Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb.
vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED EHK BIOOTILISED TEGURID 1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad) Koer --- toit, elupaik -----põhjustab sügelust, imeb verd (kirp) - endoparasitism (nt bakterid, soolenugilised ja viirused) Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid (solge, paeluss, laiussid, maksa-kakssuulane e maksakaan, naaskelsaba) 2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom).
düsenteeria, toksoplasmoos, lamblioos) ja mõned viirused (viiruslik gastroenteriit, A-hepatiit, poliomüeliit, viirustüvedega H5 N1 ja H1 N1 levivad nn. linnugripp ja seagripp). Toiduinfektsiooni peiteperiood on 58 tunnist kuni mitme päevani, sest haigustekitajate paljunemiseks organismis kulub aega. Toiduinfektsioon. Toitumine.ee(27.09.10) Helmintoos Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk- 10 järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehv veresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige
seotud veel haigete loomade naha , villa ja muu taolisega. Zoonoosid on marutaud, hullulehmatõvi, linnugripp, seagripp. Linnugripi viirus säilib pikalt vees, linnulihas ja munades. Haigestunud kõrge palavik, kurguvalu, silmapõletik. Linnugripi viirus on eluvõimeline madalatel temperatuuridel. Hävib kõrgetel temperatuuridel. Seetõttu on korralikult kuumtöödeldud linnutoodete tarbimine ohutu. Helmintoosid On soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades. Eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgitavad järk- järgult inimese organismi. Soolenuglistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehv veresus, tekivad peavalud, iiveldus , oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks ja nõrgemaks, väsib kiiresti, töövõime langeb. Ümarussid Ümarussid on kujult ümarjad, nende munad valmivad
kõrvale. Hunt ökosüsteemi osana Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Nad tõstavad oma saaklooma asurkonna füüsilist potentsiaal ning hoiavad ökosüsteemis tasakaalu. Paraku on asjal ka negatiivne pool. Küttides haigeid loomi võivad hundid ise muutuda haiguste ja parasiitide kandjaiks. Näiteks sel viisil levib edasi brutselloos, siberi katk, marutaud ja soolenugilised. Hundid on vajalikud ka kotkastele, merikotkastele ja teistele raipesööjatele, tagades neile aasta ringse toidu. 7 Hunt ja inimene Inimesed on hunti alati kartnud. See tõttu on tal ka rahvasuus nii palju nimesi: hallivatimees, võsavillem, kriimsilm, kuna kardeti et teda nimetades ta ka kohale tuleb. On olemas ka ütlus: ,,Kus hundist räägid." Hunte on palju kütitud tema nahkade pärast ja ohust kariloomadele
loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Endoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss, solkmed jmt). 5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2
NB!! HAIGUSE PÕHJUSTAJAKS VÕIB OLLA VÄGA VÄIKE HULK BAKTEREID -HAIGUSTEKITAJAD SÄILIVAD JA PALJUNEVAD HÄSTI TOIDUAINETES. 6.3. HELMINTOOSID. Helmintoosideks nimetatakse soolenugiliste ehk sooleusside poolt tekitatud haigusi. Nakatumise allikad · Väheküpsetatud liha · Pesemata aedvili · Toidukahjurite (kärbeste ja prussakate) juurdepääs toidule · Isiklike hügieeninõuete eiramine. Nakatumisviisi poolest jagunevad soolenugilised : · munad valmivad lõplikult väliskeskkonnas ( solkmed) · munad valmivad lõplikult loomorganismis või kalades.(laiuss, paeluss) 11 Helmintooside vältimine · Väliskeskkonda ( maapinda, vett) peab kaitsma soolenugiliste munadega saastumise eest. · Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, puuvilju ja marju tuleb neid pesta jooksva vee all. · Käsi tuleb tingimata pesta seebi ja harjaga. 7. KÄITLUSETTEVÕTTE TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED JA ISIKLIK HÜGIEEN
Selle puhul bakterid paljunevad toidus ja produtseerivad seal toksiini. Kui sellist toitu on söödud, siis just selles olnud toksiinid (mitte bakterid) põhjustavad haigestumise. Peiteperiood on lühike (2-3 tundi), sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Toidus on muu (mittemikrobioloogilise päritoluga mürgised ühendid) 3. HELMINTOOSID (usstõved). Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel Areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel TOIDUAINETES OLEVAD MIKROORGANISMID VÕIVAD OLLA: Mittepatogeensed ehk mittemürgised; kasutatakse toiduainete valmistamisel Kasulikke piimhappebaktereid on näiteks juustus, jogurtis, hapupiimas, veise- ja sealihavorstis ning suitsuvorstis
Kirjelda kõhulahtisuse sdr ennetamise põhimõtteid. Eakohane toit+ õige toitmisrežiim, lapse õige hooldamine, karastamine, ülekuumenemise vältimine; vältida rinnast võõrutamist ja uue toidu lisamist menüüsse kuumal aastaajal. Ägedate haiguste, palaviku korral anda lapsele vedelikku väikestes kogustes korraga. Selgita helmintiaaside mõistet. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb. Selgita stomatiidi olemust. Suu-limaskesta põletik – Tekitaja herpes simplex-viirus
annaabi.ee 
