..........................................................................7 Soojusagensise masskulu:.......................................................................................................8 Soojusagensise mahtkulu:.......................................................................................................8 Torude arv...............................................................................................................................9 Torude arv soojusvahetis:........................................................................................................9 Torukimbu ehk Bundle'i diameeter........................................................................................9 Korpuse diameeter................................................................................................................10 Soojusagensise soojusülekandetegur (h0).............................................................................12
Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks (esimene alustas tööd 1942. a. Chicagos) AATOMELEKTRIJAAM ehk tuumaelektrijaam on tuumkütust tarbiv soojuselektrijaam, milles toimub tuumaenergia muundamine elektromagnetvälja energiaks Reaktori aktiivtsoonis vabanenud siseenergia kandub esimesse soojuskandjatorustikku, milles tsirkuleerib vesi. Soojusvahetis kandub siseenergia teise soojuskandjatorustikku, milles kasutatakse vett. Teises kontuuris vesi aurustub soojusvahetist saadud energia arvel. Aur suunatakse auruturbiini. Auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Auruturbiiniha on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. Aatomielektrijaama
temperatuuri muutus ruumis võtab kaua aega, see on tingitud suurest betooni massist põrandas. · Põrandakütte puhul on võimalik kasutada erinevaid soojusallikaid, kaugküttevõrgu olemasolul kasutatakse magistraaltorust tulevat vett. · Kaugküttevõrgu magistraaltorud on ühendatud hoone soojussõlmega. · Tänapäeval kasutatakse valdavalt suletud süsteemi, see tähendab, et hoone sise- ja välisvõrk on eraldatud soojusvahetitega. · Soojusvahetis kantakse välisvõrgust tulev soojus üle sisevõrgule. · Tavaliselt kasutatakse kahte või kolme soojusvahetit: küttesüsteemi-, tarbevee- ja ventilatsiooni jaoks. · Kaugküttevõrgus on hoonesse siseneva soojuskandja temperatuur sõltuvalt välisõhu temperatuurist +80 kuni +100°C. · Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. · Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C.
Sudkonvektsiooni korral paneb liikuma aga mingi välistegur (pump). 43. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Levib kehalt kehale elektromagnetlainetel. Näiteks: mikrolained, infrapunakiired. 44. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Kasutamisvõimalus: mikrolaineahjud, infrapunasaunad. Kahjulikkus: kiirguse teel kaob osa soojusest (soojusenergia kadu). 45. Soojusvahetis liigub ühelpool küttepinna agens (nt: aur), teiselpool kuumutatav turbulentselt voolav toode. Millised soojuslevi viisid antud juhul soojusläbikande protsessis esinevad ja millises järjekorras? Konvektiivne soojuslevi juhtivuslik soojuslevi konvektiivne soojuslevi. 46. Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F? Q F=
Strukt järgi on kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on kütuse eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb kahjul komponent, mis vähend kütteväärtust, suurend protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis põlemisgaasi mahtu, halvend süttimist jne. Kütuse niiskus muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat koosneb välisest e. mehaanilisest ja sisemisest e.
küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad h2/h1-h`2 (näitab, seda kasuliku tööd, mida masinas rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses põlevkivi jaoks Lo~7kg/kg. Liigõhutegur tehakse, tavaliselt, mitte üle 40%). soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid =L/Lo=V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist,
Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. - ei vaja hooldust, - minimaalne mehaaniline kulumine, kuna puuduvad liikuvad osad, - ei vaja täiendavat energiat 19. Jahutamisega kuivati Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder,
aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine
Kuivatus toimub tavaliselt kaheastmeliselt. Helvestatud mass juhitakse inzektorisse, kus ta seguneb kuuma õhuga ja liigub edasi õhuvoolus 1. astme kuivatustorni. Värsket kuuma õhku antakse tavaliselt 2. astme kuivatustorni, millest väljuvat töötanud õhku kuumutatakse uuesti ja suunatakse kuivatuse 1. astmesse. See võimaldab vähendada õhukulu miinimumini, hoida kokku soojust ja vähendada tolmu emissiooni. Õhu kuumutamine toimub soojusvahetis kas auruga või gaasi põletamisel saadavate suitsugaasidega. Kuivatuse esimesel perioodil aurustub intensiivselt massiosakeste pindmine niiskus, kuivatuskiirus on suur ja määratud ainult kuivatuskeskkonna parameetritega. Kuivatuse teisel perioodil sõltub kuivatuskiirus seotud niiskuse difusioonikiirusest kiuseina sisemusest välispinnale, mida mõjutavad kiudude omadused. Kuivatamine Kirjeldatud kaheastmelise kuivatusskeemi korral on soojuse kulu kuivatuseks 2800 kJ
võimet. Ajakonstantide järgi jagatakse kõik hooned 3-e gruppi: - Madala soojuspüsivusega hooned v = 40...100h - Keskmise soojuspüsivusega hooned v =100...200h - Kõrge soojuspüsivusega hooned v = 200...h Hoones olemas ka soojatarbevee koormus. Sooja tarbvee ette valmistamine võib toimuda kas siis keskse soojus varustus süsteemi ehk kaugkütte alusel. Võib toota ka kohalike energia allikatega.Sooja tarbevett toodetakse soojusvahetis. Praegu kasutatakse kinniseid aga vanasti kastutati lahtiseid. Sinna tuli kaugkütte võrgu vesi. Kinnise puhul kaugkütte vesi sinna ei satu.Normide järgi peale voolu temp peab olema 55 kraadi. (vahelt puudu) Kütteliigid *Energia kandja järgi. Aurküttesüsteemid Aurküttesüsteemides liigub aur tavaliselt katlas tekkinud surve tõttu. Aurkütte korral(küllastunud) aur annab kütte kehades kondenseerudes
Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod. Selleks antakse ette ühe soojuskanjda lõpptemp. Kaasneb soojustehnilise arvutusega hüdrauliline aruvutus mille käigus arvutatakse p = p2 + p1 p ( Pa ) M p P= ära surve kaod soojusvahetis. . Peale selle tehakse veel tugevusarvutus ja see viiakse läbi sell juhul kui üks soojuskandjatest on suure rõhu all. Pindsoojus vahetuste arvutseks. Kui mitte arvestada kadudega, siis palansi KJ Q1 = H1 '- H1 '' h1 = Cpt kg valem oleks nii lihtne Q1 = Q2. kg M1 kuuma soojuskanda kulu s
Tavaliselt soojussalvesti planeeritakse 10-tunnilisele nimikoormusele vastava soojustoodangu vastuvõtuks. 15.Gaasiturbiinide sisend-väljund karakteristikud 16.Tuumareaktorite tüübid ja hinnang nendele Elektrijaamades eristatakse kaht energiakandjat: soojuskandja; töötav (termodünaamiline) keha. Tuumajaamades nagu ka tavalistes soojuselektrijaamades töötavaks kehaks on vee aur. Soojuskandja ülesandeks on reaktoris vabanev soojus kanda soojusvahetisse. Soojusvahetis toimub toitevee aurustamine. Mõlemad energiakandja kontuurid peavad olema suletud kontuurid. Tuumajaamade põhiline klassifikatsioon toimubki kontuuride arvu järgi: - ühekontuurilised - kahekontuurilised - mittetäielikud kahekontuurilised - kolmekontuurilised. Ühekontuurilise tuumajaama korral soojuskandja ja töötava keha kontuurid kattuvad. Järelikult sellistes tuumajaamades auru tootmine toimub otse reaktoris. Rahvusvaheliselt nimetakse neid BWR tüüpi reaktoriteks
kuivatist läbi sooja õhku. Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust (sele 29). Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. Sele 29 - Adsorptsioonkuivati 4.1.3 Õhu jahutamine Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi 31 eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit (sele 30). Sele 30 - Suruõhu kuivatamine jahutamisega 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat 4.2.1 Õhufilter Õhufiltri ülesandeks on õhust tahkete osakeste ja vee eemaldamine. Sisenev õhk
kuivatist läbi sooja õhku. Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust (sele 29). Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. Sele 29 - Adsorptsioonkuivati 4.1.3 Õhu jahutamine Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi 31 eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit (sele 30). Sele 30 - Suruõhu kuivatamine jahutamisega 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat 4.2.1 Õhufilter Õhufiltri ülesandeks on õhust tahkete osakeste ja vee eemaldamine. Sisenev õhk
Kollektorite lihtsaim mudel, mis koosneb päikesekiirgust neelavast tasapinnast ja sellele paigutatud soojusvahetist, milleks lihtsaimal juhul on klaastorus liikuv õhk või vesi. Mida paremad on katteklaasi isolatsiooniomadused, seda kõrgem temperatuuriga on väljund, kuid seda väiksem on soojusvaheti kasutegur. Madalatemperatuurilise vee tootmiseks on kõige efektiivsem kasutada ilma katteklaasita kollektorit, mille juures miinuskraadide korral kasutatakse külmumisohu vältimiseks soojusvahetis vee asemel mõnda madalama külmumistemperatuuriga vedelikku, nt glükooli. [3: 62-63] Vaakumtorudega päikesekollektor Keerulisema konstruktsiooniga, kuid kõrgema efektiivsusega kollektor, mille soojusvaheti paikneb silindrilises õhutühjas klaastoru. Vaakumtorusüsteemiga kollektorid sobivad hästi põhjamaisesse kliimasse, kuna soojuskandjana kasutatav glükoolilahus ei karda madalaid temperatuure ja silindrikujulised moodulid ei lase lumel kollektori pinnale kuhjuda. Tänu
Rõhu tõstmiseks atmosfäärirõhust kondensaatori tööks vajaliku 15 baarini kasutatakse kaheastmelist kompressorit. Tüüpilisel kaheastmelisel kompressoril on 8 silindrit, millest 6 on kasutusel madalrõhu- ja 2 kõrgrõhusilindritena. Madalrõhukompressor imeb auru jahutatavat tankist. Kui tankist tulev aur on väga külm, suunatakse osa madalrõhukompressorist väljuvat sooja auru soojusvahetisse tankist tuleva külma auru soojendamiseks. Soojusvahetis langeb auru rõhk 3...4 baarilt atmosfäärirõhuni ja aur kondenseerub rõhu järsu langemise tagajärjel. Kondensaat suunatakse kondensaaditoru kaudu tagasi tanki. Madalrõhukompressorist suunatakse kokkusurutud aur vahejahuti kaudu kõrgrõhukompressorisse. Vältimaks kompressori ülekuumenemist, jahutatakse madalrõhukompressorist tulev aur temperatuurini umbes 30 °C. Selleks pritsitakse
annaabi.ee 
