Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Leping kaotas kehtivuse 22.juunil 1941.a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks sai Eesti NSV Ülemnõukogu. Kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja konstitutsioon. Teekond küüditamiseni - repressioon Repressioon on surve avaldamine, karistamine ning mahasurumine. Vangistati paljud poliitikaliidrid, sõjaväe- ning politseijuhid ja tähtsaimad majandusinimesed.
tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu- nistidel, riigistati omandid,pangad, ettevõtted,purustati mälestussambaid,põletati raamatuid, suleti ajalehti,-kirju. 1940.a kadus üle 1000 inimese, küüditati ka laidoner. 1941-arreteerimine levis veelgi.1941.a 14.juuni-massi- küüditamine.22.juuni 1941.a Vene-Saksa sõda. 7.juuli- sakslased eestisse.28.august Punaarmee jättis Tallinna.
Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond Valimisõigus oli üldine ja alates 20. Eluaastast. Valiti erinevate parteide nimekirjade alusel. Kehtestatud olid laialdased Kodanikuõigused. 1. Detsember 1924 püüdsid enamlased korraldada riigipööret. Lahinguid löödi linnas terve hommikupooliku ning putsistidel ei õnnestunudki saata appikutset Nõukogude vägedele, kes ootasid piiri taga sekkumissignaali
,,rassiliselt alaväärtuslike inimeste eneseväljendus", Arno Breker ,,Wehrmacht", Adolf Wamper ,,Võidugeenius", Heinrich Knirr ,,Hitleri portree", Artur Kampf ,,Venus ja Adonis", ,,Terasevalukoda", Albert Speer ,,Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt". NSVL avangardivastane võitlus salajasem ja jõhkram, ainulbatud kunst on tegelikkuse tunnetus ja eesmärgiks tõde, kunstistiil sotsialistik realism, eeskujuks 19. sajandi akademismi või isegi klassitsismi, teemad: suurte juhtide ülistamine, töö ülistamine, sõjavõidud, avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde, Vera Muhhina skulptuur ,,Tööline ja kolhoositar" (ajastu sümbol Venemaal), ,,Partisan", Issaak Brodski ,,Staline portree", ,,Lenin", Tatjana Jabolnskaja ,,Vili", Aleksandr Deineka ,,Sevastoopoli kaitsmine".
hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostatakse marksismile- leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakatakse kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestisse tuuakse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon.
Presidendiks valiti Havel, sametrevolutsioon oli lõppenud. Bulgaarias ja Rumeenias olid vastupanuliikumised nõrgemad. Kommunistlikul valitsusel õnnestus püsima jääda, ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti. 1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon 1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed. Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik
siis ühiskonnal valida kahe teineteisele vasdandliku ühiskonnakorralduse teooria vahel, vaid nende vahele asetasid filosoofid veel kolmanda - ühistegevusliku majanduskorralduse. a) kapitalistlik ühiskonnamudel - põhitunnused: kapital eraomandis, osapooled majanduslikus võitluses, kasumile orienteeritud ettevõtted, kapitali kiire kontsentratsioon, elanikkonna kihistumine, riigid ei sekku või sekkuvad minimaalselt majanduse arengusse jne. b) kommunistlik (sotsialistik) ühiskonnamudel - kapital, sh maa, ühisomandis (riigistatud), majanduslik konkurents puudub, rahvas võrdselt vaene-rikas, tsentraliseeritud plaanimajandus, kokkuvõttes vähem efektiivne kui eelmine. c) ühistuline (demokraatlik) ühiskonnamudel - era- ja ühisomandi sümbioos, tootja ja tarbija ühtsus, antoganistlikud vastuolud puuduvad, majandus ja maa üldjuhul rahva eraomandis, kohalikud omavalitsused ja riik demokraatlikult korraldatud.
Presidendiks valiti Havel, sametrevolutsioon oli lõppenud. Bulgaarias ja Rumeenias olid vastupanuliikumised nõrgemad. Kommunistlikul valitsusel õnnestus püsima jääda, ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti. 1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon 1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed. Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik
kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo asemel hakati õppima NSV Liidu ajalugu. Iseloomulikuks jäi aga üliõpilaste kasv. Õppeprogrammidest kustutati usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimus riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisati geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitati moonutatult. Hindamise aluseks pidi olema kõigile koolidele kohustuslikud õpilaste edasijõudmise normid
annaabi.ee 
