filmikunsti näide, Zurlini Vedova Burri Rühmitus ,,Cobra" Moodustati 1948 a Kopenhaageni, Brüllesi ja Amsterdami kunstnike poolt. Maalisid väikseid abstraktseid pilte pastoosselt (paksult), rahutult segatud värvimassiga Karel Appel, Asger Jørn, Corneille Pariis Kerikis esile ekspressiivne abstraktsionism Kunstnikud maalisid reljeefitaolist paksu värviga kindlate piirjoonteta kujundeid P. Soulages (laiad värvilindid) ja Saksamaal sündinud H. Hartung (hoogsad jooned heledal toonil) Soulages Hartung J. Dubuffet hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest brutaalne kunst (art brut) on väärtuslikum kui ,,kultuurne". Kunstiks kõlbavat kõik objektid, peaasi, et põhjustaks üllattust, sokki. Tema (tihit 3d) maalid meenutasid kobrutavalt ja podisevat juhuslikult tardunud massi Neodada Taust
sündmustest ajendatud, kuid peaaegu abstraktseid teoseid. Tihedate reljeefsete, valgega segatud värvimassidega maalis ta maharaiutud päid, mis on kaotanud konkreetsuse, kuid säilitanud eksistentsiaalse õudustunde. Kindlast ja selgest vormist loobumise pärast nähti ka Fautrier's informalismi rajajat. Jean Fautrier Uut kunstivoolu mõjutasid juba varem abstrakseks kujunenud maalijate tööd. Neist Pierre Soulages ja Gerard Schneider kujundavad isiklikke võtteid, mida mida nad väikeste muutudega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või õigemini joonistavad laia mahlase pintslilöögiga midagi hieroglüüfitaolist, mis mõjub spontaansena siiski ainult esimesel pilgul. Näilise kaose taga on tunda siiski prantsuslikku kaalutlust ja kompositsioonitunnet. Soulages'i värvivalik on napp. Tavaliselt üks tumedam toon heledal foonil
elu. Jean Dubuffet, Hans Hartung, Antoni Tapies, 1940- ndad Informalism Euroopa Pierre Soulages, Gerard Schneider, Georges Mathieu, Alberto Burri, Karl Appel, Wols. "Uus realism", reaalsete materjalide, objektide kasutamine kunsti tegemiseks.
maalilisejärgne abstraktsionism. Action Painting- tegevusmaali - maaliti suurte hoogsate korrapäratute pintslitõmmetega abstraktseid pilte Informalism tekkis 1945-46 a. vastandina geomeetrilisele abtraktsionismile. Loobuti piiritletud vormidest, kindlatest kompositsiooni reeglitest, et spontaanselt leitud kujundite, rütmi, struktuuri abil vaimselt vabalt väljenduda. Peetakse vähem brutaalseks ja radikaalseks ameerika abstraktsest ekspressionismist. Maal Pierre Soulages´ Op-kunst tekib inimese silma võrkkestal, loobuti unikaalsete kunstiesemete loomisest. Nende voolude esindajad soovisid kunsti paljundada ja rahva hulka viia. Geomeetriliste kujundite ja värvikontrastide mõju inimese silmale. Kunst tegeles nägemise iseärasustega, silma inertsuse tõttu, tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis- ja virvendusefekt, mis lähendab op-kunsti kineetilisele kunstile. Pop-kunst keskne teema tarbimis- ühiskonna argipäev
20.saj informalism Euroopa Väike formaat, laigud, jooned, üksteise peale Jean Dubuffet (1901-1985) (1940ndad) kuhjatud materjal, kramplik joon, värvid liituvad, Hans Hartung (1904-1989) äratundmatuseni moondatud näod, sinine, Antoni Tpies (1923) roheline, kollane Pierre Soulages (1919) Gérard Schneider (1896-1986) Georges Mathieu (1921) Alberto Burri (1915)
5. Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6. Lahka ära sõna ,,Cobra". Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7. Nimeta vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 8. Kuidas hindad eelmises küsimuses puudutatud teoste kompositsiooni, värvilahendusi jms? 9. Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest ,,brutaalne" kunst on väärtuslikum kui ,,kultuurne". Kunstiks külbavat kõik objektid, peaasi, et teod põhjustaks üllatust, sokki.
Filmikunstis 5.Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6.Lahka ära sõna „Cobra“. Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7.Nim. Vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 9.Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest „brutaalne“ kunst on väärtuslikum kui „kultuurne“. Kunstiks külbavat kõik objektid, peaasi, et teod põhjustaks üllatust, šokki. Tema maalid meenutasid kobrutavat ja podisevat juhuslikku tardunud massi. 22. Neodada 1.Miks hakkas 1960. a
L10 1957 litograafia paberil 52/32 Click to edit Master text styles Second level antoni tpies Third level Fourth level Fifth level hall reljeef mustade aukudega. No. X 1955 segatehnika lõuendil 46,4/96,5 Pierre Soulages Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Painting, 26 December 1955 õli lõuendil Gerard Schneider Click to edit Master text styles Second level
Ben Nicholson 1892-1982: geomeetriline abstraktsionism -Nicolas De Stael (vene päritolu aadlik) Pariisi tekib uut tüüki abstraktsionism impressionistlik abstraktsionism. Puudub puhas geomeetria, maalilisus, kokku sulavus, looduse ja orgaanilise maailma põhjal loodud mulje suur üldistus. Poljakoff Maurice Esteve; teadlik komponeerinime; värvide paigutus, organiseeritus pole põhiosas spontaanne Pierre Soulages; kaalutletud kompositsioon Hans Hartung - spontaansem Wols tegelikkuse fragmendid NEODADA 50ndate lõpus hakkas tekkima uus kunsti tegemise viis, millel on palju erinevaid allikaid: etenduslikkuse kasv, mis oli seotud abstraktse ekspressionismi viljelemisega ; suhtumine ümbritsevasse visuaalsesse keskkonda (mida abstraktsionism ignoreeris) üks äärmus sünnitab teise; neodada kuimõnel määral jätk abstraktsele ekspressionismile
Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja lausa elegantselt. Värvidest eelistas ta veel sinist, rohelist ja kollast. ANTONI TPIES (s. 1923) Hispaania kunstnik Tpies tegeleb materjaliotsingutega paksu värvi ja ,,kraapimise" abil. Ta segab õlivärve marmoripuru, liiva ja pulbervärvidega, et kujutada tiheda, läbistamatu, kortsulise, kriibitud, raske ja varisemisvalmi materjali abil vanu lagunenud müüre. PIERRE SOULAGES (s.1919), GÉRARD SCHNEIDER (1896-1986) Kunstnikud, kes kujundavad oma stiilid ehk võtted, mida nad väikeste muudatustega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või ,,joonistavad" laia mahlase pintslilöögiga midagi hieroglüüfilaadset, mis mõjub spontaansena ainult esmapilgul. Näilise kaose taga on ikka tunda vana head prantslaslikku kaalutlust ja kompositsioonimaitset. Soulages'i värvivalik on napp tavaliselt üks tume toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja
Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja lausa elegantselt. Värvidest eelistas ta veel sinist, rohelist ja kollast. ANTONI TPIES (s. 1923) Hispaania kunstnik Tpies tegeleb materjaliotsingutega paksu värvi ja ,,kraapimise" abil. Ta segab õlivärve marmoripuru, liiva ja pulbervärvidega, et kujutada tiheda, läbistamatu, kortsulise, kriibitud, raske ja varisemisvalmi materjali abil vanu lagunenud müüre. PIERRE SOULAGES (s.1919), GÉRARD SCHNEIDER (1896-1986) Kunstnikud, kes kujundavad oma stiilid ehk võtted, mida nad väikeste muudatustega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või ,,joonistavad" laia mahlase pintslilöögiga midagi hieroglüüfilaadset, mis mõjub spontaansena ainult esmapilgul. Näilise kaose taga on ikka tunda vana head prantslaslikku kaalutlust ja kompositsioonimaitset. Soulages'i värvivalik on napp tavaliselt üks tume toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab
annaabi.ee 
