Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanemad inimesed on konservatiivsemad ja nad on üles
KODUNE ÜLESANNE NR. 5 IFI7041 Mart Rosin Euroopa Sotsiaaluuringu raames 2008 aastal läbiviidud uuringu andmestiku faili nr 5. Eesti andmete põhjal. 1. a) Kõrgeim omandatud haridustase b) Sektordiagramm c) d) Järeldus: Veerand uuringus osalenutest on põhiharidusega või alla selle. Ja liialt palju on kõrghariduse omandamise pooleli jätnud võrreldes lõpetanutega. 2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c)
SOTSIAALUURIMUSEGA SEOTUD ÜLDMÕISTEID Uurimus vs uuring · Uurimus - teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemused kirjapandud teosena · Uuring - piiratud ja harilikult praktilise uurimisülesande täitmine Joonetõmbamine mõnikord raske Metoodika ja meetod Metoodika (empiirilise (kogemuspõhise) sotsiaaluuringu kontekstis): reeglid, kuidas empiirilisi andmeid koguda ja analüüsida, millised on sobivaimad viisid sooritada teatud uurimistegevusi jne. Meetodiks nimetame andmete kogumise, töötlemise või analüüsi teatud kindlat viisi (nt küsitlus, klasteranalüüs). Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri
Võib olla, et pagulane on leidnud väga hea toote või teenuse, mida uue koduriigi turule tuua, aga kuna kohalike seas on immigrantide suhtes vastumeelsus, siis ei pruugi tema ettevõte tööle minna. Kohalikud lihtsalt põhimõtte pärast ei tarbi immigrandi teenust või toodet, sest ta on immigrant. Eestis arvatavasti sellist probleemi ei tekiks, sest üldjuhul ei ole eestlased immigrantide suhtes põlglikud. Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgub, et 16 protsenti Eestis elavatest inimestest ei soovi, et teistsugused inimesed riiki tuleksid. Enamus, ehk ligi 80 protsenti, lubaks riiki tulla mõnedel immigrantidel (Tatrik, 2015). Mida Eesti võiks teha? Minu hinnangul ei ole Eesti immigrantide integreerumisega väga edukalt hakkama saanud. Eestise ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole (Maarits, Rahvusringhääling, 2017)
oma rumaluses, enesekeskuses ja huvipuuduses. 5 Kasutatud kirjandus Bourdieu, P. (1984/1979) Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste. T.J Press (Padstow) Ltd. Padstow, Cornwall Davis, K. & Moore, W.E (1945) Some Principles of Stratification. Ehin, P., Ainsaar, M., Talving, L. ja Reiljan, A. Eesti elanike suhtumine demokraatiasse Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal. Uuringu aruanne. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2014. http://demokraatiauuring.ut.ee Hartmann, Michael (ed.) (2007) Sociology of elites. London: Routledge Khan, S.R. (2012) Identities: Global Studies in Culture and Power. 19:4, 477-484. Routledge Mosca, G. (1939) The Ruling Class and Elites. 195-201 Plotnik, Heigo (2008). Sissejuhatus. Plotnik, Heigo (Toim.). Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas (7 - 39). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Tumin, M.M
Sellega nagu saabki tõestust, et kuigi tundub, et me selle soolise võrdõiguslikkusega liigume ikka paremuse poole, kuid väga aeglaselt. Vanadest normidest on ikka raske välja saada. Kokkuvõte Arvan, et tööelu ja pereelu ühildamine on kindlasti raske aga asi peaks olema balansis. Nii meestel kui naistel peaksid olema võrdsed õigused ja kohustused osaleda mõlemas. Palju Eesti ja Euroopa uuringuid viitavad töö ja pereelu ühitamise raskusele. Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel leidis 2004. aastal 88% Eesti elanikest, et inimese prioriteediks peaks olema tema perekond ja samas ligi pooled inimesed tõdevad, et töö ei võimalda neil pühendada piisavalt aega oma elukaaslasele ja perekonnale. Loodame, et inimesed leiavad elus balansi ning koduste tööde jaotus muutub võrdväärsemaks ning sellised ühiskonna poolt tekitud normid, et mees peab tooma raha sisse ja naine lastega kodus istuma kaovad. Kasutatud materjalid:
Õnn on aga suhteline. Abielus võib elada ka kuude või isegi aastakümneid üksteisest eemal. Sellist abielu võib vaadelda kui kaugkestvat abielu, sest lahutus on üsna haruldane nähtus. Sageli puuduvad sellises abielus lapsed, sest nende soetamiseks ja kasvatamiseks napib aega. (Niiberg, Ivari, 2000: 61) 10 1.5 Hoiakud abielu suhtes 2006. aasta lõpus ja 2007. aasta esimeses pooles korraldatud üleeuroopalise Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey) näol on tegemist rahvusvahelise uuringuga, milles osales kokku 25 riiki, nende seas Eesti. Selle uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti ühiskonnas hinnatakse abielu kõrgelt. Inimeste hinnangul toetab abielu traditsioonide püsimist ja on kõige parem viis partnerile oma pühendumust tõestada. Suur osa ühiskonnast ei tunneta abielu kui pealesunnitud normi. Seega ei ole abiellumine üksnes rituaal, mida kombe pärast tehakse. Viimast toetab ka hinnangute
Väikseimad olid erinevused Rootsis, Soomes ja Eestis. Eesti jäi oma kogunäitaja (naised teevad 11% enam tööd) poolest keskmiste riikide hulka. Kõige ebavõrdsem oli töösse panustamine Kreekas, kus naised tegid meestest 34% enam tööd. Kõige vähem oli ebavõrdset tööjaotust Rootsis (36%), Soomes (43%), Eestis (43%) ja Hollandis (44%), kõige rohkem Kreekas (72%), Hispaanias (57%), Ungaris (57%) ja Saksamaal (56%). (Sotsiaalministeerium) 2004. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmetel ilmneb, et ligemale ühel kolmandikul vastanutest on vähemalt kord kuus lahkarvamusi kodutööde jagamise osas, sagedamini esineb lahkarvamusi nooremate ja lastega paaride seas. Rahaküsimustes esineb eriarvamusi ühel neljandikul paaridest, nooremaealiste paaride seas isegi sagedamini (kolmandikul alla 40- aastastest inimestest on selles osas partneriga lahkarvamusi vähemalt kord kuus). Vanemaealiste isikute elukvaliteeti mõjutab terviseseisundi kõrval oluliselt sotsiaalsete
Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest 12 Strateegilise eesmärgi täitmise hindamisel lähtutakse järgmistest indikaatoritest (Sotsiaalministeerium 2011): lapsevanemate teadmatus, kust laste kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide korral nõu küsida, langeb 2015. aastaks (baastase Euroopa sotsiaaluuringu põhjal 2010. aastal 44%); laste füüsiline karistamise aktsepteerimine vanemate poolt langeb 2015. aastaks (baastase Euroopa sotsiaaluuringu põhjal 40%, laste füüsilise karistamise aktsepteerimine on otseselt seotud vägivalla vähendamise arengukavas (2010) esitatud eesmärgiga, milleks on laste vastu toime pandud vägivalla vähendamine ja ennetamine). Laste õiguste ning heaoluga seotud strateegilisi eesmärke on püstitatud ka teiste valdkondade
01.2007, Tallinnas. TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute instituut. Hellsten, T. 2003. Olla lapsevanem. Pilgrim. Hellsten, T. 2004. Jõehobu töökohal. Tartu. Johannes Esto Ühing. Helme, M. Isadepäeva soov: rohkem isasid. http://www.syndikaat.ee/news.php? uID=85&lang=est Kelam, A. 1989. Noor Perekond, Sotsioloogiline peegelpilt. Tallinn. Eesti Raamat. Kutsar, D. Millist perekonnapoliitikat me vajame? Tartu Ülikooli Kirjastus. Kutsar, D. Nr2/2007. Mees sotsiaaluuringu subjektina. Tallinn. Nekrassov, A. 2001. Perekond tarkuse algus. Pegasus OÜ. Pahla, P. 1997. Isa roll lapse kasvatamisel ja arenemisel. Eesti Kõrgem Kommertskool. Saarma, I. 1994. Pereks kasvamine. Tallinn. Suur, Ü., Piirsalu, A., Raave, R.J. 2004. Isaga armastuses ja häbis. Töö ja Pere, Paindlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive. AS Ajakirjade Kirjastus. Uljas. J., Reispass. R., Rumberg. T., Gontsarova. D. 2003. Isa roll perekonnas. "Kodukasvatus ja
annaabi.ee 
