Legitiimsus-õigusjärgsuse taastumine Rev-äkiline ja vägivaldne pööre riigiajaloos Metternich- Austria välisminister Viini kongressi ajal Aleksander I Vene tsaar 19 saj algul Kontrrevolutsioon-rev vastasus Konservatism-poliitiline ideoloogia, mis soovis olemasolevat säilitada Liberalism-poliitiline ideoloogia, mis pooldas muutusi ja uuendusi Smith ja Ricardo-poliitiline ökonoomia ja majandusliku liberalismi teooria väljatöötajad Marx ja Engels-sotsalistliku ideoloogia väljatöötajad Proletariaadi diktatuur-töölisklassi vägivallavalitsus Anarhism-riigi eitamine Willhem I Saksamaa I keiser Bismarck-Saksamaa liidu kantsler, raua ja vere poliitika teostaja 1871-Saksa keiserriigi väljakuulutus Willhem II-Saksamaa viimane keiser Garibaldi-Itaalia vabadusvõitleja Faraday-elektrigeneraatori leiutaja Baer-Loodusteadlane (2.-) Darwin-evulutsiooni teooria Röntgen- X-kiirte leiutaja Morse-Telegraaf Marconi-raadio leiutaja
1.Sotsiaalmaad. *Rumeenia *Ungari. *Bulgaaria *NSVL. *Poola. *Saksa Demokraatlik Vabar. *Tsehhoslovakkia *Hiina Vabar. *Jugoslaavia *Mongoolia. *Albaania *PõhjaKorea. 2.sots.maad kes kuulusid sotsalistlike sõprusüh. *NõukogudeL. *Poola *Ungari *Rumeenia *Bulgaaria *Saksa DV. *Kuuba. *Tsehhoslovakkia *Mongoolia. *Vietnam. 3.sotsalistliku organisatsioonriikid. *Saksa DV. *Poola *Kongo *Somaalia *Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile
läänerindel, ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees, see oli väga ohtlik amet.. Sidemehena sai hitler paarkorda ka haavata ning paistis silma sidemehena ja teenis 1914 I Klassi Raudristi.Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida. Ta läks tagasi oma rügemend kasarmusse Münchenis ning taotles et teda demobiliseeritakse. Ta laskis end mitu korda valida üheks oma rügemendi usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees Baieri sotsalistliku peaministri Kurt Ei sneri revolutsioonilise nõukogude valitsusega. Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka Vabakorpuse poolele. Peale nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Münchenis riigikaitsevalitsuses. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. 1919 12 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexleri asutatud Saksa Töölispartei(Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. See partei propageeris
koondiste lubamist riigi pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootustetu, võeti needki nõudmised vastu. Venemaa okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". Selle etteotsa sai Vares-Barbarus. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus on riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati
olid omandanud vahetult praktilise iseloomu. Lenin tõstis marksstliku filosoofia kvaliteedi efektiivselt uuele tasemele üldistades teadusliku mõtte uusimaid saavatusi, arendades igakülgselt marksitliku dialektikat, arendades seda ühiskonna elu uutes tingimustes. Lenin lõi õpetuse imperialismist kui kapitalismi kõrgemaist ja viimsemaist staadiumist, arendas välja sotsialsitliku revolutsiooni teooria. Maailma esimesena sotsalistliku revolutsiooni juhina määras Lenin kindlaks uue ühiskonna ülesehitamise konkreetsed teed. Marksistlik filosoofia omas laia leviku juba NSV Liidus esimestel aastatel sel ajal tuli tal veel võidelda vana kodaniku filosoofia jäänuste ja teiste filosoofiliste teooriate vastu. 1922. Aastal asutati esimene marksistlik filosoofiline ajakiri POD ZNANEM MARKSISMA ajakirja kolmandas numbris ilmus Lelini artikel ,,Võitleva materialsimi tähtsusest" milles olid sõnastatud
Olulised küsimused (Rahu? Leiba?Maad?) jäid lahendamata. Ajutise valitsuse autoriteet langes. Venemaa poliitiline elu muutus väga kirevaks. Suuremad parteid olid: 1) Rahvavabaduse partei - tulevane Venemaa demokraatliku vabariigina. 2)Sotsialistid-revolutsionääride partei ehk esseerid ja nende eesmärk oli rajada Venemaa sotsialitliku riigina, milleni tuli jõuda reformidega. 3)Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei reformistlik organisatsioon , mille eesmärgiks oli Venemaa sotsalistliku riigina. 4)VSDTP marksitlik organisatsioon, kehtestada proletariaadidiktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialislik Venemaa - Vladimir Uljanov Lenin. Suureneva segaduste tingimustes kasvas enamlaste populaarsus. Enamlaste esimene katse võimule tulla 1917 kukkus läbi (Juuni kriis). Ajutine valitsus sattus erineva kriitika alla, selel koossseis vahetud kiiresti. Ajutise valitsuse ebakindel poliitika ajendas Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret,
Nendes valdkondades säilitas SDV kohati Lääne töösturiikide taseme. Oma toodangut pidi SDV aga müüma NSV Liidule ja teistele VMN-i maadele maailmaturu tasemest odavamate hindadega. Seegi oli üks põhjus, miks SDV majanduse arengutase jäi madalamaks SLV omast. Rääkimata muidugi sellest, et tema suhtes oleks rakendatud mingit Marshalli plaani laadilist abistamisprogrammi. 17. juuni 1953. Kurss sotsalistliku ühiskonna rajamisele tõotas uusi raskusi. Põgenikevool läände suurenes. Mais 1953 tõsteti Ida-Saksamaal töönorme, mis olid niigi pingelised. Töölised muutusid rahutuks. Juunis algasid stiihilised streigid, algul normide tõstmise vastu, kuid 16. juunil marssisid tuhanded töölised Ida- Berliini valitsuskvatralisse ja nõudsid valitsuse lahkumist ja vabade valimiste korraldamist. 17. juunil olid Ida- Berliini tänavatel
riietumiskultuurile.Nõukogude Liidu teiste piirkondade inimesed imetlesid meie moetööstuse taset. Sellele viitavad näiteks moeajakirja Siluett venekeelse numbri hiigeltiraažid, mis küündisid selle väljaande hiilgeaegadel 400 000ni. Stalini järel võimule saanud Nikita Hruštšovi reformidega muutus elulaad ka Eesti maapiirkondades.Nikita Sergejevitš Hruštšov oli tema tegelik nimi.Tema poliitiline sõnum keerles sotsalistliku süsteemi eeliste tõestamise ümber. Sellega avati uba 1950.aastatel uus lehekülg nõukogude modernismi ajaloos, mis tõi Eestis kaasa moe institutsionaliseerimise võidukäigu samuti tõi suurema Lääne moe esitluse kodumaises meedias.Samas olid riigi omanduses moeinstitutsioonid ja –ajakirjad, seega kõik suunad jõudsid modereeritud kujul Nõukogude publikuni. Moe hullused lükati tagasi klassikalise stiili kasuks, au sees olid mõõdukus ja tagasihoidlikkus
Vangistati või küüditati mitmeid kunstnikke ja suur rühm kunstiüliõpilasi. Need, kes jäid kunstielus püsima, pidid oma isikupära maha suruma ja jäljendama realismi nõukogulikku varianti. 27) EESTI KUNST 1955-1975 1950. aastate lõpus, pärast stalinismi esimest kriitikat 1956. aastal, hakkas kõige süngem aeg eesti kunstis mööda saama. Kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema. Niipea kui selleks tekkis võimalus, tahtis valdav enamik tegutsevaid eesti kunstnikke end vabastada sotsalistliku realismi ikkest. Keeruline oli aga otsustada, millises suunas end vabastada. Vanematele kunstnikele oli loomulik tagasi pöörduda 1930. aasta kunsti juurde. Nooremad aga tahtsid kasutada uuema Lääne kunsti kogemusi. Lääs oli endiselt peaaegu kättesaamatu, kuid tilkhaaval hakkas informatsioon siiski Eestisse jõudma. Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti. Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii
annaabi.ee 
