Adekvaatseks sotsialiseerumiseks peab laps õppima ära vajalikud prosotsiaalsed oskused ja looma emotsionaalsed ning sotsiaalsed sidemed. Leian, et ka siin on Kaagvere erikool võrreldes teiste erikoolidega teinud ära suure töö. Seega ei saa läbiviidud uuringute ja kontrollkäikude põhjal kindlalt väita, et erikoolist tulnud noor suudab sotsialiseeruda ühiskonda või ei. Kuid olen seisukohal, et paljud erikoolist tulnud tütarlapsed sotsialiseeruvad ühiskonda, s.t omandavad vähemalt põhihariduse, leiavad eale ja võimetele vastava töö ning nende kriminogeenne käitumine on kas vähenenud või lõppenud, kuid need etapid on pikemad ja käänulisemad kui normperedest ning koolidest tulnud noortel. Need noored vajavad rohkem suunamist ning toetust, olgu see siis kodust, koolist või tugiisikult tulenev. Tänased tütarlapsed on juba homme tulevased emad, perekonna tugitalad ning järglaste kasvatajad
36. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat. 37. Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama, vaadake ÕISis vastavat töölehte. Kultuuri 3 komponenti: Kognitiivne kuidas mõtleme (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju)
edasijõudmiseks- kas õpilane suudab otsustada, kuidas on kirjalik sõnum seotud välise, mitteligioleva tegelikkusega. Igasugune keelekasutus tähendab, et meid sunnitakse teatud mõttes valima ja üldistama. Tekstid loovad uusi tegelikkuse versioone ning pakuvad inimestele toimimiseks uusi võimalusi. Samuti toetab tekst uute versioonide loomist tegelikkusest ja uusi sotsiaalseid praktikaid. Juba varakult sotsialiseeruvad lapsed meie kultuuris nn tekstipõhistesse tegelikkustesse ning need on varieeruvad ja inimtegevustes. Sotsiokultuurilisest perspektiivist on kommunikatsioon esmane ja kognitsioon on kultuurispetsiifilised keskkonda vahendavad mudelid. Inimene on nagu ligusid rääkiv olevus ja tekst, kui meedium annab talle võimaluse luua kogu aeg uusi lugusid, mis avavad olemisele uusi perspektiive ja vaatenurki. Tekst aitab meil narrativiseerida
76. Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel? Strukturaalsete teooriate alla kuuluvad strukturaal-funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas. Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust.
23. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat. Kultuuri 3 komponenti: Kognitiivne kuidas mõtleme (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju) Normatiivne kuidas me käitume (normid, kombed) Materiaalne materiaalsed asjad (kunst, arhitektuur) 24. Mis on sümbol?
hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76. Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel? Stuktuaarsed on struktuaal-funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas. Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kihistumine ühiskonnas tähendab, et mingi tunnuse alusel eristuvad inimesed moodustavad gruppe ehk sotsiaalseid klasse. See toimub ressursside ebavõrdse jaotuse tõttu ja sotsiaalsetest klassidest moodustub sotsiaalne hierarhia. Ühiskond hakkab klassikuuluvuse, s.o. positsiooni järgi hierarhias hindama inimeste võimeid. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. On omane ühiskonnale,
Hoolitsemine võib viia negatiivsete tunneteni (probleemne aste), siis pole laps valmis läbima järgmist astet (nt laps karjub ja ema ei tee välja - negatiivse sisuga tunne). Kriitika teooriale- kirjeldav ülevaade; arengupõhjuseid pole välja toodud; mõisted ebatäpsed; kritiseeritakse, et naised ja mehed sotsialiseeruvad erinevalt - pole erinevusi välja toodud. Alfred Adler (1870-1937) - Bioloogia, meditsiini alane taust; Tugev motivatsiooniteooria arendaja Põhineb suuresti Aristotelese tööle. Rõhutab sotsiaalset komponenti inimese arengus. On normaalne, et inimesed tunnetavad, et nad pole perfektsed - sellest üle saamiseks tekib meil võimu tahe; soov välja kujundada oma oskusi - tekib ühtsustunne.
piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks? · Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne · Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse. · Arvatakse, et kultuur peab vastama füsioloogilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele. Kultuur Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat. 5.1.4. Normid ja väärtused · Väärtused üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne. · Väärtused arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas.
D.C. McClelland (1961): Achievement motivation ,,saavutusmotivatsioon": kui töökas ja vastupidav inimene on, et saavutada häid tulemusi võrreldes konkurrentidega, ja kui nõudlikud on need standardid mida püütakse saavutada? Seletas sellise kultuuri omadusega seda, et kui levinud on ettevõtlus ja kas võib eeldada ühiskonna kiiret majanduskasvu. Võrdles riike ja leidis seose * nt. deviantsed subkultuurid: seletatakse nt. noorsookuritegevust, uimastite kasutamist sellega, et inimesed sotsialiseeruvad teatud subkultuurisse, mille normid ja väärtused on teistsugused kui ühiskonnas üldiselt valitsevad. * nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad.
42 Kui uurijad kasutavad internaliseeritud mudeleid, pööravad nad tähelepanu kolmele aspektile: 1. iseloomu omadustele, mis on seotud sotsialiseerumisega ja inimestele, kes on sotsialiseerunud; 2. inimesete ja sotsiaalsete institutsioonide seosed sotsialiseerumisega; 3. sotsialiseerumise spetsiifilistele tagajärgedele. Enamus uuringud spordisotsioloogias pööravad tähelepanu sellele, kuidas sportlased sotsialiseeruvad. Olulisteks sotsialiseerivateks teguriteks on osutunud isa, ema, õed, vennad, õpetajad, treenerid, kaaslased ja "juhuslikud rolli modelid". Kõige olulisemaid sotsialiseerivaid tegureid kirjeldatakse kui "olulised teised". Sotsiaalsetest institutsioonidest on olulisemad faktorid haridus, religioon, valitsus, meedia ja sport ise. Funktsionalistid uurisid laialdaselt sotsialiseerumise tagajärgi,
annaabi.ee 
