Tallinna tehnikagümnaasium Samuel Ritchard Sarana Sherry Turkl ,,Üksinda koos" Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Raamatukaart 4 3. Isiklik seos käitletava teemaga 5 4. Kokkuvõte 6 1. Sissejuhatus Sherry Turkl on teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna alane professor Massachusettsi tehnoloogia instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on eks...
teatud vanuses lapsed peavad õppima ühel ajal sama asja ligilähedaselt samade meetoditega. Seega on koduõppe levimine märk sellest, et vanemad on teadlikumad ja valmis võtma rohkem vastutust oma lapse tuleviku eest. Üks peamisi vastuväiteid koduõppele on lapse sotsialiseerumine see jääb justkui olemata, kui laps koolis ei käi. USA-s läbi viidud uuring, mille käigus küsitleti koduõppel olnud täiskasvanuid, näitas, et nemad ei näe sotsialiseerumises probleemi. 7 SLAID Koduõppe erinevad suunad School-at-Home kasutatakse kõige rohkem, imiteeritakse kooli mudelit. Lapsed õpivad laua taga ja lapsevanem juhedab tegevust. Kallis aga kindel ja turvaline struktuur Unit study keskendub sellele, mis last huvitab ja seob selle matemaatika, lugemise, õigekirja, looduteaduste, kunsti ja ajalooga Unschooling- lapsekeskne ja huvikeskne õpetamine, lapsed ei õpi formaalse õppekava
tõestasid oma sobilikkust sellesse vastutusrikkasse ametisse. Targad järgisid, et juurdetulevad hõimuliikmed vastaksid kõikidele nõuetele, et nad oskaksid, suudaksid ja mõistaksid mida vaja ning selleks kõigeks tuli läbi viia initsiatsiooniriitusi. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 30-32) Enne initsiatsiooniriitusi veetsid lapsed palju aega nn noortemajas, mida peetakse mingil määral kooli eellaseks, kus noored said oma esimesed kogemused sotsialiseerumises. Initsiatsiooniriitus oli tol ajal üks inimeste elueesmärkidest ning selleks hakati valmistuma lapseeast peale. Et sellest mitte läbi kukkuda, pidi noor inimene kogu ma füüsilise ja vaimse jõu kontsenteerima, teades, et kogu ettevõtmine saab olema väga valus, vaevaline ja hirmus. Samas oli see riituste kogum tohutu eneseteostus, see oli kui küpsustunnistus ning sellena väga odatud ja soovitud. Initsiatsiooniriituse
interaktsioon, teadmistest arusaamine ja mittemõistmine, õpilaste edasiminek ja tagasiminek toimub samade kommunikatiivsete tegevuste käigus. Formaalharidust võib formuleerida situatiivse kommunikatiivse praktikana, mis areneb pikkade ja tugevate traditsioonidega etableeritud tegevussüsteemi raames. Niisuguse lähtepunkti korral on formaalhariduse kommunikatiivsed mudelid mitmes mõttes eripärased. Kooli roll kognitiivses sotsialiseerumises on suures osas õpilaste ettevalmistamine tekstipõhiste tegelikkuste käsitamiseks. Kooli ja koolituse institutsionaalses olemuses peituvad kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised. Hea õpivõime võrdub sotsiokultuurilises perspektiivis tänapäeval lihtsalt suutlikkusega identifitseerida, millised kommunikatsioonireeglid kehtivad spetsiifilises tegevussüsteemis. Keskseks küsimuseks
Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon
A.Diesterweg (ja Karl Mager võtsid sotsiaalpedagoogiaka mõiste kasutusele) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedadoodika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu. Pestalozzi ideeline järglane. Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks puudujäägid sotsialiseerumises (vastutab õpetaja). Kui pole kodu peavad sekkuma institutsioonid. Karl Magerile tähendas see-eest sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendudnud indivuduaalpedagoogika alternatiivi. 23.09 loeng Ülevaade sotsiaalpedagoogika teoreetilistest alustest ja mõistetest. Sotsiaalpedagoogika ja kooli sotsiaaltöö erinevused. Industrialiseerimine - tööstuslikkus
diskussiooniteemaks. 35 II. SPORT JA SOTSIALISEERUMINE · Mis on sotsialiseerumine? · Sotsialiseerumise funktsionalismi teooria; · Sotsialiseerumise konflikti teooria; · Spordiga tegelemise algus ja selle järjepidevus; · Spordis osalemise lõpetamine või uute suundade kujundamine; · Isiksuse joonte teooriad; · Kas sport kujundab isiksust?! · Uued teoreetilised suunad spordis ja sotsialiseerumises; · Kokkuvõte. Sport ja sotsialiseerumine on tänapäeval populaarne valdkond. Igakord, kui puutume kokku spordi ja sotsialiseerumisega, siis esitame endale järgnevaid küsimusi: · Miks on mõned inimesed kirglikult huvitatud spordist ja/või selle vaatamisest aga mõned inimesed ei ole sellest üldse huvitatud? · Kuidas ja miks mõned inimesed näevad ennast atleedina ja on
A.Diesterweg (1790-1866) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga Tema seisukoht lapsel on loomuses tung ja vajadus areneda Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu (inimloomusest lähtuvalt) Pestalozzi ideeline järglane Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus:lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks on puudujäägid sotsialiseerumises. Kui lapsel on probleemid,siis selle eest on vastutavaks isikuks õpetaja. Tema seisukohale ,,kedagi ei harita, igaüks peab end ise harima" toetus Eestis Johannes Käis. Lisas sinna veel asju ja üritas sellist pedagoogikat viljeleda ja juurutada, lisas juurde, et isetegevus on see jõud. Ta rääkis palju sellest, et pedagoogikas kasvatuse eesmärk isiksuse kujundamine on saavutatav läbi selle, mida laps ise teeb. J. Käis
· Suhtumine kogu elutegevusele ja oma individuaalsete eesmärkide saavutamise vahenditesse. Need 4 tasandit mõjutavad inimese õiguspärase käitumisvariandi valikut. Õiguslik sotsialiseerumine toimub varasest lapsepõlvest kuni surmani ja õigusteadvus hakkab varases lapsepõlves kujunema koos kõlblusteadvusega. See protsess võib ka mõningatel juhtudel toimuda tõusude ja mõõnadega, mis ei pruugi kokku langeda nende mõõnade ja tõusudega, mis üldises sotsialiseerumises võivad aset leida. Õigusteadvus ideede, vaadete, tunnete, traditsioonide kogum, mis väljendab inimeste suhtumist ühiskonna juriidilistesse nähtustesse. Õigusteadvus on seotud nii õigusnormide loomisega kui nende rakendamisega õigusteadvus pole omane mitte ainult õiguse adressaatidele vaid ka neile, kes seda loovad ja rakendavad, sest õigus saab vaid siis üldaktsepteeritavana välja kujuneda, kui õigusnormide loojad loovad selliseid ettekirjutusi,
lapse füüsilise 4 4 4 5 väärkohtlemisega; (2) kui kahju seondub lapse seksuaalse tamise praktikas ja sotsialiseerumises ning ka see, mida ühes või arenguvaldkonnaga, siis on tegemist seksuaalse teises kultuuris peetakse lapse väärkohtlemiseks varieerub väärkohtlemisega; (3) juhul kui kahju tekib selle tõttu, et lapsel on suuresti. vajadus ja õigus sotsiaalsete suhete vallas teatud kogemusi saada ja Näiteks, lapsele laksu andmine on mõnedes kultuurides ta neid ei saa, siis on tegemist psühholoogilise väärkohtemisega
annaabi.ee 
