gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on kuivendatud kraavitamise teel Asustus ja kaitsealad Siin asub Lääne-Eesti suurim asula 44 000 elanikuga kuurort- ja sadamalinn Pärnu. Linnadest on siin veel Sindi ja suurematest asulatest Audru, Paikuse, Uulu, Häädemeeste, Kabli jt. ------------------------------------------------------------------------------- Luitemaa Looduskaitseala asub Pärnu maakonnas
Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks) Tekib pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga madalsoomuldadel. Puistu- enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur. Intensiivsema (mehhaniseeritud) metsakuivendusega alustati Eestis eelmise saj 50-ndatel aastatel. 2010. a kuivendatud metsamaa pind Eestis ca 680 000ha, sellest riigimetsas ca 450 000ha. Kuivendamise pos mõju metsamajandusele (kasvatusele): • puude kasvutingimuste paranemine, selle tulemusena suureneb puiduproduktsioon • võimaldab metsi paremini majandada st paraneb juurdepääs metsadele, sest iga
Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja
Neid Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab kasvukohatüübid) pidurdab mets pöök) võib kahjustada koorekuumapõletik, eriti sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil soostumisprotsess kiireneb olulisel määral. mille mõjul puud intensiivse kasvu tõttu on 5.4 Mets ja atmosfäär temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune suhteliselt peenikese tüvega. 5.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha Metsa arengus on atmosfäär oluline ökoloogiline
Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele. Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis
kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb olulisel määral. 16 6.4 Mets ja atmosfäär Atmosfääri tähtsus ja koostis Metsa arengus on oluline ökoloogiline tegur atmosfäär. Sealt saavad puud süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. Süsinik moodustab umbes 50% puittaimede kuivkaalust. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Käesoleval ajal püsib atmosfääri koostis enam-vähem stabiilne
kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel.
rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Kuid kuna see protsess on aeglane, püütakse mitmesuguste võtetega taassoostumisele kaasa aidata. Vastavasuunalisi uurimistöid on tehtud ja juhendmaterjale on koostatud maailmas juba mõnda aega, ka Eestis on viimastel aastatel hakatud rääkima soode taastamise vajadusest. Mitmetes jääksoodes üritatakse taastada teadlaste abiga turbatekke- ja soostumisprotsess. Jääksoode uurimine on üks perspektiivsemaid soouurimisvaldkondi. Eesti jääksoode uuringutest on huvitatud ka mõningad välisriigid (Holland, Taani jt). Nendele andmetele tuginedes loodavad nad taastada oma maa hävitatud soid. 6.3.2. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Jääksoode liigitamine Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded: 1
Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib
annaabi.ee 
