laevastiku ja suutsid tänu ateenlaste mitmele eksisammule nende laevad enda valdusesse saada. Ateena piiarti sisse nii maalt kui ka merelt ja pidi ta alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali ja Ateenast endast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülevõimu ajajärk. Spartalasi toetas tavaliselt Pärsia, kes sai seeläbi üha enam sekkuda Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ülemvõimule ja sedapuhku vähimagi võitluseta. Samal ajal tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Sparta domineerimisele. Ateenalgi õnnestus selle vastuseisu toel oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale astus aga Teeba riik, mis võitis Spartat aastal 371 eKr toimunud otsustavas lahingus, tegid teebalased tema ülemvõimule lõpu
Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha ja ehitasid endale laevastiku. Ateena laevad said enda kätte ja piirasid linna sisse nii maalt kui merelt. Ateena andis alla. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali ja Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Neid toetas Pärsia, kes sai selleläbi üha enam sekkuda Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Kokkuleppel Spartalastega allutasid nad jälle Väike-Aasia lääneranniku linnad ilma vähimagi võitluseta. Kreeka teiste riikide vastupanu Sparta domineerimisele kasvas. Selle najal taastas ka Ateena oma müürid ning sadama ja tõusis tagasi võimsamate riikide hulka. Liidrikohale tõusis aga Teeba riik. Võitnud Spartalasi 371 a eKr toimunud otsustavas lahingus tegid nad sellele ülemvõimule lõpu. Makedooni tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp
6. Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks. Sparta tegi koostööd Pärsiaga ning sai tänu ateenlaste eksisammudele nende laevad enda valdusesse. Ateena piirati sisse nii maalt kui ka merelt ning nii sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu aeg, Spartat toetas Pärisa, kes sai seeläbi sekkuda Kreeka riikide suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale.
(tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju) · Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu · Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater) Ateena hiigelaja lõpetab Pelopnooesose sõda (431-404 eKr) - Ateena vs Sparta + liitlased Ateena tahtis laevastikuga Sürakuusat karistada, laevastik hukkub tormis, Ateena nõrgeneb, Sparta võidab Sisesõda Kreeka linnriikide vahel
Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike- Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II kuulutas end kõikide kreeklaste
Sparta ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid moodustades Peloponnesose Liidu. 5.sajandi Ateena oli demokraatlik. Kreeka suurim linn. Ateena juhtimisel moodustati Ateena Mereliit, mis pidi kaitsma Pärsia rünnakute eest. Tänu Liidu andamitele saavutas Ateena laevastik suurima võimsuse. 431-404 eKr toimus Ateena ja Sparta vahel Peloponnesose sõda. Ateena kaotas, Sparta seadis sisse suhted Pärsiaga. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Kokkuleppel Spartalastega allutas Pärsia taas Kreeka linnad Väike-Aasias. Teiste Kreeka linnade vastuseis Sparta domineerimisele võimaldas Ateena uut tõusu. Nüüd asus liidrikohale Teeba riik, peale seda kui alistasid Sparta 371 eKr lahingus. Makedoonia tõus. Lakkamatutes sõdades ei saavutanud ükski linnriik edu, see lõi soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning
Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike-Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II
Spartalased rajasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku ja suutsid, pärast ateenlaste mitmeid eksisamme, nende laevad enda valdusse saada. Ateena piirati nii maalt kui merelt ja oli sunnitud alla andma. Ateena müürid lõhuti, mereliit saadeti laiali ja ta langes lühemaks ajaks Sparta võimu alla. Sparta ülemvõim 404 371 eKr Spartalasi toetas tavaliselt ka Pärsia, kes nüüd senisest enam Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse sekkuma hakkas. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ulemvõimule. Samal ajal tugevnes Kreekas muude riikide vastuseis spartalaste domineerimisele. Tänu sellele õnnestus Ateenalgi oma müürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. 371 eKr said spartalased suures lahingus Teeba linnriigi vägedelt lüüa. See lõpetas Sparta ülemvõimu. Makedoonia tõus 359 338 eKr Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas
Spartalased rajasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku ja suutsid, pärast ateenlaste mitmeid eksisamme, nende laevad enda valdusse saada. Ateena piirati nii maalt kui merelt ja oli sunnitud alla andma. Ateena müürid lõhuti, mereliit saadeti laiali ja ta langes lühemaks ajaks Sparta võimu alla. Sparta ülemvõim 404 371 eKr Spartalasi toetas tavaliselt ka Pärsia, kes nüüd senisest enam Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse sekkuma hakkas. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ulemvõimule. Samal ajal tugevnes Kreekas muude riikide vastuseis spartalaste domineerimisele. Tänu sellele õnnestus Ateenalgi oma müürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. 371 eKr said spartalased suures lahingus Teeba linnriigi vägedelt lüüa. See lõpetas Sparta ülemvõimu. Makedoonia tõus 359 338 eKr Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas
liitlased, rajasid ühtse föderatiivse riigi. Tulemus oli sparta peloponnosose liit (200 aast) ühendas seda, ja väikestest kriisidest hoolimata püsis oli nüüd lagunenud. See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, korraldaja juht oli epameinondas, toetates seal demokraatlike reziime, teeba ei suutnud oma hegemooniat kaua hoida,läksid hiljem omavahel tülli. Ateenlased oldi küll teebalastega liidus kuid umbusklikult, ateenlased hakkasid tajuma teebalasi ohtlikuna ja liitusid spartalastega teebalaste vastu. Peloponnosose linnad olid mitmes liinis tülis, sisemiselt. (Olümpia mängude ajal relvavõitlus) Mantineia, suur lahing ateenlased ja spartalase ja nende liitlased, teebalased ja nende liitlased, epameinondas juhtis teeba leeri, saavutas siiski täiesti arvestatava edu, aga ta sai ise surmavalt haavata, sellega jäid teebalased ilma oma liidrist, teeba hegemoonia lõpuks loetakse seda.
annaabi.ee 
