ligi 100%-lise täpsusega. Invaginaadi ristilõikes eristuvad hüpo- ja hüperehhogeensed ringid meenutades "märklaua" kujutist, tabades invaginaati pikisuunas meenutab sonogramm neeru "pseudoneer". Tüüpilise leiu puhul on otstarbekas jätkata röntgenoloogiliste uuringutega irrigograafiaga. Anaalselt sisse viidud kateetri kaudu täidetakse jämesool õhuga. See annab võimaluse täpselt näha kui kaugele ulatub invaginaat ja annab ka võimaluse õhu abil invagineerunud sooleosa reponeerida. Kui sooleseina turse on väga väljendunud, pole õhuga reponeerimine enam võimalik. Ebaõnnestunud reponeerimise korral on vajalik kohene kirurgiline ravi. Peritoniidi tingimustes ja septilise seisundi korral, kui võib eeldada invagineerunud sooleosa nekroosi, ei ole õhuga reponeerimine lubatud perforatsiooniohu tõttu! Kirurgiline ravi: laparotoomia järel reponeeritakse invagineerunud sool. Nekroosi korral tuleb nekrotiseerunud sool resetseerida ja rajada anastomoos
sisaldab maonäret ja lima.Maos seguneb toit ensüümide ja soolhapet sisaldava maonõrega.Teiseks, magu on toidu seedimise olulisemaid organeid.Kolmandaks magu on mahuti kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde.Tavaliselt püsib toit maos 3-4 tundi. Soolhappe toimel hävineb ka enamik toidus leiduvates mikroobidest.Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensooldse,mille algusosa nim. kaksiksõrmiksooleks.See nimetus tuleb selle sooleosa pikkusest(kuni 25cm). Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest,siia suubuvad mitmed olulised seedenõred.Peensool on meie seedekulgla kõige pikem osa.Peensooled seinad on pidevas liikumises,sest kokkutõmbumine segab ja tõukab toidumassi edasi.Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustamissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lpmfi.Imendumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised.Lisaks sellele
vajaduse. B12 vitamiini varud organismis on 2000-5000 µg, millest kuni pool on ladestunud maksa. Seetõttu kulub tavaliselt 2-5 aastat vitamiin B12 defitsiitse aneemia arenguks. Vitamiin B12 defitsiitse aneemia sagedasemateks põhjused: Imendumishäire mao või peensoole haiguste või operatsioonide korral, mille tagajärjel ei leidu piisavalt sisemist faktorit või vitamiini imendumises osalev sooleosa puudub või on kahjustatud. Maooperatsioonide järgselt on patsientidel kõrgem risk kobalamiini defitsiidiks. Bariaatriliste lõikuste (nt. Roux-en-Y gastric bypass) järel on vajalik regulaarne vitamiin B12, foolhappe ja rauaainevahetusnäitajate jälgimine ja vajadusel asendusravi. 3
Soole ettevalmistuse järel koloskoopia peamine uuring LGI uurimiseks. - Kui endoskoopial veritsusekolle ei leidu: nukleaarsed uuringud, angiograafia, kapselendoskoopia. Ravi: - Konservatiivne: infusioonravi, lisahapnik, koagulopaatia korrektsioon jne. - Terapeutiline koloskoopia (adrenaliin, diatermia, klipsid jm) - Angiograafia selektiivse embolisatsiooniga. - Kirurgia: veritsusekolle üleõmblus, veritseva sooleosa resektsioon. 16. Sapikivitõbi. Kliiniline pilt, diagnoosimine ja ravi. Sapikivid on äärmiselt levinud patoloogia, ligi 10-15%-l arenenud riikide elanikkonnast esineb sapikive. Suurel osal juhtudest nad on asümptomaatilised. Kivid jagatakse koostise järgi kolesteroolikivideks, pigmentkivideks ja segakivideks. Nende patogenees on erinev, kuid kliiniline pilt on sarnane. Kui sapikivitõbi on
Leptiini toodavad rasvarakud insuliini mõjul. Motoorseid funktsioone juhivad peamiselt piklikaju tuumad. AP levikut soodustavad lihasrakkude membraani depolariseerivad faktorid: seedetrakti seina (lihasrakkude) venitus, Ach, parasümp innervatsioon (Ach kaudu), gastrointestinaalsed hormoonid. Seda pidurdavad membraani hüperpolariseerivad faktorid: sümp innervatsioon, adrenaliin ja NA. Laias laastus kutsub ühe seedetrakti osa täitumine/ venitus esile talle järgneva sooleosa tühjenemise ja pidurdab talle eelneva sooleosa tühjenemist. Soolemotoorika peamised tüübid: Peristaltika vastusena sooleseina venitusele tekkiv tsirkulaarse ahenemise laine. Transpordib soolesisu seedetraktis edasi. Müenteerilise närvipõimiku vahendatud refleks. Segamisliigutused vahelduvad kontraktsioonid ja lõõgastumised, segavad soolesisu seedenõredega. Parasümpaatiline innervatsioon tõstab enteraalse närvisüsteemi aktiivsust ja seeläbi
Lümf moodustub verest ja seguneb hiljem verega, aga ei sisalda punaliblesid. . Lümfisoontesse imenduvad rasvade lõhustumissaadused. Seedimisjärgselt on lümf piimjas, sest sisaldab ohtralt rasvatilgakesi. Teised toitained - vees lahustunud süsivesikute ja valkude koostisosad - imenduvad verre. Põhiliselt imenduvad toitained peensoole algusosas, kus neid on kõige rohkem. Peensoole muudes osades hakkavad toitained imenduma siis, kui tema algusosa rakud ei talitle normaalselt või kui see sooleosa on operatsioonil eemaldatud. Kui 2/3 peensoolest on eemaldatud, siis ähvardab organismi nälg, sest imendumispind on liiga väike. Et suur kogus toitaineid tungib läbi sooleseina vees lahustunud kuju, siis imendub peensooles ka hulgaliselt vett. Vitamiinid ja mineraalained lähevad verre sellistena, nagu nad põhitoitainetest seedimisel vabanevad. Jämesooles imenduvad peamiselt vesi, sapi koostisosad ja mõningad vitamiinid.
30. Kuidas saab soori ennetada? Soori saab ennetada hoides toidunõud puhtana. Lutte, pudeleid tulekskeeta ja neid tuleks hoida keedetud, suletud kaanega nõus.Oluline on ka käte puhtus. Peale sööki võib imikule anda 2 teelusikatäit keedetud- jahutatud vett suhu, et loputada suu piima ja toidu jääkidest. 31. Mida nimetatakse Chroni tõveks? Crohni tõbi on krooniline soolepõletik, mis haarab teatud sooleosa, näiteks niudesoole lõpposa ja käärsoole algusosa kõiki seinakihte. Crohni tõbi on eluaegne haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Sümptomid võivad olla, aga haigus võib kulgeda ka haigusnähtudeta. Crohni tõbi põhjustab soole paksenemist, punetust, isegi haavandeid. Haavandid võivad tekitada sooleseina sisse augu. Nii soole paksenemine kui ka haavandites tekkiv armkude võivad takistada toidu liikumist soolestikus. Enamasti haigestutakse noores eas (15-35).
eest kaetud suurrasvikuga. Mõlemad koolud paiknevad sügaval kõhuõõne tagaseinal. Ristikäärsool on fikseeritud kõhuseinale kinnisti, mesocolon transversumi abil. Alanev käärsool - 30 cm pikk, pöidla jämedune, mis kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole. Kui jõuab vaagnasse, läheb ilma terava piirita üle sigamakäärsooleks. Ta on analoogiliselt üleneva käärsoolega kinnitunud kõhuõõne tagaseinale. Sigmasool on S-tähe kujuline sooleosa, mis paikneb vasakul pool allkõhus, läheb 2-3 ristluulüli vahekohal üle pärasooleks. Omab sigmakäärsoole kinnistit. 3. Pärasool See on u. 13 cm pikk jämesoole lõpposa, mis paikneb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees. Tema ette jääb mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas. All läbib ta vaagnapõhja ning avaneb lahklihal päraku ehk anusena. Pärasool pole sirge, vaid kahes suunas kõverdunud S-kujuline. Tervel inimesel on pärasoole
Olulisem jämesoole motoorika muutus nagu diarröa puhulgi. Jämesooles toimub vee tagasiimendumine ja roojapallide formeerumine. Kõhukinnisuse korral intensiivistuvad roiskumine ja käärimine. Loomadel kaob isu, muutuvad loiuks ja sooltes esineb meteorismi. Obstipatsioonid tekitavad sooleseina veresoontes staasi, laienenud veresooned võivad lõhkeda. AUTOINTOKSIKATSIOON Enesemürgistus e. autointoksikatsioon tekib: 1. Iileusseisundi puhul, kui areneb soole nekroos. Iileusest eespool olev sooleosa laieneb, kuhjuv küümus roiskub, käärib, moodustub gaase. Soole antiperistaltikaga püütakse soolesisust vabaneda mao suunas, võimalik soolesisu oksendamine. Küümusest ja nekrotiseeruvast koest imendub verre toksilisi ühendeid. Enesemürgistus on eriti akuutne siis, kui küümuses toimuvad ulatuslikud roiskumisprotsessid, on pärsitud maksa barjäärifunktsioon ja neerude eliminatsioonivõime. 2. Peensoole põletikud
- ristikäärsool on fikseeritud kõhuseinale soolekinnisti M ● alanev käärsoolCOLON DESCENDENS - u 30 cm, pöidlajämedune, kulgeb vasakult ülalt alla keskjoone poole - vaagnasse jõudes läheb ilma terava piirita üle sigmakäärsooleks - analoogiliselt ülenevale ks-le on kinnitunud kõhuõõne tagaseinale Alaosa funktsioneerib osaliselt rooja kogujana ● sigma (käär)sool COLON SIGMOIDEUM - S-tähe kujuline sooleosa - vasakul pool alakõhus - 2-3 ristluulüli vahekohal läheb üle pärasooleks - omab sigma-käärsoole kinnistit Funktsioneerib rooja kogujana 3. pärasoolRECTUM - u 13cm pikkune jämesoole lõpposa väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees - pärasoole ees on mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas - all läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakue ANUSena - pole sirge vaid kahes suunas kõrverdunud S-kujuline
Ringlihaskiht moodustab mao ja duodenumi piiril lukutisulguri (sfinkteri). Perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes võimaldab see soolestiku ülekoormamise vältimiseks toitu väikeste annuste kaupa kaksteistsõrmikusse edasi toimetada. Peensoolel eristatakse kolm osa: kaksteistsõrmiksool (duodenum), tühisool (jejunum), niudesool (ileum). Kaksteistsõrmiksool algab maolukutist (pylorus) ja asub retroperitoneaalselt mao tagaseinal. See sooleosa meenutab kujult C-tähte, mille kaar haarab kõhunäärme pea. Kaksteistsõrmikusse suubuvad üheskoos kõhunäärmejuha (ductus pancreaticus) ja sapijuha (ductus choleductus). Kaksteistõrmiksool läheb järsu käänakuga üle tühisooleks. Peensool läheb üle jämesooleks. Kõhunääre (pancreas) Umbes 80 g kaaluv ja 14–18 cm pikk kõhunääre asub väljasirutatult ülakõhu tagaseinal, eestpoolt katab seda kõhukelme (peritoneum). Kõhunäärmel on kolm osa:
annaabi.ee 
