Lahuse kontsentratsiooni määramine (0)
Microsoft Word - lab5.docx
Töö ülesanne ja eesmärk
Happe lahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega.
Sissejuhatus
Lahuste kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod
seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu ehk ruumala
mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks.
Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse
täpsusega viis tüvekohta. Ajalooliselt on kasutusel ka normaalsus. Teades mõõtelahuse mahtu
ja kontsentratsiooni, uuritava lahuse mahtu ning toimuva reaktsiooni võrrandit, on võimalik
välja arvutada uuritavas lahuses olnud lahustunud aine kogust ja lahuse kontsentratsiooni.
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga
lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades
mõõdetakse täpselt tiitrimiseks kulunud ühe lahuse maht, teist lahust
doseeritakse mahtpipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH
lahusega toimub reaktsioon
𝑁𝐶𝑙 + 𝑁𝑎𝑂𝐻 → 𝑁𝑎𝐶𝑙| + 𝐻+𝑂
Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida
järgmiselt:
𝑛-./ = 𝑛123-
ehk
𝑉-./ × 𝐶6
789 = 𝑉123- × 𝐶6:;<7
millest
𝐶6
789 =
𝑉123- × 𝐶6
:;<7
𝑉-./
,
𝑚𝑜𝑙
𝐿
kus
VNaOH - NaOH lahuse maht mL (loetakse büretilt)
𝐶6
:;<7 - NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/L
VHCl - HCl lahuse täpne maht mL (pipeti maht).
Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest.
Antud näites on kasutatud indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu,
kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on
ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud
aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega.
Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning
kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust
kuni värvuse muutuseni.
Büretilt loetakse näit täpsusega 2 kohta peale koma. Juhul kui vedeliku nivoo alumine äär on
täpselt büreti kriipsu peal pannakse kirja 0.
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid
fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolb (100 mL),
lehtrid, bürett, pipetid (10 ja 20 mL) või automaatpipett.
Töö käik
1. Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest
Arvutada, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100
mL etteantud protsendilisusega (küsida õppejõult) HCl lahust. Soolhappe tiheduse
sõltuvus lahuse protsendilisusest on toodud tabelis.
Mõõta mõõtesilindriga 250 mL koonilisse kolbi arvutatud kogus destilleeritud vett ja
lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet.
Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega.
2. Soolhappelahuse lahjendamine
Teha enda valmistatud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks
pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 mL mõõtkolbi 20 mL lahust, lisada
destilleeritud vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt.
NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega – lahusega, mida hakatakse
pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 mL pipett HCl lahusega, bürett NaOH
lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse
piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni.
3. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
3.1. Pipetile panna otsa pipetipump. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud
koonilisse kolbi 10 mL 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2...3 tilka
fenoolftaleiini lahust.
3.2. Bürett täita nullini täpse kontsent- ratsiooniga NaOH lahusega. Jälgida, et büreti
väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Nende esinemisel keerata büreti allosas
olev kummivoolik pipetiotsikuga üles ja vajutada klaaskuulile kuni õhumullid
väljuvad. Kontrollida, kas bürett on täidetud 0- märgini. Juhul kui lahuse
valamiseks büretti kasutati väikest lehtrit on vajalik katse teostamise ajaks see
eemaldada.
3.3. Järgnevalt tilgutada büretist (vajutades täpselt büreti allosas kummivoolikus
asuvale klaaskuulile) aluse (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni esialgselt värvitu
lahuse värvus muutub ühe tilga aluse lisamisel roosaks.
3.4.Lugeda büretilt NaOH lahuse nivoo asukoht 0,05 mL täpsusega. Saadud lugem
annab happe neutraliseerimiseks kulunud aluse ruumala mL-tes. Lahuse nivoo
määramisel peaks olema silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise
osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti. Tiitrimist
korrata 2...4korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega
mitte rohkem kui 0,1...0,15 mL.
3.5. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse vähemalt 3 kokkulangeva tulemuse
järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarsed kontsentratsioonid. Saadud
tulemustest võtta aritmeetiline keskmine.
4. Tulemuste analüüs
4.1.Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud
algse soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Millise kontsentratsiooniga
hapet sooviti valmistada, milline tegelikult saadi? Teha järeldus tulemuste
kokkulangevuse kohta.
4.2.Arvutada katse suhteline viga:
𝐸B =
C𝑠𝑎𝑎𝑑𝑢𝑑 𝐶6
789 − 𝑡𝑒𝑜𝑟𝑒𝑒𝑡𝑖𝑙𝑖𝑛𝑒 𝐶6789 C
𝑡𝑒𝑜𝑟𝑒𝑒𝑡𝑖𝑙𝑖𝑛𝑒 𝐶6
789
× 100%
Katseandmed
Valmistatava lahuse massiprotsent
1,7 %
Konts. soolhappe tihedus
1,179 g/cm3
Konts. soolhappe massiprotsent
36,0 %
Vaja on võtta konts. hapet
4,03 ml
Vaja on võtta vett
95,9 ml
Katseandmete töötlus
HCl + NaOH → NaCl + H2O
Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava
kontsentratsiooni leida järgmiselt:
nHCl = nNaOH
Leiame, kui palju hapet tuleb võtta
HCl lahuse mass
𝑚 = 𝜌 × 𝑉
𝑚 = 1,0068 × 100 = 100,68 𝑔
100,68g – 100%
X – 1,7%
𝑋 =
100,68𝑔 × 1,7%
100%
= 1,71𝑔
Konts. soolhape lahuses
1,71 = 𝑉/2UVB × 1,179 ×
36,0
100
Vlahus= 4,03 ml
Leiame, kui palju tuleb vett võtta
100ml – 4,03ml = 95,97 ml
Katseandemte töötlus ja tulemuste analüüs
1. Tulemus 8,90
2. Tulemus 8,80
3. Tulemus 8,85
4. Tulemus 8,85
5. Tulemus 8,90
Tulemuste keskmine: (
8,90 + 8,80 + 8,85 + 8,85 + 8,90) 5
⁄ = 8,86 𝑚𝑙
VHCL=10ml
Leiame, millise kontsentratsiooniga hapet sooviti valmistada
𝐶6
78] =
𝑚
𝑀 × 𝑉
𝑀-._ = 1 + 35,5 = 36,5
𝑔
𝑚𝑜𝑙
`
𝐶6 =
1,71
36,5 × 0,1
= 0,468 𝑚𝑜𝑙 𝑑𝑚b
`
Leiame, millise kontsentratsiooniga lahus saadi
Vdef × Ch
ijk = Vlmnd × Chopqi
Ch
opqi = 0,1004 M
Ch
ijk =
0,1004 × 8,86
10
= 0,089 mol/𝑑𝑚b
𝐶6
78] = 0,089 × 5 = 0,445 𝑚𝑜𝑙/𝑑𝑚
b
Suhteline viga
∆ =
|0,445 − 0,468|
0,468
× 100% = 4,9%
Kokkuvõtte
Katse käigus peaks valmistada 1,7% HCl lahus. Hiljem tuli kontrollida missugune lahus
tegelikult tuli välja. Arvutasin, milline molaarsus on 1,7% lahusel ja missugune oli
valmistatud lahuse molaarsus ja need erinesid 4,9% võrra. See võib tekkida sellepärast, et
katse käigus on peaaegi kõik mõõtmised tehtud silma järgi.
Labori töövõtted
Sarnased õppematerjalid
8
rtf
Keemia aluste 2. praktikumi protokoll - NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Eksperimentaalne töö nr. 1
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust.
Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu.
Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder
(250 cm3), areomeeter, filterpaber.
Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada
NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub
vees hästi, liiv ei lahustu
7
docx
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine
LABORATOORNE TÖÖ 2
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine
Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine,
kontsentratsiooni määramine tiitrimisega.
Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin.
Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml),
bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk.
Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest.
Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese
mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet
5
docx
Keemia alused, protokoll 2.
Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt.
Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel
teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb
temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu
kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.
Henry seadus
Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal.
CM=kh*p
CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3
p gaasi osarõhk lahuse kohal atm
kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant
(nn Henry konstant).
Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse
kontsentratsiooniks.
1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%)
Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses.
C%=
2
12
pdf
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Eksperimentaalne töö 1
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Töö ülesanne ja eesmärk
Laboratoorse töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsioo ni
määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust.
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder
(250 cm3 ), areomeeter, filterpaber.
7
odt
Keemia alused praktikum nr 2
Eksperimentaalne töö nr. 1
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Töö eesmärk
Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust.
Kasutatavad ained
Naatriumkloriidi ja liiva segu.
Töövahendid
Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3),
areomeeter, filterpaber.
Töö käik
Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl
klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees
hästi, liiv ei lahustu
22
docx
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine
Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub;
Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse
lahustunud ainet (tasakaaluolek)
Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside
lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.
Henry seadus
Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal
CM=kh*p
Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2jt). Näiteks NH3ja
SO2 reageerivad osaliselt veega ja nende lahustuvus osutub oodatust oluliselt kõrgemaks
NH3+ H2O-NH3⋅H2O
SO2+H2O-H2SO3
Lahuste kontsentratsioon
Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus)
nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse
2
docx
Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratiooni määramine
Töö ülesanne ja eesmärk:
Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine
tiitrimisega.
Töövahendid:
Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml,
20 ml), klaaspulk
kemikaalid:
Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatro fenoolftaleiin
(ff).
Töö käik:
Arvutasin, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 16%-list HCl
lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist.
14
docx
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine
Eksperimentaalne töö nr. 1
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust.
Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga.
Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250
cm3), areomeeter, filterpaber.
Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01
g).
Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl
lahustub vees hästi, liiv ei lahustu
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid