ei anta pea kunagi edasi inimeselt inimesele. Inimese poolt töödelduna on antraksi bakterist saanud aga väga tõsiseltvõetav bakterioloogiline relv. Bioloogilise relva tootmine on aga väga kallis ja jõukohane vaid väga vähestele riikidele ning üldiselt karmi kontrolli all. Levinuim on nahavorm.Tekib punn, mis laieneb haavandiks, sellele järgneb gripitaoline seisund. Saastunud liha söömine võib põhjustada siberi katku soolevormi. Mõlemal juhul saab abi antibiootikumidest. Sissehingatuna on siberi katk aga salalik ja efektiivne tapja. Kopsuvorm tapab juba kahe või kolme päevaga, laastates organismi sümptomitega, mis paistavad välja kui tavaline külmetushaigus. Kui enne sümptomite ilmnemist antibiootikumiravi pole alustatud, siis peale haiguse ilmnemist pole sellest ka enam kasu, kuna bakterid toodavad kiiresti toksiine. Vaktsiini on piiratud koguses ja see on vaid sõjaväe kasutuses. 6. Moraal: 1
näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb paiseks: keskel on must, sütt meenutav katt ja ümberringi tugev põletikuline turse. Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine. Soolevorm tekib pärast haige looma liha söömist; nähud on verine roe, tugev valu, kõhulahtisus ja oksendamine. Loomad põevad siberi katku naha- ja soolevormi, neil kulgeb haigus raskelt. Nähud: kõrge kehatemperatuur, nahal tursed ja põletikukolded, veriroe, põrn on suur ja must. Ravi: antibiootikumide ja gammaglobuliini süstimine. Profülaktika: haikete loomade hävitamine, korjuste põletamine, desinfektsioon, haigusest ohustatud inimeste ja loomade vaktsineerimine. Ajalugu Siberi katku tekitaja avastas 1856 Tartu veterinaariakooli prof. F.bBausell (1808-82). Tsaarilikul Venemaal oli siberi katk laialt levinud, taude puhkes eriti põua- ja
Esimesed haigusnähud sarnanevad külmetusele, kuid 1-3 päevaga tekib üliraske seisund, hingamishäired ning mõne päeva möödudes šokk. Kopsupõletikku tavaliselt ei teki, vaid kujuneb keskseinandi lümfisõlmede lagunemisest põhjustatud põletik ehk hemorraagiline mediastiniit. Antibiootikumravi võib muuta haiguse kulgu ainult siis, kui seda alustatakse varajases staadiumis. Kopsuvormi suremus ravimata juhtudel on üle 85%.[7] Soolevormi iseloomustab seedetrakti äge põletik. Esimesed haigusnähud on iiveldus, isutus, oksendamine ning palavik. Sellele järgneb kõhuvalu, veriokse ning verine kõhulahtisus. Soolevormi puhul on suremus kõrge, ravimata juhtudel ületab 85%. Juhul, kui tüsistusi (soole mulgustumine, septiline šokk) ei teki, paraneb haige umbes 2 nädalaga.[5] 10 DENGUE VIIRUSPALAVIK
paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt. ● Siberi katku mao-soolevormi haigestunutest sureb 25–100%. 3. vorm- kopsupõrnatõbi Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm). Kõige ohtlikum on inimesele just selle tõve kopsuvorm, levib sissehingatava õhuga. ● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised. Nii haigestus 1975. aastal siberi katku Kaluuga oblasti Borovski villavabrikus kolm inimest, kes töötlesid Iraanist pärit kitsekarvu. ● Haiguse selle vormi korral areneb kiiresti
Haiguse esmasteks tunnusteks on anoreksia, millele lisandub oksendamine, 6--24 tundi pärast oksendamise algust tekib diarröa. Roe on hall või hallikaskollane, sageli sisaldab verd ja lima. · Kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kuni 39,5 oC, kuid üksikjuhtudel võib see ulatuda kuni 41 oC-ni. Oksendamine ja diarröa põhjustavad organismi veetustumise. · Leukopeenia tekib ainult 20--30%-l haigusjuhtudel · Soolevormi korral tekivad iseloomulikud muutused peensooles - limaskesta hemorraagiline põletik. · Põrn on suurenenud ja heledamate tsoonidega. Mesenteriaalsed lümfisõlmed on suurenenud ja turses. Üksikjuhtudel täheldatakse tüümuse turset. · Südamevormi puhul tekib südameklappide suurenemine, kopsuturse ja ägeda hepatiidi tunnused. Süda laienenud, kodade ja vatsakeste seinas on heledad laigud ja vöödid
täheldatakse vee temperatuuril 521 °C. Furunkuloos võib avalduda kahel kujul, lihaste ja soolevormina, või ka mõlemad korraga. Lihastevormi korral moodustuvad lihastes furunkulisarnased paised, mis võivad olla väikesed ja tihked või suured ja pehmed. Nad sisaldavad mäda, mis on tumepunase värvusega ja kubiseb baktereist. Paisete avanemisel jäävad nendest järele sügavad haavandid, mis haiguse üleelanud kaladel hiljem armistuvad (joonis 40, foto 24). Haiguse soolevormi korral täheldatakse sooltoru ägedat hüpereemiat ning anaalavast eritub mäda ja verd. Suremus on aga väga suur, ulatudes kuni 100%ni. Lahangul täheldatakse furunkuloosi korral neerude nekroosi, põrna suurenemist ja tumenemist, verevalumeid lihastes, kõhukelmel ja ujupõie seintes. Enne kala lõppemist lagunevad neerud peaaegu täielikult. Diagnoos furunkuloosile pannakse kliinilise pildi, lahanguleiu ja Aeromonas salmonicida esinemise põhjal paisetes ja siseorganeis
Esimesed on vajalikud, et diagnoosida liigi tasemel, paksutilga preparaat on sensitiivsem tänu vere suuremale hulgale. Preparaadid värvitakse Giemsa meetodil. MOLEKULAARSED MEETODID. Kasutatakse PCRi kuivatatud veretilkade uurimiseks (dried blood-spot filter paper samples). Antraks ehk siberi katk HAIGUSETEKITAJA. Bacillus anthracis. UURITAV MATERJAL. Sõltub haiguse kliinilisest vormist. Nahavormi korral pustula maligna ekssudaat/punktaat, biopsiatükikesed, veri. Kopsu- ja soolevormi korral veri. Veri võib olla kõikide kliiniliste vormide korral uuritavaks materjaliks paralleelselt teiste materjalidega. Loomade korjustest võetakse uuritavaks materjaliks koetükikesi. DIAGNOSTIKA. Nahavormi puhul saab kasutada algmaterjali mikroskoopilist uurimist. B. anthracis värvub hästi Grami järgi, metüleensinisega. Antraksi tekitaja on nähtav suurte grampositiivsete pulkbakteritena, moodustab ühise kihnuga ümbritsetud ahelaid ( meenutavad bambuskeppe).
hallikaskollane, sageli sisaldab verd ja lima. Kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kuni 39,5oC, kuid üksikjuhtudel võib see ulatuda kuni 41 oC- ni. Oksendamine ja diarröa põhjustavad organismi veetustumise. Leukopeenia tekib ainult 20 —30%-l haigusjuhtudel. Südamevormi esineb suhteliselt harva 1—2 kuustel kutsikatel (üksikjuhtudel kuni 7 kuustel kutsikatel). Südamevormi korral tekib südamepuudulikkus, nõrk pulss ja kopsuturse. Harvemini tekivad närvikahjustused. Pat.ana: Soolevormi korral tekivad iseloomulikud muutused peensooles - limaskesta hemorraagiline põletik. Põrn on suurenenud ja heledamate tsoonidega. Mesenteriaalsed lümfisõlmed on suurenenud ja turses, esinevad inklusioonid. Üksikjuhtudel täheldatakse tüümuse turset. Soole histoloogilisel uurimisel on näha soolekrüpides nekroosikoldeid. Lümfisõlmedes ja tüümuses tekivad tuumasisesed sulundid. Südamevormi puhul tekib südameklappide suurenemine, kopsuturse ja ägeda hepatiidi tunnused
haigestumist täheldatakse vee temperatuuril 521 °C. Furunkuloos võib avalduda kahel kujul, lihaste ja soolevormina, või ka mõlemad korraga. Lihastevormi korral moodustuvad lihastes furunkulisarnased paised, mis võivad olla väikesed ja tihked või suured ja pehmed. Nad sisaldavad mäda, mis on tumepunase värvusega ja kubiseb baktereist. Paisete avanemisel jäävad nendest järele sügavad haavandid, mis haiguse üleelanud kaladel hiljem armistuvad (joonis 40, foto 24). Haiguse soolevormi korral täheldatakse sooltoru ägedat hüpereemiat ning anaalavast eritub mäda ja verd. Suremus on aga väga suur, ulatudes kuni 100%ni. Lahangul täheldatakse furunkuloosi korral neerude nekroosi, põrna suurenemist ja tumenemist, verevalumeid lihastes, kõhukelmel ja ujupõie seintes. Enne kala lõppemist lagunevad neerud peaaegu täielikult. Diagnoos furunkuloosile pannakse kliinilise pildi, lahanguleiu ja Aeromonas salmonicida esinemise põhjal paisetes ja siseorganeis. Haiguse
annaabi.ee 
