Vepsa külade vanuseline koostis muutub ebaühtlaseks, neisse jääb vähe noort rahvast. Suurem osa Leningradi ja Vologda oblasti vepsa keele kõnelejaid on üle 40-aastased. Äänisvepslaste aladele on juba alates 1930- ndatest organiseeritult suunatud ümberasujaid mujalt Venemaalt, seetõttu on vepslaste osatähtsus vähenenud keskeltläbi 50%-ni; Soutjärve rajooni 2 külanõukogus on vepslased juba vähemuses. Haridus Enne II maailmasõda jagati vepsa lastele soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi "Koumekümnekoum". Samal aastal taastati Seltozero (Soutarv ´) rahvusvald. Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased.8 Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. Kiri & Keel
Samal ajal kogu aeg kirjutas. 1835 ilmus ,,Vana Kalevala". Selle ilmumine oli oluline ja see sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. Lausa Saksamaal peeti sellest loenguid. Ka V. Hugo imetles seda. 1841 tõlgiti see rootsi keelde, 49 prantsuskeelde. 1849 ilmus ka juba ,,Uus Kalevala", mis oli ka mahult poole suurem. Europaeus oli Lönnrotile abiks soome-rootsi sõnaraamatu koostamisele. Europaeus hakkas peagi Ingerimaal ringi rändama. Lönnrot hakkas välja andma ka esimest soomekeelset ajalehte ,,Mehiläinen"-mesilane. Seal oli palju tarkust rahvale. 1820-70 kaasaegse soome keele varajane periood. Sel ajal loodi väga palju sõnu. Johan Vilhelm Snellman- kirjutas ,,Maamiehen ystäva", andis välja ajalehte ,,Saima", kuulus kirjandusliitesse ,,Kallavesi", avaldas artikleid oma ajakirjas ,,Litteraturblad för allmän medborgelig bildings". Teda nimetatakse rahvusfilosoofiks. Ta võttis kasutusele mõiste ,,rahvuskirjandus". See
selgitati alles 19. sajandi teisel poolel. Siiski jääb suur osa hüpnoosi füsioloogilistest mehhanismidest väljaspoole meie arusaamist ja teadusuuringute hetkevõimalusi. Võttes aluseks, et prefrontaalne korteks mingit moodi mõjutab ja koordineerib posterioorsemate (tagapool asetsevate) ajuosade tööd, võib see olla aluseks hüpnoosi põhjustatud neurofüsioloogiliste muutuste lokaliseerimiseks frontaalsagarasse (Muzur, 2006). Kasutan oma uurimustöös soomekeelset teaduskirjandust, sest Soomes on hüpnoosist ilmunud hiljuti ka raamat ning asjaga tegelevad mitmed spetsialistid. Lisaks tegutseb Soomes Hüpnoosiliit juba 1970-ndast peale. Peamiste allikatena on Hannu Lauermaa "Lääkärilehti", arstidele mõeldud ajakirjas ilmunud ülevaateartikkel, mis on väga hea teadusliku käsitluse ja viidetega kõrge impakt faktoriga publikatsioonidele. Lisaks 2004. aastal Soomes välja antud raamat "Hypnoosi ja suggestio" (S. Kallio, 2004).
tõesti isikupärasest luuletajaprofiilist selle sõna tänapäevases mõttes. Soomekeelsed luuletajad Soome keeles kirjutavate värsiseppade tekstides esineb vaid kaks ainevalda: vaimulik ja juhuluule. 17. sajandi algupool oli soomekeelse luule osas tarbeluule aeg. Alles sajandi lõpul hakkab esile tõusma isikupäraselt eristuvaid luuletajaid. Gabriel Tuderus- tal oli luuleteos " Üks ilus soomekeelne laul, talupoegade auks ja kiituseks". 17.sajandil on meile pakkuda kaks tähelepandavat soomekeelset luuletajat: Juhana Cajanus ja Matthias Salamnius. Cajanuse luuletus (Etkös ole Ihmis parca) mille ta sepitses vist surivoodil, erineb senisest soomekeelsest kirjandusest kahes suhtes: väljenduse haruldase intensiivsuse ja keelelise küpsuse poolest. Värsitehnika seisukohalt vaadatuna on Cajanuse laul niisama hämmastav õnnestumine nagu filosoofilise mõtteluuletusena. Värsimõõt raske ja nõuaks veel tänapäevalgi kasutajalt märkimisväärset osavust. Teine 17
venekeelseid ajakirju. 9. Keel Eestis võib ajakirjad liigitada eesti-, vene-, soome-, saksa- ja ingliskeelseteks. On vähe võõrkeelseid ajakirju, mille ilmumismaa on Eesti, peamiselt müüakse ajakirju, mis on välja antud Inglismaal, Venemaal, Saksamaal või Soomes ning on meile sisse toodud. Tuntuim venekeelne ajakiri on Jana, mis on mõeldud naistele. Apollo veebipoest on võimalik osta 347 ingliskeelset, 4235 venekeelset, 38 soomekeelset ja 93 saksakeelset ajakirja(Apollo veebipoe otsingu järgi). Küsitav on nende andmete õigsus, sest arvud näivad utoopilisena. Apollos müüdavad Ingliskeelsed ajakirjad on nt 25 Beautiful Homes, Allure, Air International, BBC Top Gear, Burda Style, Elle; venekeelsed on Atelje, Burda, Lena kreativ, Esquire, Forbes (RUS), Gala Biografia (RUS); soomekeelsed on Anna (FIN), Kauneimmat Käsityöt, Tekniikan Maailma ja
19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877)
19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877)
Kamtsatka-reisi tulemus oli mitu ametlikku uurimusaruannet. Peale nende avaldasid matkamehed ka oma reisikirjeldusi, millest üks laiaulatuslikumaid on Loomingus ilmunud Hans Trassi "Lumi ja laava". Lennart Meri tõeline läbimurdeteos "Tulemägede maale" ilmus Tallinnas 1964. aastal ja raamatu trükiarv oli 16 000. Sama raamat ilmus täiendatuna aastal 1977 nime all "Lähenevad rannad", tiraaz 36 000. Soomes ilmus raamat Eva Lille tõlkes alles 1988. aastal. Ka seda soomekeelset väljaannet on Lennart Meri ositi redigeerinud ja täiendanud, muu hulgas Sakari Pätsi tsitaatidega. Lõppkokkuvõttes võeti raamat Soomes soojalt . Meri elu 1960. aastatel positiivne. Kümne aasta jooksul oli ta teinud kaks tähelepanu äratanud ekspeditsiooni, kirjutanud kaks suurepärase vastuvõtu saanud raamatut, saanud Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ja valitud selle juhatusse, astunud Eesti Kinoliidu liikmeks ja käinud esimest korda välismaal, Ida-Saksamaal Leipzigis
valikukriteeriumile. Kirjandusallikate valikukriteeriumid olid järgmised: * Kirjandusallikas pidi olema käsitletud intubatsiooni ja/või ekstubatsiooni olemust ; * Kirjandusallikas pidi olema käsitletud laste intubeerimist ja /või ekstubeerimist ning/või õe rolli selles * Kirjandusallikas pidi olema käsitletud intubeeritud lapse ja/või ekstubeeritud lapse õendusabi Diplomitöös on kasutatud eesti-, inglise- ja ühte soomekeelset kirjandusallikat, mis olid ilmunud ajavahemikul 1992 - 2009. Esialgu oli plaanis kasutada viimase kümne aasta kirjandusallikaid, kuid kuna mitmed autorid olid oma töödes viidanud autoritele (Howard 1994), (Maquire 1994) ja (Rusconi et al1994) otsustati diplomitöös kasutada algallikaid. Mitmed diplomitöös kasutatud raamatud on vanemad, kui kümme aastat, kuid kuna uuemaid verisoone nendest raamatutest Tartu
aastate algul kollektiviseeriti aga põllumajandus ka Vepsamaal. 1937. aastal likvideeriti Vinnitsõ rahvusrajoon ja rahvuskülanõukogud. Väikesearvulist vepsa haritlaskonda tabasid repressioonid. Samal ajal loodi Vologda oblast. Keskvepsa alad lõhestati uue administratiivpiiriga kaheks. Piiriäärsed alad kujunesid administratiivüksuste ääremaadeks, piir ületavad teed jäeti hooletusse. Jätkusõja ajal (1941-1944) olid põhjavepsa alad Soome kontrolli all. Vepsa lastele jagati soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. Sõjajärgsete aastakümnete jooksul jätkus vepslaste kui etnilise rühma vaikne mandumine. 1957 likvideeriti ka Seltozero rahvusrajoon Karjalas. Ääremaadel paiknevad väikesed vepsa külad kuulutati perspektiivituiks, kohalikku infrastruktuuri ei arendatud ning paremat elu ihkavad nooremad
annaabi.ee 
