Mis on Vahemere dieet? Laialt levinud Vahemerd ümbritsevates maades. ● Ei kujuta endas karmi kalorijälgimiskava, pigem 1950-1960ndate Vahemere maade toitumis-ja elustiili. ● Sisaldab palju köögivilju, kala ja esimese pressi oliiviõli. Menüü Rohke taimse toidu tarbimine Rohke teravilja tarbimine Punase liha asemel eelistada kana ja kala Loomsete rasvade asemel rafineerimata oliiviõli Piirata kiir-ja rämpstoidu tarbimist Vahepalad: kuivatatud puuviljad, soolamata pähklid ja seemned Alkoholi tarbida mõõdukas koguses, veini juua einete kõrvale Piimatooteid tarbida mõõdukalt, aga laias valikus Tulemused Mõjub kehakaalule Vähendab südamehaiguste riski Naistel aitab ennetada rinnavähki Kasutatud materjal ● http://naine24.postimees.ee/3329647/oluline-pohjus-miks-naised-voiksid-vahe mere-dieeti-proovida ● http://o.coloter.com/teema/diabeet/vahemere-dieet-mudel-eurooplastele ● http://www.kaalustalla.ee/blogi/vahemere-dieet/
Taignale lisatakse maitsestamiseks kardemoni , rosinaid , mandleid , safranit ja muid lisandeid . See toode on Vene rahvustoit , tavaliselt lihavõttesai . · Lava Kergitamata nisutaignast erilise kiviahju seintel küpsetatud õhuke leiib , mis on aastasadu olnud Kaukaasia , Kreeka , Türgi ja Iraani rahvaste igapäevase menüü lahutamatu osa . · Matzahi - Juutide õhuke , lame küpsetatud ringi või ruudukujuline hapendamata ja soolamata leib , mis on valmistatud nisujahust . · Odraleib - Rukki - ja odrajahu segust ning soolasest veest vormitakse pallid , mis rullitakse odrajahuga purustatud laual õhukeseks . · Pita - Ovaali või ringikujuline nisujahust taskuleib Kesk - Ida , Araabia -ja Vahemere maades . Pita ´t saab avada nagu ümbrikut . Leib lõigatakse ühe külje pealt lahti ja täidetakse endale sobiliku lihaga ning salatiga
nitraatidest, siis paljud tarbijad eelistavad ostma ,,orgaanilist" või ,,naturaalset" toidu. ,,Orgaanilises" jan"naturaalses" toidus on nitriti ja nitraati kaustamine keelatud, nagu ka teiste lisaainete kasutamine. Seega kasutatakse meresoola, kontsentreeritud suhkruroo mahla, rafineerimata suhkru, piimahppebakterite kultuure, looduslikke vürtse ja naturaalseid maitseaineid, selleri mahla. Nende toodete kuhu nitriti või nitraati pole lisatud etikettile märgistatakse ,,uncured" (soolamata). Uuriti 56 lihatoodet. Enamiku ,,uncured" toodetel värvus ja välimus olid tüüpilised soolatud toodete jaoks. Vaatamata sellele, et ,,orgaanilises" toidus ei kasutata nitritit, kõikides 56 lihatoodetes oli leitud nitritijääke. Teised soolatud liha omadused, nagu värvus, soolatud pigmenti kontsentratsioon, lipiidide oksüdeerimine ja sensoorsed omadused olid üldiselt sarnased tavaliste toodete omadustega, kuid erinesid ,,orgaanilistes" toodetes
termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted. Näide: singid, rulaadid Suitsulihatoodete klassifitseerimisel on võimalikud mitmed erinevad variandid. Näiteks termilise töötluse viisi alusel jagunevad suitsulihatooted järgmiselt: toorusitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted jne. 4) PASTEEDID JA VÕIDED on määritava konsistentsiga lihatooted. Näide: maksapasteedid, lihapasteedid, singipasteedid ja võided.
· kartuleid tuleks vahel koorega keeta; · liha üle ühe päeva või siis vähemalt igal kolmandal päeval see on oluline raua allikas. Raud on asendamatu punavereliblede jaoks, rauapuudusel jääb laps verevaeseks; · muna tuleks pakkuda üks kuni kaks korda nädalas; · kala samuti kaks kuni kolm korda nädalas. Kuskilt mujalt ei saa piisavalt joodi; · tagasihoidlik tuleks olla soolaga; kasulikumad on ka soolamata aedviljad; · vedelatel taimeõlidel olgu eelis loomarasva ees; · võid ei tohi asendada margariiniga; · toidukordade vahele sobivad toored aedviljad nagu porgand, tomat, paprika, kurk; · maiustused jäägu püha- või pidupäevadeks; · kokakoola ega ka limonaad ei ole igapäevajook; · mõnikord pikemale jalutuskäigule minnes kinnitage keha hamburgeriga, kui ta seda nii väga tahab. Ärge tehke sellest pidupäeva!
lihalõikmed. 4 Viimase kahekümne aasta jooksul on lisandunud uusi tooteid – laiem valik maitseaineid, emulgaatoreid, antioksüdante, mida lisatakse vorstimassile erinevatel eesmärkidel: maitse, konsistentsi, veesidumise, välimuse, säilivuse, toiteväärtuse parandamiseks. Ka keedusoola sisaldust vorstitoodetes on hakatud vähendama. 1.2. Kuterdamine Soolatud või soolamata liha ja pekk (ka põseliha) peenestatakse kas lihahundis või kutris. Peenestatakse juhul, kui seda pole tehtud eelnevalt soolamise käigus või pärast siirimist, sorteerimist. Viinerite ja sardellide lihatooraine eelpeenestamiseks kasutatakse väga erinevaid lihahundi restiavasid. 2 - 3mm avasid kasutatakse toodete põhmassi ettevalmistamisel ehk homogeense vorstimassi valmistamiseks. Rasvkude peenestatakse läbi 5–6 mm restiava.
Kõrge soolasisaldusega toitude pidev tarbimine on inimesele ohtlik. (Pildiallikad: http://picasaweb.google.com/varvasmartin/ItaaliaReis2007Kevad#5069714741882670418 , http://www.maag.ee/?id=136&category=16 ja http://www.taste.com.au/recipes/9232/corned+beef ) Kõrge vererõhu all kannatavad inimesed peaks vägagi täpselt endale naatriumi- ja soolarikkad toiduained selgeks tegema ning otsima enesele välja soolavaeseid ning soolamata toiduaineid. Näiteks isegi leiva ja liha söömisel tuleb arvestada, et ülepätsi lõigatud leivakäärust või 100 grammist loomalihast saab kätte ligi 1/8 päevasest naatriumivajadusest. 100 grammis vorstis, olenevalt selle sordist, võib aga olla kogu vajaminev päevane naatriumikogus. Varjatult võib naatriumi sisalduda järgmistes toiduainetes: naatriumkaseinaadina (kohvivalgendajates, vorstitoodetes, kunstkreemides ja vahutudes);
seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C. verivorst – naturaal- või kunstkesta pritsitud veretoode. verikäkk – jahu sisaldav verivorst, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil liigendatud väikesteks osadeks (käkkideks). verileib – vormis küpsetatud kestata veretoode. (ibid) 5.2 SUITSULIHATOOTEID Suitsulihatooted on soolatud või soolamata termiliselt töödeldud tükilihast tooted, singid ja rulaadid. Suitsulihatooted jaotatakse liha liikide järgi: sealiha-, veiseliha-, lambaliha-, linnuliha- ja ulukilihatooted. Teiseks jaotatakse termilise töötluse viiside järgi: toorsuitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted, küpsetatud või 37 praetud tooted. Kolmandaks jaotatakse suitsulihatooted gruppidesse: soolatud tükilihast
termiliselt töödeldud või fermenteeritud selliselt, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Veretooted - keedetud tangainest, jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 °C. Suitsulihatooted - soolatud või soolamata tükilihast valmistatud ja termiliselt töödeldud tooted. pasteedid ja võided Lihapasteet ja singipasteet - määritava konsistentsiga ühtlane peenestatud mass, mis on valmistatud keedetud või kupatatud peenestatud lihatoormest maitseainete lisamisel. NB! Ei sisalda maksa või sisaldab seda kuni 15%. Võided - peenestatud võidelise, määritava konsistentsiga mass, mis on valmistatud lihatoormest maitseainete lisamisel. tarrendtooted ja süldid;
suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse: soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted. Kõige enam valmistatakse sealihatooteid. Nendeks on singid (rümba esi- ja tagaosast), rullsingid, restruktureeritud tooted (kestas keedusingid, valmistatakse lihatükkidest massiga kuni 400g), karbonaadid (rümba seljaosast), ribid (ribiosast koos ribikontide ja nahaga), suitsupeekon (ribiosast, millelt ribikondid on eraldatud), suitsufilee, suitsukoot, suitsupõsk, -pea, -ribikont, ungari pekk jt. 9
annaabi.ee 
