ÜA reformid arvestavad palju vähem kultuurikomponenti, mis loob lisapingeid, mis hakavad pärssima ühinemisjärgset elu. Ülevalt alla ühinemiste puhul tuginetakse nö tipptasandil poliitilistele kokkulepetele ja need toimuvad kogu süsteemis, mistõttu on sinna kaasatud KOV esmatasandist kõrgemad tasandid ja toimijad, ning reeglina muudetakse nende rolle ja suhteid. Liigselt ülalt alla reformid vähendavad uute võimude legitiimsust. (Sootla jt, 2011) Alt üles ja vabatahtlike ühinemiste puhul annab keskvalitus ette väga üldised raamid vaid ühinemiste õiguslike raamide osas ja siis aitab ühinemise käigus ad hoc konsulteerida osapooli kui neil tekivad küsimused. Nt.Kanada on kasutanud samuti täielikult vabatahtlikke ühinemisi. Kuid, kui mõni osapool hakkab käituma eriti vastutustundetult, siis on osariigi võimud sekkunud ja sundinud ühinema. (Sootla jt, 2011)
Alen Veziko Sumedal juulikuu õhtul käisin oma emaga Väike-Maarja kirikus Alen Veziko kontserdil "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde". Kontsert kestis umbes poolteist tundi ning sellest jäi südamesse väga helge mälestus. Alen Veziko laulis üksinda, aga temaga oli veel kaasas kaks inimest, kes mängisid instrumente. Eduards Glotovs, kes on rahvuselt lätlane, mängis kontrabassi, Priit Sootla oli süntesaatori taga ning Veziko ise mängis kitarri ning oma ema vana akordionit. Esitusele tuli nii vanu kui ka uusi lugusid, osa neist olid tema enda kirjutatud. Kõik kolm meest olid üleni valgesse riietatud, mis oli väga efektne. Kontserdi atmosfäär oli meeldiv ning hubane. Külastajad olid valdavalt vanemad inimesed, kuid oli ka nooremaid. Alen rääkis iga loo alguses mõne huvitava loo neil ette tulnud apsakatest, aastatega saadud mälestustest ning lugude salvestamisest
Kohalike omavalitsuste ühinemise eesmärgiks peaks olema kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine3. Seda, kas Eesti omavalitsuste ühinemiste tulemused on neid eesmärke tegelikult saavutanud on rohkem või vähem käsitletud kolmes uurimuses (Geomedia 20014; Sootla et al 20085; Viks 20126). Nendes uuringutes käsitletud seni toimunud omavalitsuse ühinemise tulemusena tekkinud 22 uue üksuse finantsolukorra muutus ühinemiseelse ajaga võrreldes annab küll olulist infot ühinemiste tegelike finantsmõjude kohta, aga samas ei ole see info piisav konkreetse ühinenud omavalitsuse finantsjuhtimise alaste otsuste tegemiseks seda eelkõige seetõttu, et eelpool nimetatud uuringud
mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik kodanikud ja kõikide kodanike toimetulek peaks olema kindlustatud (Redlich, 2000). Heaoluriik keskendub kodanike elujärje ja inimarengu edendamisele. Seejuures jäävad nii heaoluriigi eesmärgid kui nende valitsuse abil tagamise realistlikkus sageli vaieldavaks (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots, Vetik, 2011, lk. 341). Seda just seetõttu, et tagatavad inimõigused ja demokraatia on potentsiaalselt ohtlikud rahvuslikule ühtsustundele, mistõttu ei ole inimesed enam nõus oma isiklikke huve ohverdama. Heaoluriik tekib, kui riik on saavutanud mingi kindla taseme, et sellest lähtuvalt siis hüvesid laiali jaotada. Heaoluriik pakub lisaks poliitilistele õigustele ja vabadustele veel ka majanduslikke ja sotsiaalseid tagatisi
2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle
mitmealgelisust. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond- Mikko Lagerspetz, Aire Trummal, Rein Ruutsoo, Erle Rikmann, Daimar Liiv Poliitika ja valitsemise alused-Anu Toots, Georg Sootla, Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson, Ott Lumi, Raivo Vetik, Rein Rutsoo, Tonis Saarts http://riigiteadused.tlu.ee/elvalikaine/file/Kodanikeyhiskonna_moiste.pdf https://www.siseministeerium.ee/30410/ http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11711&op=archive2 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kodaniku%C3%BChiskonna_arengu_kontseptsioon LISAD Lisa1.Majandussektrorid Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus
Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine Lepik) Ratsionaalne valik: Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme miks inimesed nii teevad? Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla) Institutsionalism: Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl) - omapärases võtmes. Konstruktivism: Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see
– Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik) • Ratsionaalne valik: – Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad? – Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer?, Sootla?) Praktiline pool – paradigmad II • Institutsionalism: – Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud – Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes. • Konstruktivism: – Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see
Täitevvõim: president, tema võimupiirid, valitsuskabinet ning presidendi administratsioon Ameerika Ühendriikides kehtib presidentaalne süsteem. Peamised presidentalismi tunnused on järgmised: president valitakse rahva poolt kindlaks ametiajaks; president on täidesaatva võimu pea; president on riigi tähtsaim välis-ja siseasjade poliitika kujundaja ning parlamendil on võimetus presidenti tagandada (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots ja Vetik, 2011, lk. 384-385). Kui parlamentaarses süsteemis on valitsuse juhiks peaminister, siis USAs kui presidentaalse süsteemiga riigis on valitsuse juhiks president ning ta määratakse ametisse põhiseadusega ettenähtud neljaks aastaks. Üldjuhul ei ole parlamendil võimalik sundida presidenti tagasi astuma, kuid see on võimalik juhul, kui president mõistetakse süüdi kriminaalkuriteos. (Lijphart, 2009, lk. 122). USA presidentaalse süsteemi puhul
2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus ,,Poliitika ja valitsemise alused", esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. " Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle
1309 2219 Skolnieks Janis Läti 04:11:05 M35 1125 1376 Skrastins Aigars Läti 04:02:02 M35 1467 2195 Smakov Evgeni Venemaa 04:18:47 M35 118 82 Smilktens Karlis Läti 03:05:21 M35 114 456 Snikis Juris Läti 03:03:56 M35 941 1548 Soone Marko Harju 03:53:15 M35 671 612 Soonpuu Hando Tartu 03:39:45 M35 603 704 Sootla Indrek Harju 03:36:12 M35 748 1640 Staalfeldt Taimo Tallinn 03:43:34 M35 297 72 Stock Oliver Saksamaa 03:18:00 M35 1529 2185 Strogonovs Sergejs Läti 04:21:56 M35 1914 941 Suurpere Arvi Tartu 04:46:39 M35 1421 1106 Suursild Teet Pärnu 04:15:56 M35 556 626 Sviscs Romans Läti 03:34:07 M35 1143 845 Zakis Ilmars Läti 04:03:13 M35
annaabi.ee 
