Curchill Sb peaminister 1940-1945 Rommel Saksa kindral, kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis. Eisenhower Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas. Planeeris 44-45 aasta sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör. Montgomery Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Üks silmapaistvamaid tegelasi. Juhtis 4. soomusdiviisi, prantsusmaa kaotusega põgenes inglismaale, rajas vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Hiljem naases Pr-le ja teda valiti korduvalt presidendiks. Quisling Norra sõjaväelane ja poliitik. Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Norra alitsusjuht. Tema järgi nim. Anastajatega koostööd teinud kvislingiteks. Petain Prantsusmaa juht II MS, alistus sakslastele. Truman USA 33. president 1945-1953. Lõpetas sõja. Teatas ka Potsdami konverentsil, et
Veendunud, et järgmisel päeval tõmbub taevas klaariks ja meri rahulikuks, näitas liitlasvägede juht 5. juuni hommikul dessandile rohelist tuld. 6. juuni lõikaski madalrõhkkonda põgusa augu, mis võimaldas liitlastel dessandi läbi viia. Madalrõhkkonna tõttu pidasid sakslased dessanti niivõrd võimatuks, et Rommel naasis 5. juuni hommikul oma naise 50 aasta juubelile. Osa Saksa väeüksuste juhid sõitsid Roueni sõjamängule, ainsana invasioonirandade lähistele jääva 21. soomusdiviisi komandör Pariisi armukese juurde. Kuna pommitamine, Prantsuse vastupanuliikumine ning liitlaste paraütistid olid rängalt kahjustanud sakslaste sideliine ja isegi Rommel ei tohtinud võimsaid soomusreserve ilma Hitleri otsese nõusolekuta liigutada, jäi Saksa vägede reaktsioon 6. juuni esimestel tundidel kramplikuks ja koordineerimatuks. Mainitud ajal heitsid Briti pommitajad Pas de Calais' kohal alla fooliumiribasid, matkimaks tohutu dessantlaevastiku radariprofiili
saja Prantsuse diviisi vastu kõigest 44 diviisi. H. eelis oli, et ta väed oli mobiliseeritud, Suurbrit. ja 3 Prantsusmaal mitte.Veelgi suurem eelis oli vägede suur arvuline ülekaal ja parem relvastus võrreldes Poola vägedega. Saksa armeegruppides Nord ja Süd oli kokku 62 diviisi, selles 6 soomus- ja 10 mehhaniseeritud diviisi, mida toetasid 1300 moodsat lahingulennukit. Kokku oli Poolal 40 diviisi, sellest mitte ühtegi soomusdiviisi; vähesed vana kergetankid, millega oli võimalik varustada kõigest üks brigaad; pooled õhujõudude 935 lennukist olid vananenud.
aprillini 1955. Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loozidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1] Charles de Gaulle - Charles André Joseph Marie de Gaulle [sarl andr'e zoz'ef mar'i dö gol] (Helifail Kuula (abi·info), 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. ema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Dwight Eisenhower - Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Georgi Zukov - Georgi Konstantinovits Zukov (vene ; 1. detsember 1896 Strelkovka 18
Narva Eesti Gümnaasium 9.kl Silver Peusa 2007/08 õ.a Charles André Joseph Marie de Gaulle Sündis : 1890.a 22.november Suri : 1970.a 9.november Sünnikoht : Lille (Prantsusmaa) Oli Prantsusmaa sõjaväelane ja riigimees , kes sündis patriootlikus ja katoliiklikus perekonnas. Tema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega , mil Saksamaa tuli Prantsusmaale kallale. Charles de Gaulle(kolonel) juhatas siis 4.soomusdiviisi , mis paiknes Maginot'i liinil , kuna Sakslaste esialgne plaan oli rünnata läbi Hollandi ja Belgia , siis oli 4.soomusidiviis esialgu tegevuseta. Esimest korda astus de Gaulle lahingusse alles 1940.aasta mais.Pärast seda kutsuti de Gaulle sõja- ministri asetäitjaks. 17.juunil 1940 , kui oli ilmselge et Prantsusmaa sai lüüa , põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale , kus ta rajas 18.juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis , mille nimi oli Vaba Prantsusmaa
Järgnevalt määrati Rommel Prantsusmaal asuvate vägede juhatajaks, ent 1944. aastal toimunud Juulivandenõus luhtunud katse lasta Hitler pommiga õhku, ning sellega seotuses hakati kahtlustama ka Rommelit,enesetapp. Karl Dönitz-8. mail 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas Teise maailmasõja Euroopas. Charles de Gaulle- Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Lahingusse astus 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa. Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla
Euroopa vallutamisplaan ,,Groza,, 12) Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor, sõlmis Saksamaaga MRP 13) Fransisco Franco Hispaania riigipea, Hispaania ajaloo noorim kindral, ülestõusus valitsusvastaste jõudude juht, Franco diktatuur 14) Joachin von Ribbentrop Saksa poliitik ja välisminister, sõlmis Venemaaga MRP, poodi üles 15) Neville Chamberlain - 16) Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, soomusdiviisi juht, valiti korduvalt Prantsusmaa presidendiks 17) Winston Churchill Suurbritannia peaminister, poliitik ja vabamüürlane 18) Carl Gustav Mannerheim Soome riigitegelane 1) Menes Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse, rajas Memphise linna 2) Cheops/Hufu Vana-Egiptuse teine kuningas/vaarao, Cheopsi püramiidi ehitaja 3) Ehnaton Egiptuse vaarao, tuntud Atoni kultuse kehtestamise poolest, asutas Amarna linna
26.juunil astus Soome Saksamaa kõrvale . 2.juulil olid sakslased Riias ja algas okupantide ning nende käsilaste põgenemine Eestist . 3.juulil pidas Stalin raadiokõne , kuulutades välja põletatud maa taktika . Ka Eestis loodi selleks peamiselt põhjakihist hävituspataljonid ( ametlikel andmeil 8.juuliks 1941 13 pataljoni 2600 mehega ). Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupi "Nord" (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb ) kokku 20 jalaväe - , 3 moto - ja 3 soomusdiviisi . Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Voroshilov ) kokku 19 jalaväe- ning 7-ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18.armee ( kindraloberst Georg von Küchler ) kiiresti edasi ja ületas 7.-9.juulini laia rindena Eesti lõunapiiri . Lätis põhjalikult purustatud Vene 8.armee ( kindralmajor Ljubovtsev ) taandus vaid 2 Saksa armeekorpuse ees paaniliselt Pärnu jõe - Emajõe joone taha , mille sakslased saavutasid 12.juuliks .
Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes, kokku mitte üle paari saja. Suvesõda 22. VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9. VII Saksa 18. armee (kindralooberst Georg von Küchler) ületab Eesti piiri Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupp „Nord” (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb), kokku 20 jalaväe -, 3 moto - ja 3 soomusdiviisi. Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Vorošilov), kokku 19 jalaväe- ning 7- ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. 12. VII 1941 rinne peatub Pärnu jõe-Emajõe joonel 6. VIII Saksa väed jõuavad Kunda juures mereni 17. VIII sakslased Narvas 20.–25. VIII lahingud Tallinna pärast 28. VIII sakslased Tallinnas Metsavennad Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Kokku 25000–35000 meest, kellest 12000 oli relvastatud ja võitles aktiivselt
ehitamist, kuid nad löödi õhutõrje poolt tagasi. 8 oktoobril Shmuel Gonen, Iisraeli lõunarinde komandör (kes oli ametisse astunud kolm kuud varem, pärast Ariel Sharoni erruminekut) andis käsu vasturünnakuks end maasse kaevanud Egiptuse vägede vastu Hizayon'is, see aga osutus iisraellastele katastroofiliseks. Ööhakul püüdsid egiptlased taas rünnata, aga nad peatati sõjatõttu ametisse taasasunud Ariel Sharoni 143'da Soomusdiviisi poolt. Lahingutegevus hakkas seejärel tasapisi raugema, kumbki pool ei soovinud enam teise vastu suurt rünnakut ette võtta. Tänu katastroofilisele Goneni rünnaku ebaõnnestumisele, toodi erust välja Chaim Bar Lev, kes hakkas Gonenit asendama. Pärast mitu päeva kestnud ootamist alustasid Egiptuse väed 14 oktoobril taas ründamist. Järgneval päeval viisid iisraellased läbi operatsiooni ,,Abiray-Lev" (,,Vapra südamega mehed"), mis oli suureks muutuseks sõjataktikas
annaabi.ee 
