2.6 Euroopa Liidu Kommiteed Euroopa Liidus on kaks nõuandvat komiteed. Majandus- ja sotsiaalkomitee loodi Rooma lepingu alusel erinavate majandus- ja sotsiaalsete rühmade huvide esindamiseks. Komitees on 2005. aastast 344 liiget, kelle nõukogu nimetab iga nelja aasta tagant. Eestile on komitees ette nähtud seitse kohta. Kui nõukogu ja komisjon langetvad otsuseid erinevates valdkondades siis konsulteerivad nad Euroopa Majanduse- ja Sotsiaalkomiteega. Komitee liikmed esindavad kolme suuremat rühmitust: tööandjad, töötajad ja teised huvigripid (põllumehed, teadlased, perekonnad jne). Nõukogu määrab komitee liiked ametisse neljaks aastaks. Brüsselis koguneva komiteega tuleb enne oluliste otsuste vastuvõtmist konsulteerida kuid arvamusi võib ka ise esitada. Majandus- ja sotsiaalkomitee kasutab komisjonida ja raportite süsteemi (Fontaine, 2007: 20). Euroopa Liidu lepinguga loodud Regioonide Komitee koosneb liikmesriikide nimetetud
o Soovituslikud õigusaktid Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions) kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. · Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus Asutamislepingu artikkel, näit: Endine Art. 100 (Seaduste ühtlustamine = ühisturg): ,,Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist" Art. 175 (Keskkond): Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu missuguseid meetmeid tuleb ühendusele võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.
Nende ettepanekute eesmärgiks peab olema liidu ja selle kodanike huvide kaitse, mitte teatud konkreetsete liikmesriikide või tööstusharude kaitse. Enne ettepanekute tegemist peab komisjon olema teadlik uutest olukordadest ja probleemidest Euroopas ja ta peab kaaluma, kas ELi õigusaktid on parim viis nendega tegelda. Seepärast ongi komisjon pidevas kontaktis terve rea huvirühmadega ja kahe nõuandva organiga: majandus- ja sotsiaalkomiteega ja regioonide komiteega. Ta püüab ka välja selgitada siseriiklike parlamentide ja valitsuste arvamusi. Komisjon teeb ettepaneku võtta meetmeid ELi tasandil vaid siis, kui ta leiab, et siseriiklike, piirkondlike või kohalike meetmetega ei saaks probleemi tõhusamalt lahendada. Põhimõtet, mille kohaselt probleemiga tegeldakse võimalikult madalal tasandil, nimetatakse lähimuspõhimõtteks.
ELTL artiklid 112 - 113 • ELTL artikkel 112 - peale käibemaksu, aktsiisi ja teiste kaudsete maksude ei või muude maksude puhul anda maksuvabastust ega teha tagasimakseid ekspordi puhul teistesse liikmesriikidesse, samuti ei või kehtestada tasakaalustusmakse impordile teistest liikmesriikidest, kui nõukogu ei ole kavandatavaid meetmeid eelnevalt komisjoni ettepaneku põhjal piiratud ajaks heaks kiitnud. • ELTL artikkel 113 - pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega võtab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu sätted käibemaksu, aktsiisi ja teisi kaudseid makse käsitlevate õigusaktide ühtlustamiseks sel määral, mis on vajalik siseturu rajamise ja toimimise tagamiseks ja konkurentsi moonutamise vältimiseks. Piiriülene või riigisisene maks • Artiklid 28 – 30 olid kehtestatud selleks, et vältida impordi / eksporditõkkeid piiriülese kaubanduse korral
Euroopa Komisjon suhtleb väga tihedalt EL-i Nõukogu ja Europarlamendiga, esitades neile heakskiidu saamiseks oma seaduseelnõusid. Komisjon on kaasatud otsustusprotsessi kõikidesse etappidesse. Ta võib igal ajal omi ettepanekuid muuta või ka neid tagasi võtta: seda nii omal initsiatiivil või ka Europarlamendi nõudel. Komisjon suhtleb seaduseelnõude ettevalmistamisel ka paljude EL-i abiinstitutsioonidega , eriti Regioonide Komitee ja Majandus- ja Sotsiaalkomiteega. Kui Komisjon märkab mõne liikmesriigi soovimatust EL-i õigusakte täita, võib ta need riigid kaevata Euroopa Kohtusse. Seda võib ta teha ka mõne liikmesriigi või eraisiku poolt Komisjonile esitatud kaebuse alusel. Euroopa Komisjon tuleb reeglina kokku 1 kord nädalas ja 1 kord aastas esitab aruande oma tööst Europarlamendile. Komisjon on kohustatud vastama Europarlamendi saadikute arupärimistele, sest Europarlamendil on õigus umbusaldushääletuse alusel Komisjon laiali saata
· Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg): "Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid
• Soovituslikud õigusaktid • Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist.” * Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid
· Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg): "Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid
· Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg): "Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid
· kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga Asutamislepingu artikkel, näit: takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg): · majanduse arendamine "Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Saksamaa (1952) Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu · soov olla aktsepteeritud "normaalse" Euroopa riigina ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja · majanduse arendamine haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu Itaalia (1952) rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi * Art
õigusliku aluse Rooma lepingu artiklid 100 (nüüd 95) ja 235 (nüüd 308), samuti kasutati nende artiklite kombinatsiooni. EN rõhutas mittemateriaalsete (sh kkkaitse) tähtsust, kkpol arenes Lepingu raames, mis ei andnud otsest kkalast pädevust. Olulisemad dir: KMH kohta, suplusvee, põhjavee ja kalamaj vee kohta, jäätmete raamdir. Art 100 sätestas: "...Vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist Majandusja Sotsiaalkomiteega võtab nõukogu liikmesriikides nii õigus kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine." Art 235 sätestas: "Kui ühisturu toimimise käigus peaks ühenduse mingi eesmärgi saavutamiseks osutuma vajalikuks ühenduse meede, mille jaoks käesolev leping ei ole sätestanud vajalikke
Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on kohustatud õigusloome ja muude meetmete vastuvõtmisel konsulteerima Regioonide Komiteega valdkondades, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohalikke ja regionaalseid huvisid eriti: haridus kutseõpe; noorsooküsimused; kultuur; tervishoid; keskkond; piiriülene koostöö; transport; üleeuroopalised infrastruktuuri võrgustikud; majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; Sotsiaalfond. Juhul kui Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteeritakse vastavalt art 198, siis informeeritakse sellest ka CdR-i, ning kui viimase arvates on küsimusega seotud ka spetsiifilised regionaalsed huvid, avaldatakse Arvamus (Opinion). Samuti võidakse Arvamus avaldada omal initsiatiivil juhtudel kui niisugust sammu peetakse otstarbekaks. Niimoodi hoitakse end kursis EL seadusandlusega, mis puudutab regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi. CdR Arvamused edastatakse Euroopa Nõukogule ja Euroopa Komisjonile
annaabi.ee 
