Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pilt Click to edit Master text styles Second level
soojaks. Talved olid pehmed ja vegetatsiooniperiood pikenes. Algas taimedele väga soodne kasvuperiood. Kõikjal vähegi sobivatel aladel kasvasid lopsakad metsad. Üha enam levisid laialehelised puuliigid, eriti jalakas, pärn ja tamm. On arvatud, et lehtpuud ületasid oma hulgalt okaspuid kolmekordselt. Metsades elutses rikkalik loomastik. Samal ajal tekkis Läänemere nõos olnud veekogul jälle ühendus ookeaniga. Vesi alanes ja muutus soolasemaks. Seda Läänemere staadiumi nimetatakse Litoriinamereks.
detsember, saared (mõni cm) jaanuaris, sulab saartel märtsis, kõrgustikel aprill. Läänemeri e Balti meri, sisemeri mis on ühendatud Põhja mere ja Atlandi ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade, pindala 373 000 km2 (võrreldav musta merega 423 00 km2), koos väinadega 415 000 km2, maht 21 720 km3 (võrreldav baikaliga 23 000 km3), sügavus 50m (landsorti süvik 459m), riimvesi madala soolsusega vesi, keskmine soolsus 8-10 promilli, mida Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates 1)kerge, vähe soolane, soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri järsk muutuse kiht termokliin, 3) soolsuse järsk muutuse kiht halokliin, 4) raske, soolane,
Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, aurustab Jordani oru tugev kuumus selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad, muutes ta üheks maailma soolasemaks järveks. Mineraalisisaldus järves on 30%. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks ja tuulepuhangu korral lainetab see nagu õli. Kuigi kõrge soolasus kindlustab pinnalpüsimise,
7 Joonis 18. Taani väinadest tuleb hapniku rikast vett, mis ei jõua sügavikesse. Vahepeal teatud ilmastiku tingimustega tuleb hapniku rikast vett, mis lükab sügavikes oleva raske soolase vee välja. Aga selle vee mass võib olla ka nii suur, et vahetab välja kogu Gotlandi süviku vee. Seda juhtub umbes kord 30 aasta jooksul. Selle tagajärjel muutub Läänemere vesi soolasemaks (tursk saab rohkem kudeda). Selle negatiivne külg peitub selles, et süvikus olev hapniku vaene vesi lükatakse Soome lahe süvikutesse, mis sams on väga toitainete rikas ning paneb vohama fütoplanktoni. Pulseeringud värske Põhjamere vee sissevool. Selleks on vaja umbes 2-3 nädalat lääne tuult ning enne seda kõvat tormi, mille ajal peavad olema valitsevad idatuuled ning valitsema vee madalseis. Pärast seda protsessi on märgata merelistemate loomade levikut põhja poole.
Veetaseme languse tagajärjel eraldus meri Vahemerest ning muutus järveks. See oli umbes 2 000 000 aastat tagasi. Ainsateks toiteallikateks olid järvele mageveega Jordani jõgi ja veel mõned pisemad jõed; vihmavesi, mis voolas alla mägedest, tuues kaasa liiva ja setteid. Sellel ajal Jordani jõgi oli Tibrise järve ja Surnumere ühenduseks. Kuiv kliima põhjustas suure aurumise, jättes setted ja soolad järve. Nii muutus järv veel soolasemaks. Kuumal suveperioodil on aurustumine üle 25 millimeetri päevas. Soolasisaldus, 30- 35%, on kümme korda suurem kui see on Vahemeres. Selle tõttu on Surnumere vesi ka tunduvalt raskem näiteks Vahemere omast. Miljoneid aastatid tagasi elasid inimese eelkäijad hominiidid Surnumere ümbruses. Sel ajal oli järve ümbritsev maa viljakas ning taimede kasvamiseks soodne. Teadlased on leidnud sealt
Talved olid pehmed ja taime kasvuperiood pikenes. Algas taimedele väga soodne kasvuperiood. Kõikjal vähegi sobivatel aladel kasvasid lopsakad metsad. Üha enam levisid laialehelised puuliigid, eriti jalakas, pärn ja tamm. Arvati, et lehtpuud ületasid oma hulgalt okaspuid kolmekordselt. Metsades elutses rikkalik loomastik. Samal ajal tekkis Läänemere nõos olnud veekogul jälle ühendus ookeaniga. Vesi alanes ja muutus soolasemaks. Seda Läänemere aega nimetatakse Litoriinamereks. Eesti muinasjaja alguseks loetakse 6-12 saj. Muinasaja lõpus oli eesti jagunenud 8 suurema ja mitme väiksema maakonna vahel, kus keskjuhtimist ei olnud vaid iga kihelkond juhtis ennast ise. Muinasaja lõpus oli eestis ilmne varanduslik ebavõrtsus. Ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti mõisateks. Suurem osa inimesi olid vabad maaharijad. 8-9
kontsentratsiooni tõusust) ja globaalsest soojenemisest tingitud merevee keskmise temperatuuri tõusus.Maailmamere füüsikalised omadused mõjutavad samuti kliimat üleilmselt. Ookeanide termohaliinne tsirkulatsioon nn suur ookeanikonveier, mõjutab ka Eesti kliimat, ehkki asume Atlandi ookeanist üsna kaugel. Suur ookeanikonveier kannab Golfi hoovuses soojemat vett kõrgematele laiuskraadidele, kus jahtudes soojendab see atmosfääri enda kohal. Seejärel muutub vesi külmemaks, soolasemaks ja raskemaks ning vajub ookeani põhja, kus liigub tagasi lõuna poole. See Islandi kandis paiknev ,,ookeaniradiaator" hoiab ka Eesti kliima maheda ning merelisena. Arktika mandri- ja merejää mage sulamisvesi võib seda süsteemi tugevalt häirida või hoopis ümber pöörata, muutes Põhja-Euroopa ja Eesti kliima külmemaks, ekvatoriaalses vööndis aga hoopis põuasemaks.Seega võib globaalne soojenemine tuua Põhja-Euroopasse ja Eestisse hoopis jahenemise perioodi.
tolleaegse Suur-Võrtsjärve põhjakaldaid, mis olid tollasele inimesele ilmselt väga sobivaks elamiskohaks. Seal leidub ka looduses tulekivi, millest kohalikke tööriistu valmistatigi. RANNIKUVÖÖNDI JA SAARTE ASUSTAMINE Eesti (kiviaegse) rannikuvööndi ja saarte asustamine on seotud hülgeküttimisega, mis sai alguse ca 7000 ema. Merelise püügimajanduse kujunemine oli seotud põtrade arvukuse vähenemisega. Samal ajal muutus meri soolasemaks ning seega tootlikumaks sinna ilmus rohkesti hülgeid. Eesti vanimad hülgeluud on leitud Sindi-Lodja II asulast ja dateeruvad ca 7000 ema. Hilismesoliitikumis lisandus inimesi, reviirid muutusid väiksemaks, inimesed aga arvatavasti paiksemaks Aivar Kriiska arvates hakkasid kujunema
Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. · Polaaralade vete temperatuur on kogu aeg madal ja kestev jääkate neelab valgust ning takistab vete tsirkulatsiooni. Fütoplanktonil on ainult üks lühiaegne kevadine maksimum. Siiski on elu meres nendel laiustel võrratult rikkalikum kui maismaa jääkõrbes. · Subpolaarsed vööndid (subarktiline ja subantarktiline) on talvel kaetud jääga, suvel on nad jäävabad. Jää tekkimisel vesi jaheneb ja muutub soolasemaks, mis tingib veemasside vertikaalse liikumise ja koos sellega rikastumise hapniku ja mineraalainetega. Suvel, mil päev on pidev, areneb neis tingimustes väga rohke plankton - kõigi teiste mereorganismide toiduahelate alguslüli. · Parasvöötme vetes on samuti ilmsed aastaaegade erinevused ja toimub vee intensiivne segunemine. Planktonil on kaks arengumaksimumi - kevadine ja sügisene; liike on vähe, kuid nende arvukus on suur. Subpolaarse ja
· Hüdroloogiline iseärasus vete kihistus: jagunemine madala soolsusega pindmiseks ja suhtelselt suure soolsusega süvakihiks · Soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. · Rannikumeres tekib jää igal talvel, kuid mitte alati kogu ranniku ulatuses Läänemerest huvitav nähtus upwelling Olenevalt aastatest on Läänemeri väga erinevalt jääga kaetud. Läänemeri on mage võrreldes maailmamerega. Mida rohkem Taani väinade poole, seda soolasemaks läheb. Veetaseme muutused · Looded praktiliselt puuduvad · Esineb aastane kulg o Maksimaalne suve lõpul, minimaalne kevadel · Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tuulte (ulatus ja tugevus) ja õhurõhuga. Hoovused · Äärmiselt muutlikud · Sõltuvad peamiselt tuulest, veetaseme ja õhurõhu erinevusest, veemasside erinevast tihedusest, jõgedest Lainekõrgus · Oleneb tuule tugevusest, kestusest ja veekogu ulatusest puhuva tuule suunas
annaabi.ee 
