. Neile lisanduvad argielust pärit faktorid,
Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, muusikaharrastused, pillimängud jne. Uurimistöö kolmandas osas kirjutan ma töö ja küsitlusete kokkuvõttetest. Küsitlen oma enda isa, sest tema on käinud Tapa Gümnaasiumis ja selle lõpetanud. Küsin temalt koolimaja, kooli toidu ja traditsioonide kohta. Uurimustöö lõppu kirjutan ma kasutatud kirjanduse
nad saama veeta aega koos teiste lastega ja samuti peab neil olema võimalus mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga. (Einon 2003) Hea koostöö kodu ja lastevanemate vahel on heaks hüppelauaks lapse arengus. Ema-isa saavad lapse kehalisele arengule kaasa aidata, ärgitades järeltulijat liikuma ning luues talle selleks tingimused. Mida rohkem rõõmu suudab pere ja teda toetav lasteasutus üheskoos liikumisest ja sportimisest tunda, seda aktiivsem, osavam, enesekindlam ja tervem kasvab ka laps. (Lusti 2006) Kui lapse liikumistarve on rahuldatud, siis on laps tavaliselt ikka rõõmus. Rõõmus liikumine aga arendab alati last. Seda on kõige lihtsam saavutada midagi üheskoos tehes. Laste jaoks ei ole sport kehaliste võimete võrdlemine, vaid pigem elav ühistegevus koos sõpradega, perega jne. Ütleksin Anu 4
seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas.(Hussar, 2002) Ebapiisav kehaline aktiivsus täiskasvanueas on aga riskiteguriks mitmele raskele kroonilisele haigusele nagu südamelihase infarkt, jämesoole kasvaja, depressioon, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, luude hõrenemine jt. Ja kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivsus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt hõlpsam, võrreldes kogu elu sportimisest eemalehoidnuga, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada.(Harro,2002) Aktiivsete ja tervislike eluviiside kujundamine on väga vajalik. Järjest rohkem on lapsi ja noori, kes on mõjutatud ühiskonna pahedest, mis ohustavad nende tervist ja elukvaliteeti. Koolil lasub 5 aga vastutus õpilaste tervise säilitamise eest. 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel eluetappidel.
Viies jutt on hundist ja põrsakeste perest. Hunt tahab tuppa. Aga põrsad ei lase. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja õpetlik. Laps õpib selle raamatu kaudu kuulama, jutustama ja jutu kuulamise ajal tegema liigutusi. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Raamatut saab kasutada sõpruse teema juures. Samuti kui võtta sealt üks jutt, siis ka suvetegevuste juures või sportimisest (karu õpib ujuma). Samuti, kui teemaks on näiteks ilm, siis on hea kasutada seda juttu, mida tuleb ise pildi järgi jutustada. Neil piltidel on kujutatud erinevad ilmastikuolud. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Ma arvan, et raamat on sihtgrupile väga huvitav. Laps saab raamatu lugemise ja jutukeste kuulamise ajal ka ise aktiivne olla. 8
annaabi.ee 
