Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5. Linnas olid olemas mitmed kommunaalteenused: saunad, haiglad, kanalisatsioon, spordiplatsid, koolid. Äritänav Mese, mis oli ääristatud turgude, kaubamajade ja restoranidega. Inimesi kohtas väljas nii päeval kui öösel. Linnas oli ka väga suur toiduvalik. Linna õitseng tugines kaubandusel ja oma asukohal, kuna linn oli rajatud strateegiliselt väga heasse punkti ühendades paljusid mere- ja kaubateid.
Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teoreetikud. Hiiemetsad, avalikud platsid ja aiad, 2. võimlemine, Lilled: roosid, liiliad, Viinamari, viigipuud, pargid, spordiplatsid, kõneplatsid, 3. jooks, hüatsindid, krookused, granaatõun, õun, pirn, kirss, ujumisbasseinid, gümnaasiumid. 4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad. Ümber puiestikud skulptuuridega, Köögiviljapeenrad. Katusaiad
ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; · üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud; · individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondlikult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja väljakud) elamupiirkondades asumites; · tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; · spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt;
8. Miks ja mil moel sekkus riik eraettevõtlusesse? Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendi ja nõudis ametieksameid kollegiumi soovijatelt. Piiras siidriide ja vääriskividega kauplemist. Riik kontrollis kuna toimusid langused ja et osad kaubad liiga odavaks ei läheks. 9. Mis hämmastas kaasaegseid Konsatantinoopoli külastades? Kommunaalteenuste mitmekesisus: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimlad ja ülikool. 10. Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast? Konstantinoopoli patriarh. Tal puudus sõltumatus ilmalikust võimust, osa riigiaparaadist ja keiser delegeeris. 11. Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes? 1054.a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12
km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli-kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; 7) tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; 8) spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; 9) tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid;
muutusid rentnkeks. Keisrid püüdsid talupoegi seadustega aidata ning maade kokkuostmist takistada, kuid sellest polnud kasu, sest 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine. See võib olla 1 Bütsantsi langemise põhjustest. Linnaelu- Konstantinoopol oli Bütsantsi suurlinn, kus elas üle 100 000 elaniku. Kommunaalteenused olid vägamitmekesised: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega kirurgia, sise ja nahahaiguste tarvis, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimald ja suur ülikool. Peamine äritänav Mese, oli lai mitmekilomeetrine puiestee, kus olid turud kaubamajad, restoranid kui ka võõrastemajad. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, ning kala. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid samas olid valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli käsitöölased ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegumitesse. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendid
Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi. Leie külas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (1899-1972) - Kalevipoja ja Kalevala uurija, Iliase, Odüsseia ja Kalevala eesti keelde tõlkija. Vaibla Asulat (Waibla) on esmakordselt mainitud 1583. a. Vaibla Võrtsjärve põhjakaldal on
raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; • suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; • üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); • kalmistud; • spordiplatsid ja –väljakud; • individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; • tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; • spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; • tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid;
(1922). Betoonist suurte akendega kõrghooned võimaldaksid puhast õhku ja päikest kõigile. Nad mahutaksid ka tohutult rohkem rahvast kui konventsionaalsed linnamajad. Seetõttu jääks vabaks palju maad ja majad võiksid asuda hõredalt kaunil parkmaastikul või isegi keset põlde ja karjamaid. Kuna majad on ehitatud sammastele, siis jääb ka nende all ruum vabaks. Majade katused on lamedad ja sinna on rajatud aiad. Seal asuvad solaariumid, basseinid, spordiplatsid... Liigeldakse kaasaegses linnas muidugi autodega, selleks on ehitatud laiad kiirteed läbi linna. Villa Savoye, Poissy. Üks iseloomulikumaid näiteid sellest, kuidas Corbusier ühendab arhitektuuri ümbritseva loodusega. Ta nimelt püüab vältida igasugust kontakti maja ja maastiku vahel. Maastik on klassikaliselt pastoraalne - avar niit puuderühmadega, kaugemal mets. Elegantne karpmaja maandub puude vahele murule nagu valge lind, midagi muutmata. Maja
annaabi.ee 
