Plastide liimimine Liimitakse nii TP kui TS plaste. On 2 tuupi liime: 1-komponentne - väiksemate vigastuste jaoks (CA) 2-komponentne - suuremate vigastuste jaoks Liim peab bassmaterjaliga sobima. Tavaliselt 2-poolne liimimine, tugevdus sisepinnale. Temp liimimisel mitte alla 20 kraadi. Sisepind karest abrassiiv 80, tolm eemald plastikpesu lahustiga. Olenevalt materjalist töödeld liimikrundiga, peale tugevduspunktid 1-komp kiirliimiga. Liimi aluskihile surut peale tugevdusmaterjal, siis liimi pealiskiht. Kui sisepind liimitud, siis välispind. Mõra/prao otstesse võib puurida augud.
tugevdatud kiudmaterjali (enamasti klaaskiud) Enamlevinud on ebakorrapärase struktuuriga kangad. Parandamisel kasut lisaks liimile tugevdusmaterjale. SMC ja kallimatel süsinikkiud (CFRP) 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - vigastatud koha eemaldamine 2. Tugevdusmaterjali ettevalmistamine Kahepoolsel remondil sisepinna tugevdamine ja liimimine 3. Väispinna tugevdamine ja liimimine 4. Lõppviimistlus Prao puhul lihvitakse pragu välja Rolok või orbitaallihvijaga (abrassiiv 120) Pintsli või plastiklabidaga 1. kiht liimi, siis tugevdusmaterjal peale (kangas), et liim tuleks läbi kanga ja kohe uus kiht liimi. Lihv 120-180-240. Läbival vigastusel lihvit servad mõlemalt poolt 45 kraadi. Parandustükid liimit seestpoolt väljapoole. Jäetakse ruumi ka viimistlusmaterjali jaoks. Sügavatel kiimustustel freesit servad 45 kraadi ja täidet sobiva liimiga.
Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal , horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale . Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale
loodusele ja põhjaveele. (ENE peatoimetus, 1982, lk 243) Fosfori ja selle ühendite kasutamine Fosforit kasutatakse pesemis- ja puhastusvahendites, sest see parandab pesemisvõimet ning pehmendab vett sidudes Mg ja Ca ioone. Samuti kasutatakse seda ka puhastusjaamades olmevee käitlemisel. (Peltier, 2014) 7 Fosfor leiab kasutust ka toidulisandina. Näiteks leivas, pudingus, abrassiivina hambapastas. (Peltier, 2014) Abrassiiv on kõva kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutel pehmema materjaliga (näiteks hambad antud juhul) selle pinda kriimustavad ja kulutavad (ENE peatoimetus, 1982, lk 22). Fosforhape (H3PO4) leiab fosfori hapetest kõige enam kasutust. Enamasti kasutatakse fosforhapet fosforväetiste (superfosfaatide) ja fosforhappesoolade tootmiseks. Väetistega aga ei tohi liialdada, sest veekeskkonda sattudes põhjustavad need vetikate
Teritamisvõtted Tehastes toimub tööriistade teritamine tavaliselt tsentraliseeritud korras terituspinkidel eritööliste poolt. Kuna teritada tuleb eri tüüpi tööriistad, mis on valmistatud mitmesugustest terastest ja sulamitest, siis nõuab see teritajalt erilisi teadmisi. Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada. Kõige tähtsamaks terituspingi liigiks on tavaline terituskäi. Sellel saab abrassiiv ketta abil käsitsi teritada peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist
Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal (joon. 148c), horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale (joon. 148d).
annaabi.ee 
