hironomiididest, taimedest, molluskitest, lülijalgsetest. Poole aasta vanuselt 22 g / 11 cm; harva kasvavad üle 8 kg / 15 a. saj. Seitsmekümnendatel püüti 10 - 100 t ,1978 a püük keelati. Sasaan e.ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Kodustamine Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu; pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja kasvukiirus; kehakuju on muutunud kõrgemaks ja lamedamaks ning esinevad erineva soomuskatte tüübiga vormid (soomus ja peegelkarpkalad) Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõrliiki, mida tuleb hävitada. Karpkalu mürgitatakse ja maetakse maha, et tühjendada neist veekogud ja vabastada pind kohalikele liikidele.
looduslik eellane Karpkala on maailma vanim kodustatud kala Soomuskarp Peegelkarp 13 KODUSTAMINE Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu, pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja kasvukiirus, kehakuju on muutunud kõrgemaks ja lamedamaks ning esinevad erineva soomuskatte tüübiga vormid (soomus ja peegelkarpkalad) 14 Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõrliiki, mida tuleb hävitada. Karpkalu mürgitatakse ja maetakse maha, et tühjendada neist veekogud ja vabastada pind kohalikele
24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)? V: Lito-rääbis, luts, ahven; Füto-haug, nurg, linask, latikas 26. Kuidas mõõdetakse kaladel standardpikkust ja täispikkust? Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20.saj alguses ja Eesti Vabariigi aegu käidi Peipsil kalal ja veeti püüniseid hobustega. Millisest puust tehti vanasti reejalased? Aga mõrravitsad? V: Reejalased-kask, kuusk; Mõrravitsad-pihlakas 29. Eesti pindalalt 4 suurimat järve on?
Varilõpusesed annavad praegu umbes 1% kogu merekalade aastapüügist. (Loomade elu, 4 köide) 4. Varilõpuselised 4.1 Varilõpuseste välisehitus Varilõpustelistel kaladel, kelle hulka kuuluvad hai- ja railaadsed, puudub luukude täielikult. Nende toes koosneb kõhrest, mis on sageli lubjastunud. Nahk on tavaliselt kaetud plakoidsoomustega, mis kujutavad endast soomuskatte iidseimat tüüpi. Kehakuju on neil väga mitmesugune. Headel ujujatel on kiireks liikumiseks kohastunud torpeedojas keha. Mõõtmed kõiguvad suurtes piirides: kõige väiksemate liikide pikkus ei ületa 15-30cm, suuremad varilõpuselised on 15-20m ja nende kaalu mõõdetakse tonnides. Lõpusekaant varilõpuselistel ei ole ja kummalegi keha küljele avaneb 5-7 lõpusepilu. Paljudel on ka hingatsid. (Loomade elu, 4 köide) 4.2 Varilõpuseste siseehitus
osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmisautomaatide abil. Soomuskatte väljakujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust, kalaõlist, nisujahust, sojajahust, vitamiinidest, pigmentidest jne. Valku 45%, rasvu 25%, süsivesikuid 13%, mineraalaineid 8%, kiudaineid 0,9%, vett 8%, lisandid. Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini. 9
mehaanilsed omadused, võrgulina rakenduskoefitsient ja taglastuselementide (ujukid, ankrud, lipp jne) tehnilsed näitajad. Võrgulina optimaalset silmasuurust A mingi püügiobjekti püügil võib leida valemiga: A = kp * Lp, mm (9.1) Kus: kp kala kehakuju arvestav koefitsient ja Lp püütava kalaliigi keskmine isendipikkus,mm Koefitsiendi kp suurus sõltub püügi põhiobjektiks oleva kalaliigi keha kujust, tema uimede ehitusest ja ka soomuskatte tugevusest. Määratakse tavaliselt eksperimentaalselt, katseliselt kas looduses või laboratoorsetes tingimustes aga viimasel ajal ka vastavate arvutimanipulatsioonide abil. Näiteks on saadud, et makrelli puhul on see koefitsient 0.1, heeringaliste puhul 0.11-0.12, tursa puhul 0.13 ahvena puhul 0.14 ja lesta puhul 0.16. Niidi diameeter (d, mm) ei mõjuta nakkevõrgu puhul mitte ainult selle tugevust ja vastupidavust vaid mõjutab oluliselt ka püügi efektiivsust
haaramiseks sobivad. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osarebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg- ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule. Soomuskatte välja kujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. KARPKALA PALJUNDAMINE SUGUKALADE PIDAMINE JA VALIK Asenduskarja valitakse kalad esimesel või teisel kasvuaastal massvaliku meetodil välimiku alusel. Põhilisteks parameetriteks on seejuures kala- mass, eksterjöör tervislik seisund. VALIK Valik kala massi alusel on selle tunnuse madala päritavuse ja ebastabiilsuse tõttu vähe efektiivne.
Marja valamine haudeaparaati (7 l aparaati 2-2,5 l marja (500-600 g, 300-375 tuh.), vee läbivool 1,5-3,0 l/min. Marja arenguks optimaalne veetemp. 20-240, alampiir 10-120, ülempiir 26-280).Weissi aparaat. Karpkala vastsed kinnituvad pärast koorumist kadaka- okstele, mida pannakse sumpadesse 9) ARENG Pärast koorumist on eelvastne, vastne ja maim. Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate. 14. 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. Joonis 2. Loote areng 10)ASUSTAMINE Varakevadisel asustamisel ei tohi transpordiks kasutatud vee ja asustatava veekogu temperatuuride vahe olla üle 2-3 kraadi. Vastsed asustada hajutatult tiigivette suuremad võib ühes kohas.Kalade arv pinnaühiku kohta sõltub kalade vanusest ja kasvatamise intensiivsusest
kuid mitte maismaaloomad. Krüptilisuse tagamiseks peab peegeldav pind olema vertikaalne, mis kala puhul tähendaks seda, et keha peab olema väga lapik. Seda teed on mõned kalad ka läinud, aga siin on mõistagi lõivsuhe ujumisvõimega. Alternatiiviks on tagada üksikute soomuste vertikaalsus ja seetõttu ei liibu paljude kalade küljesoomused mitte vastu kumerad külge, vaid on ühekaupa vertikaalasendis, mis viib kala külgede soomuskatte astmelisusele. Ja seda ka, et kuna peegeldamine on efektiivne vaid külje pealt vaadates (nt pealt vaadates ei tasu põhja foonil peegeldada heledat taevast), on just kalade küljed hõbedased, mitte seljad ja kõhud. Veel üks alternatiiv on läbipaistvus. Seda sellist taktikat leiame jällegi vaid veekeskkonnas, seekord siis seetõttu, et bioloogiliste kudede murdumisnäitaja on lähedane vee omale, kuid erineb oluliselt õhu murdumisnäitajast
f. Paisunud marjatera g. Marjatera esimeste jagunemiste ajal h. Moorula i. Blastula j. Gastrula k. Loode silmtäpi staadiumis l. ---------------------------------------------------- m. Koorumine n. ---------------------------------------------------- o. Eelvastne (rebukotiga) toitub rebukoti sisust p. Vastne (läheb üle välisele toitumisele) q. Maim (alates soomuskatte tekkimisest) r. Samasuvine (ühe suve vanuseks kasvanud kala 8. Karpkala ja vikerforelli kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused. a. Paljundamine: Karpkala kudemine üle 20 kraadise vee juures, loote kiire areng, lühike inkubeerimiseaeg (4päeva), vajab hormonaalset stimulatsiooni, suur viljakus, peen mari, kleepuv mari. Vikerforell kudemine 10 kraadise vee juures, aeglane loote areng, pikk
annaabi.ee 
