Samuti oli Ateenal tugev laevastik, mis võimaldas samuti teiste riikidega lähemalt kokku puutuda. Sparta oli aga teistele kultuuridele suletud. Samas olid spartalased teiste riikide poolt austatumad, vaatamata nende kartusele. Neile oli tähtsam riigi turvalisus ja võimsus, kui üksikisiku heaolu. Sparta positsiooni saavutamine Kreekas oli peamiselt tänu Lykourgos'ele, kes viis läbi reformi, mis kujundas ümber esialgse Sparta ühiskonna süsteemi. Selle kohaselt Spartiaadi järeltulija pidi läbima agoge, mis kujutas endas ette ranget treeningut ja õpetamise programmi. Sellise tee pidi läbi käima nii meesoost kui ka naissoost isik. Õrnemale sugupoolele tehti mööndusi ning naiste agoge oli korduvalt kergem, kui meeste oma. Peale agoge läbimist sai Spartiaadi järeltulija Spartiaadiks. Sellise süsteemi tõttu püsis ka Sparta riik kaua ning nende kultuuriline tase oli kõrgem, kui Ateenal. Kodaniku seisukohalt oli Ateena parem riik, kus elada
vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad vastupidavad kartmatud harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. lakooniline kõneviis Spartiaadi sõjamehed Lahingurivi Faalanks Relvastus kiiver rinnakaitse suurt ümmargune kilp oda lühike mõõk
siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad saada ka maatüki, mida harisid heloodid, ja pidid soetama perekonna. Abielutust loeti Spartas häbiväärseks. Kuid ka abielus spartiaadi elu möödus kodust eemal meeste seltsis lahingutes ja sõjalises harjutustes. Spartas peeti seeda riigi huvisid üksikisiku huvidest palju tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks. Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrge taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Paljud
Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt. Kuningad täitsid preestrikohustusi ning juhtisid sõjaväge. Spartiaatidel oli väga range sõjaväeline kasvatuslik süsteem - seitsmeaastaseks saades pidid poisid kodust välja kolima ja eluga ise hakkama saama. Kahekümneselt saadi täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Suur osa spartiaadi elust veedeti kodust eemal - kas sõjalistes harjutustes või lahingutes. Ateenas saadeti seevastu seitsme aastased poisid kooli, kus nad õppisid muusikat, luulet, lugemist ja kirjutamist. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist. Sportlikud harjutused olid au sees. Vanuses 18-20 eluaastat said nad sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida loeti nad täiskasvanuteks. Ateena Sparta
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas
Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid). Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses. Kirjelda, mille poolest on pöördelised spartiaatide elus: 1) sünd; 2) seitsmes eluaasta; 3) kahekümnes eluaasta; 4) kolmekümnes eluaasta; 5) kuuekümnes aluaasta Kõik spartiaaadid pidid läbima ühise kasvatuse. Vastsündinutest jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised tapeti Seitsme aastased poisid võeti vanematelt ära ja edaspidi elasid vanuserühmade kaupa kõigi kodanike silmade all. Kõige tublimatest said salgajuhid
Sparta oli oligarhilise valitsusega kus väike eliit valitses tervet riiki, Spartiaadid e. Sparta kodanikud.. Rooma ühiskond oli paljiu mõju saanud ja üle võtnud kreeklastelt alustades nende tähestikust, riietest, kunstist, arhitektuurist ja religioonist. Sparta oli tugeva maaväega riik, riik kelle sõdureid peeti parimateks. Sparta saavutas enda positsiooni Kreekas tänu mehele nimega Lykourgos kes viis läbi reformid mis kujundasid ümber terve Sparta ühiskonna süsteemi. Kui Spartiaadi järeltulija tahtis saada Spartiaadiks pidi ta läbima agoge. Agoge oli range treening ja õpetamis programm kohustuslik kõikide Sparta kodanike jaoks. Meessoost isikute jaoks oli see muidugi karmim kuna see pidi neid treenima tulevikus vastupidavateks karmideks sõjaväelasteks. Naiste jaoks oli agoge ka kohustatud aga see oli kergem võrreldes sellega mida mehed pidid taluma. Tänu Sparta karmile disipliinile ja korrale püsis nende
rahvakoosolekul; nõukogu liikmed, spartiaadid tööd ei teinud, tegelesid sõjaliste kohtunikud ja riigiametnikud valiti harjutustega; heloodid olid orjastatud põliselanikud loosi teel kõigi kodanike seast; naised, harisid spartiaadide põlde; riiki juhtisid kaks kuningat võõramaalased ja orjad ei kuulunud ja vanemate nõukogu; rahvakoosolek kinnitas nende kodanike hulka; demokraatlik otsused. Spartiaadi poisid tegid läbi karmi riikliku ühiskonnakorraldus. kasvatuse. Ateena oli demokraatliku Sparta oli aristokraatliku valitsemiskorraldusega valitsemiskorraldusega linnriik (polis). linnriik (polis). Linnriigi (polise) valitsemisest said Elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks osa võtta vaid polise kodanikud. (seisuseks). Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused
New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 158 10 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 161 11 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 97- 98 3 7aastaselt(agoge)12. Hea näide spartiaadi mentaliteedi vormimisest annab ka krüpteia13, mille käigus ei toimu ainult militaar-füüsiline kujunemine, vaid sugesteeritakse subjekti üleolekut helootide üle. Viimane on huvitav näide sots. "ajupesust", sedalaadi programmeerimine on modernistile võõras, kuid iseloomustab markantselt, millistele alustele tugineb Sparta linnriiklik korraldus. Selge kontrast, mis lõhestas Kreekalikud sugupooled lõplikult lahku, ilmneb meeste ühispidustuste
Rikkamates peredes kodus pedagoogi käe all. Koolis õpiti lugemist, kirjutamist, muusikat, luulet ja gümnastikat. Tüdrukutele õpetati majapidamis- ja käsitööalaseid teadmisi. Sparta kasvatus: Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnendast ka täieõiguslikeks kodanikeks. Täiskasvanud spartiaadi elu möödus põhiliselt oma perekonnast eemal väeosas ning sõjalise treeningu tähe all. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Religioon: Polüteistlik usund ning jumalad olid antropomorfsed. Neid kujutati ühe suute perekonnana. * Zeus peajumal. Valvas jumalate ja surelike asjade üle. Kontrollis kõue, välku ja vihma. Karistas kuritegusid, tasus tõe eest ja lahendas jumalate tüliküsimused * Hera taevajumalatar
sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad saada ka maatüki, mida harisid heloodid, ja pidid soetama perekonna. Abielutust loeti Spartas häbiväärseks. Kuid ka abielus spartiaadi elu möödus kodust eemal meeste seltsis lahingutes ja sõjalistes harjutustes. Spartas peeti seega riigi huvisid üksikisiku huvidest palju tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks. Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud.
juhtimisel maakitsuse hõivanud umbes 7000 meheline vägi oli väidetavalt ainult eelsalk, mis pidi ootama ära peajõudude saabumise. Kreeklaste laevastik, mille sisulise juhina paistis silma ateenlane Themistokles, blokeeris sissepääsu Termopüülide juurde viivatesse väinadesse. Kreeklased pidasid mõnda aega vastu nii maal kui merel, ent kui Pärsia eliitüksus (nn surematud) kreeka väge mägiteid pidi ümber haarama hakkas, käskis Leonidas enamusel väest taganeda, jäi ise koos 300 spartiaadi ja veel mõnede üksustega kohale ning hukkus kangelaslikult. Kreeka laevastik taganes Kesk- ja Lõuna-Kreekat ühendavale Isthmose maakitsusele. Pärslaste tee Kesk-Kreekasse oli seega vaba. Sealsetest tähtsamatest linnadest läks Teeba pärslaste poole üle, ateenlased aga otsustasid oma maa maha jätta ja evakueerisid oma pered ja vara Salamise saarele või Peloponnesosse. Ateena rüüstati pärslaste poolt.
annaabi.ee 
