TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1 Töö pealkiri Soola integraalse lauhustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.03.2011 Joonis Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter TÖÖ ÜLESANNE Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse
C%=2,00 +[(2,5-2,0)/(1,0161-1,0126)]*(1,013-1,0126) C%=2,06% 2) Arvutada lahuses oleva naatriumkloriidi mass kasutades mõõtmistulemusi (lahuse maht ja tihedus) . maine =mlahus*C%/100=Vlahus*ρlahus*(C%/100) maine=(250 cm3*1,013 g/cm3)*2,06/100=5,217g 3) Leida NaCl lahuse molaarne kontsentratsioon NaCl molaarmass on 58,5 g/mol. maine/ Maine=5,217g/58,5g/mol=0,089 mol CM=naine/Vlahus=(0,089 mol/250 cm3) * 1000=0,356 mol/cm3 4) Arvutada NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Kaalutud liiva-soola segu mass oli 10 g. C%segu=(mNaCl*100)/msegu=(5,217g*100)/10g=52,17% 5) Arvutada katse viga, lähtudes NaCl tegelikust massist (mõõdetud ühikutes) liiva–soola segus. tegelik mNaCl=5,5g ∆=saadud mNaCl -tegelik mNaCl=(5,217-5,5)g=-0,283g ∆%=[(saadud m –tegelik m)/tegelik m]*100%= (-0,283g/5,5g)*100=-5,15% Järeldus: Tulemuseks sain, et segus oli 5,217g soola ehk 52,17%. Tegelikuks massiks oli aga 5,5 grammi
NAATRIUMKLORIID LOODUSES, TOORAINE TÖÖSTUSEL, VAJALIK INIMESELE Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl. Soola põhiliseks koostis osaks on naatriumkloriid, naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb puhtusastmest. Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori. Sool on maakeral väga laialt levinud, seda leidub kõikidel mandritel v.a. Antarktikas. Esimesed teada olevad andmed soola tootmisest on umbes 4000a. eKr kui egiptlased, roomlased ja kreeklased soola tootsid. Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. Naatriumkloriidi leidub maakoores mineraal haliidina, soola leidub lahustunud kujul merevees, sooljärvedes ja iidsete veekogude põhjas. Soola toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades ja aurutades. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse
lahuses", võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: Neile tulemustele vastavad protsendilisused on: Lahuse õige protsendilisuse kättesaamiseks kasutan valemit: 2) Arvutan saadud protsendilisuse järgi NaCl massi lahuses kasutades valemit: 3) Leian NaCl lahuse molaarse konsentratsiooni kasutades valemit: NaCl molaarmass on etteantud väärtus: Arvutuskäik: 4) Arvutan NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus kasutades valemit: Segu mass on etteantud väärtus: 5) Tegelik NaCl massiprotsent on etteantud väärtus: Arvutan tegeliku massi: Arvutan katse süstemaatilise vea kasutades valemit: Ning viimaks arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea valemi abil: Kokkuvõte Pärast katse läbiviimist ning andmete analüüsi sain vastuseks, et antud kümnes grammis liiva ja NaCl segus oli NaCl sisaldus 53,94 %. Öeldu kohaselt oli NaCl sisaldus 50%, järelikult on
Protokoll 1.Keedusoola määramine liiva ja soola segus 1.Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustumist, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tahke keedusoola ja liiva segu, kuivatatud 1050C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb (nr1), mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Töö käik:
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem
pisemagi piisa kaotsiminekut. Mitte mingil juhul ei tohi klaaspulkka panna lauale. Filtrida dekandeerida läbi sama filtripaberi. Sadet dekandeerida 3 ca 30-35ml kuuma destilleeritud veega. Selge filtraat valada 250ml mõõtesilindrisse ja lisada külma destilleeritud vett 250ml näiduni. Lahus tuleb hästi segada ja jahutada jooksva vee all kuni 20 ºC. Aeromeetriga mõõta lahuse tihedus. Tabelist tuleb leida lahuses oleva soola sisaldus %-des kasutades interpoleerimist. Eelduseks on, et seos tiheduse ja konsentratsiooni vahel on lineaarne: d- mõõdetud tihedus d1-sellest väikse mtihedus tabelis d2- sellest suurem tihedus tabelis c%- otsitav konsentratsioon c%1- konsentratsioon, mis vastab tihedusele d1 c%2- konsentratsioon, mis vastab tihedusele d2 c% - c% c% = c% + (d - d ) d-d 1
Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes. Toorsuhkur toimetati tagasi Euroopasse, kus seda rafineeriti ja müüdi. Pärast suhkru tootmise kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg. Napoleoni sõdade ajal hakati suhkrut tootma suhkrupeedist. 1.2 Sool Keedusoola kasutamise ajalugu ulatub samuti väga pika aja taha. Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on pärit u 4000a eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. Seega on soola tootmise ajalugu pikem kui suhkru tootmine. Maapõues leidub seda paksude lademetena kivisoola ehk haliiidina. Lahustunult esineb seda aga ookeani-, mere- ,allika- ja teistes looduslikes vetes. Enne soolkaevanduste rajamist saadi soola mere-või soolvee aurustamisel savi-või kivinõudes. Euroopas hakati soola kaevandama esiajal, millele osutavad muistsed töötlemisjäljed Alpides
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 1 Kaitstud: SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid:
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 1 Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse soola kas soojendatakse või jahutatakse 0,5 -1 integraalne lahustumissoojus vees. kraadi võrra vastavalt vajadusele. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri Keeduklaas asetatakse metallanuma põhjas soojusmahtuvus kas arvutatakse või asuvale korgitükile. Kalorimeeter suletakse täpsema töö korral määratakse kindla kaanega. Läbi kaane pannakse ampull,
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUMISSOOJUSE Töö nr: 1 MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 28.03.2012 Joonis . Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töö ülesanne Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g).
Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsion ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine massi lahuses saab leida kahe valemiga m aine = Vlahus * CM ; maine = mlahus * C% / 100% = Vlahus * ρ lahus * C% / 100% siis 1000 * ρ lahus * C % / 100% = 1 * CM * Maine Lahuse maht 1000 cm3 ehk 1 dm3
Mlahus = 1,019g/cm3 *250cm3 = 254,75g Maine = 254,75g*(2,54%/100%) = 6,47g(tegelik 7,5g) 3. Leida NaCl lahusemolaarne kontsentratsioon, kui NaCl molaarmass on 58,5 g/mol. naine = maine/M Saadud: naine = 6,47g/58,5g/mol = 0,11mol Tegelik: naine = 7,5g/58,5g/mol = 0,13mol Saadud: CM = 0,11mol/0,25kg = 0,44mol/kg Tegelin: CM = 0,13/0,25kg = 0,52mol/kg 4. Arvutada NaCl protsendiline sisaldusliiva ja soola segus. Kaalutud liiva-soola segu mass Msegu oli 10 g. Saadud: C%segu = (6,47g*100%)/10g = 64,7% Tegelik: C%segu = (7,5g*100%)/10g = 75% 5. Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes NaCl tegelikustmassist(mõõdetud ühikutes)liivasoola segus: = 6,47g-7,5g =-1,03g ja suhteline süstemaatiline viga: = (6,47g-7,5g)/7,5g*100% = -13,7(3)% Kokkuvõte või järeldused.
Lahuse maht 1000 cm3 (ehk 1 dm3) antakse ette. 11. Milliste lahuste (gaasilised, vedelad või tahked) korral saab kasutada komponentide sisalduse suuruse väljendamiseks molaarsust? Vedelad. 12. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. 13. Kuidas te arvutasite soola massi liiva-soola segus? Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. m aine = 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Üks sool Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 1. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon?
mNaCl=5.93775g 3. NaCl molaarse kontsentratsiooni arvutamine m=5.93775g m na ine = M(NaCl)=58.5 M Vlahus=0.25dm3 CM=0.406 4. NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus arvutamine m=5.93775g msegu=10g C%segu=59.3775% 5. Katse vea arvutamine Saadud mNaCl=5.93775g Tegelik mNaCl=6g Kokkuvõtte Töö eesmärk oli täidetud. NaCl protsendilisus lahuses oli 59.3775%. Katse veaks oli -1.0375%, mida saab selgitrada sellega, et natuke NaCl jäi filtripaberil või ainete segamisel viga ja segus oli tegelikul vähem NaCl
() () = () 4,138 = = = 0,071 58,5 0,071 () = = 0,284 /³ 0,250 4) Arvutada NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus () 100% %() = () 4,138 100 %() = = 59% 7 5) Arvutada katse suhteline viga, lähtudes NaCl tegelikust massist (mõõdetud ühikutes) liivasoolasegus 50 - 59
[HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: Aineklass Nimetus H2S Al2(SO4)2 Fe(OH)3 Li2O SO3 CrO3 K2SO4
Katse käigus peaks valmistada 2,2% HCl lahus. Hiljem tuli kontrollida missugune lahus tegelikult tuli välja. Arvutasin, milline molaarsus on 2,2% lahusel ja missugune oli valmistatud lahuse molaarsus ja need erinesid 18,1% võrra. See võib tekkida sellepärast, et katse käigus on peaaegi kõik mõõtmised tehtud silma järgi. Seda kõige rohkem tiitrimise osas. Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl
Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3
Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 2 Katse 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (segu B) Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Naatriumkloriid segus liivaga. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimismeetodid Võetud 6,00 g soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 1f Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1F Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 21.03.2012 Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töövahendid: Aparaatuur lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass-
Soola ja vee tähtsus organismis Marie Kurrik MK12 Juhendaja: Vaike Vetka 2012 SOOLAD Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Enamik sooli on tahked kristallid kõrge sulamistemperatuuriga. Enamik sooli on läbipaistvad, kuid esineb ka palju teisi värvusi. Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. NaCl keedusool, kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool. Sool ja sinu tervis Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Soola (NaCl) ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on erinevatel andmetel 2,56 g, teatud juhtudel kuni 8 g ja see sõltub: * Kehakaalust * Füsioloogilisest seisundist * Kliimatingimustest * Füüsilisest aktiivsusest * Neerude võimes...
3428% / 100% = 8,79 g Vastus: Lahuses oleva NaCl mass on 8,79 g. c) Leian NaCl lahuse molaarse konsentratsiooni, arvestades et NaCl molaarmass on 58.5 g/mol. naine = maine / Maine CM = naine [mol] / Vlahus [dm3] Andmed: Vlahus = 250 cm3 = 0,25 dm3 ; MNaCl = 58,5 g/mol ; maine = 8,79 g ; naine = ? naine = 8,79 g / 58,5 g/m = 0,150 mol CM = 0,150 mol /0,25 dm3 = 0,6 mol/dm3 Vastus: NaCL molaarne kontsentratsioon on 0,6 mol/dm3. d) Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus teades, et kaalutud liiva-soola segu mass on 10 g. C%segu = mNaCl ∙ 100%/ msegu Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 8,79 g C% = 8.79 g ∙ 100% /10 g = 87.9% Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 87.9% e) Arvutan katse süstemaatilise ning suhtelise süstemaatilise vea, võttes arvesse, et õppejõu poolt oldi öeldud, et NaCl protsendiline sisaldus peaks tulema 60%. Leian esmalt tegeliku NaCl massi liiva-soola segus. mNaCl = C%segu * msegu/ 100%
naine C M= V lahus maine naine= M aine NaCl molaarmass on etteantud väärtus: g M NaCl =58,5 mol Arvutuskäik: 5,394 g n NaCl = =0,09221 mol g 58,5 mol 0,09221 mol mol C M= 3 =0,3688 3 0,25 dm dm 4) Arvutan NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus kasutades valemit: m aine ×100 C= msegu Segu mass on etteantud väärtus: msegu=10 g 5,394 g × 100 C NaCl segus = =53,94 10 g 5) Tegelik NaCl massiprotsent on etteantud väärtus: C NaCl tegelik =50 Arvutan tegeliku massi: 10 g × 50 mNaCl tegelik = =5 g 100 Arvutan katse süstemaatilise vea kasutades valemit: ∆=saadud m−tegelik m
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Keedusoola sisalduse määramine liiva- soola segus töö nr. 1 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Töö eesmärk Liiva- soola segus oleva soola koguse leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Kasutatud ained:Konstantse kaaluni kuivatud liiva ja NaCl segu, destilleeritud vesi 2) Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter, filterpaber Areomeeter: 3. Töö käik Keedusoola protsendilisuse määramine lahustamise ja filtreerimise ning filtraadi tiheduse määramise abil
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr.1 Töö pealkiri: KEEDUSOOLA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIIVA- SOOLA SEGUS Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata keedusoola protsendiline sisaldus liiva-soola segus. 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendid olid keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber.
MINU MENÜÜ HOMMIKUS Kogus Energia(kc Süsivesik Valke Rasva Kiudaine Soola ÖÖK al) ud d 2 lihapirukat 200g 770 50 14.6 56 0 0 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 LÕUNASÖÖ K Kartul 150g 129 27.9 2.7 0.3 3.2 0 Hakklihakaste 100g 202 0 7 17 0 1.2 Aedviljasalat 70g 10.5 1.2 1
Vastus: Lahuses oleva NaCl mass on ~5,08 g. c) Leian NaCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. Teades NaCl molaarmass on 58,5g/mol. naine = maine / Maine CM = naine [mol] / Vlahus [dm3] Andmed: Vlahus = 250 cm3 = 0,25 dm3 ; MNaCl = 58,5 g/mol ; maine = 5,08 g ; naine = ? naine = 5,08 g / 58,5 g/mol = 0,09 mol CM = 0,09 mol /0,25 dm3 = 0,35 mol/l Vastus: NaCL molaarne kontsentratsioon on 0,35 mol/l. d) Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus. Teades et liiva-soola segu mass on 10g. C%segu = mNaCl 100%/ msegu Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 5,08 g C% = 5,08g 100% /10 g = 50,8 % Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 50,8% e) Arvutasin katse süstemaatilise vea, lähtudes NaCl tegelikust massist liiva-soola segus: = saadudmNaCl - tegelikmNaCl = 5,08g 6,5 g = -1,42 g Arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea:
Laboratoorne töö nr 1 1 Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada. Filtreerimiseks voltida filter, asetada see lehtrisse, niisutada destilleritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Alustada filtreerimist valades lahust mööda klaaspulka lehtrisse. 3 Kolvi jäänud segule lisada uuesti 50 cm destilleritud vett ning ...
naine = =0,114 mol g 58,5 mol 0,114 mol mol Cm = 3 =0,456 3 0,25 dm dm NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. (msegu = 10 g) mNaCl∗100 6,674 g∗100 C segu = = =66,74 msegu 10 g Katse süstemaatiline viga (saadud mNaCl = 6,674 g, tegelik mNaCl = 6,5 g) ∆=saadud mNaCl −tegeli k mNaCl =6,674 g−6,5 g=0,174 g Suhteline süstemaatiline viga saadud m NaCl −tegelik mNaCl 0,174 g ∆= ∗100 = ∗100 =2,68
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Tahke lahuse vamistamine, aine kontsentratsiooni määramine tihedause kaudu, erineva lahustuvusega ainete eraldamine segust. Sissejuhatus Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses C%= Lahuse masssi ja mahu seob tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi = Lahustunud aine massi leidmine: Aine protsendiline sisaldus lahuses: C%=
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g.
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5..
TTÜ Keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. 1. Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2. Sissejuhatus definitsioonid ja valemid Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsetratsiooni väljendamiseks kasutatakse järgmiseid suurusi:
Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse Kontsentratsiooni arvutamise valem: V y∙C y С x= ; x – aine, mille kontsentratsioon otsime tiitrimiusega, y – tilkudega lisatav Vx aine Esimene katse Töö ülesande: Määrata NaCl kotsentratsiooni liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tehnilised kaalud, 250 ml mensuur, areomeeter, lehter, filtripaber, kooniline kolb, klaaspulk, kuiv keeduklaas Kemikaalid: 5 – 9g liiva ja NaCl segu Töö käik: 1. Kaaluda 5 – 9g segu 2
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga.
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsioo ni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3 ), areomeeter, filterpaber.
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse. Selleks valmistan valge lindiga filterpaberist kurdfiltri, asetan selle klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga
Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi).
Metallide keemilised omadused ja saamise viisid Katse 1: oksiidi saamine 2Mg + O2 tº 2MgO Pannes kõrgel temperatuuril magneesiumi (hall) reageerima hapnikuga, on saaduseks valge magneesiumoksiid. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on magneesium, saades laenguks II ning oksüdeerijaks hapnik, saades laengu II. Katse 2: soola saamine Fe + S FeS + Q (soojus) Pannes raua (hall) reageerima väävliga (kollane), tekib sool raud(II)oksiid ning eraldub soojus. Seega on reaktsioon eksotermiline. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II. Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe (hape), on reaktsiooni
väljalahustamine. Seejuures määratakse kas komponentide sisaldus vedelas lahuses või määratakse vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis. Analoogselt käesoleva tööga saab määrata soola sisaldust tänavate ja teede “soolatamise” segudes lume- ja jäätõrjeks. Erinevus on ainult selles, et käesolevas töös määratakse NaCl sisaldus moodustunud vesilahuses, soolatamissegudes tuleb aga määrata vees lahustumatu osa kogus. Põhjuseks on see, et NaCl sisaldus määratakse moodustunud lahuse tiheduse järgi, mida ei saa aga kasutada soolatamissegude korral (kvartsliiv või kiviliiv on segatud soolade seguga). Lahuse tihedust saab aga kasutada ühe aine lahuse korral.
H2SiO3; HF; juhivad elektrit) sidrunhape, õunhape jne.. HCl gaasilises olekus ei anna ioone ja seetõttu ei reageeri metallidega. Miks ammoniumkloriidi lahustumisel vees lahuse temperatuur langes? (Juhtub enamike soolade puhul) Ioonide hüdraatumisel eraldus vähem energiat, kui soola kristallvõre lõhkumiseks kulus. Vajalik soojus võeti veest, mis põhjustas temperatuuri languse. Kasutatakse külmageelides ja jahutussegudes. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline (läheb soojemaks). Leelise lahustumisel seovad OH- ioonid end eriti tugevasti veega ning tekivad väga tugevad vesiniksidemed. Seetõttu on leeliste lahustumisel ülekaalus energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Elektrolüütide jagunemisest ioonideks tuleb kasu:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
