tööpinnad. Soveldamisel eraldatakse materjal pinnalt keemilismehaanilisel teel. Soveldatav pind peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud, hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei-tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m. Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metallist soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm. Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel
tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 µm. Joonisel 147 on esitatud mitmesuguse kujuga soveldeid. Soveldite liigid: a pöörlev soveldusketas; b ja c plaadid ja luisud; d lõhikuga puksid silindriliste välis- (1) ja sisepindade (2) soveldamiseks; e viilikujuline malmist või klaasist soveldi; f ja g koonussoveldid; h erisoveldid. joon. 147 Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metallist soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm.
Pärast puhasteritust tuleb tingimata treitera töötavad tahud lihvida, kuna see tunduvalt suurendab nende püsivust. Nii näiteks suureneb metallkeraamilise plaadiga koorimisterade püsivus pärast lihvimist 1,25-1,5 korda, silumisteradel aga 2,5-3 korda. Mainitud treiterade püsivuse suurenemine on seletatav lihvitud pindade tunduvalt parema siledusega, mistõttu ka hõõrdumine ja kulumine vähenevad. Lihvitakse käsitsi või lihvimispingil. Käsitsi lihvimine toimub kas malmist või vasest soveldi abil, mille pinnale hõõrutakse spetsiaalset pastat, või mis kaetakse masinaõlis või petrooleumis segatud pulbrilise boorkarbiidi ühtlase kihiga. Treiterasid ei lihvita töötava pinna kogu laiuses, vaid ainult 2-4 mm laiuse ribana lõikeserval. Käsitsi lihvimine on väikese tootlikkusega. Palju tootlikum on lihvimine spetsiaalsel lihvimispingil malmketta abil. Ketta läbimõõt on 250-300 mm ning ta pöörleb kiirusega 1,5-2 m/sek. Malmketta pinnale hõõrutakse
annaabi.ee 
