Keevise ettevalmistuse üksikasjad (visandid*) Liite visand Keevituse järjestus Keevituse üksikasjad: Lisametalli Voolutugevus Pinge Voolu Traadi Läbim Protsess Keevituskiirus Soojussisestus mõõtmed A V liik/polaarsus etteandekiirus 1 135 1,4 305 29 DC+ 6,3 m/min 50 cm/min 1,5 kJ/mm Keevitusmaterjalide märgistus ja valmistaja: ESAB Autorod 13.13 Eri kuumutamine või kuivatamine: Muu informatsioon: Gaas/räbusti tähistus: CO2 kaitsel: nt
vahelist osa nimetatakse õlaks. Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest
Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. [3] FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest
c) tugevuse vähenemist termomõju tsoonis. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliite struktuur Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur. Keevisõmbluse lähialas on mikrostruktuure otstarbekas vaadelda seoses faasi- diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela- tahke faasi vahel
uri enne keevitamise alustamist. Joonis 5.1 - temperatuuritolerantsid punane - termomõju tsooni väike löögisitkus või tugevus roheline - vesinikpragude oht sinine - ebapiisav läbikeevituse suurus, materjal ei ole terves paksuses läbi keevitatud ebapiisava keevitusenergia tõttu must - termomõju tsooni alanenud mehaanilised omadused noolutusefekti tõttu. Joonis 5.2 - süsinikekvivalent Joonis 5.3 - soojussisestus Joonisel 5.1 on ära toodud eelkuumutustemperatuurid. Ettekuumutusprotsessiga välditakse termomõju tsoo- ni kiiret jahtumist ja karastusstruktuuride teket. Termomehaaniliselt töödeldud terastes võib liigne kuumutus viia kõrgnoolutuseni, mis enamus tugevalt koormatud masinaosade ja tööriistade juures ei ole soovitatav. Joonisel 5.2 on näidatud Weldox 900 süsinikekvivalent. Joonis 5.3 toob ära soojussisestuse arvutuse tulemused. Joonisel 5
õmblus eelmise osaga hästi kokku, tekitades õmbluse lõppu kraateri. Materjalide omadusest lõpetab keevituse kaitsegaasi voolamise aeg, mille tulemusel kaitstakse keevitusvanni oksüdeerumise eest. Alles siis võime keevitupüstoli eemaldada keevitusvanni kohalt. Varem eemaldades ei saa me kvaliteetset õmblust, kuna õmblus oksüdeerub välisõhu toimel. Erinevalt gaaskeevitusest, kui põleti kaugus suureneb keevitusvannist, kus leegi temperatuur väheneb, siis TIG keevitamisel soojussisestus keevitusvanni suureneb. Elektroodi otsa väljaulatus gaasidüüsist on vahemikus 3..6 mm. Keevitusdefektid TIG keevitamisel. Sageli esinevad keevitusdefektid TIG keevitamisel kaitsegaasis: Keevitamisel mõjutavad tingimused vigade tekkeks. Vuugi ettevalmistus: Keevitusaparaadi seade: Vuugi vorm; Pinge/vool; Vuugi mõõtmed; Iseloomustus; Keevitatava koha puhtus. Kaitsegaasi kogus.
4. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliidete struktuur. Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur. Keevisõmbluse lähialas on mikrostruktuure otstarbekas vaadelda seoses faasi-diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela- tahke faasi vahel
osa nimetatakse õlaks (ing. k.- shoulder). Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest
Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda -- vasak- ja paremsuunalist keevitamist. VASAKSUUNALINE keevitamine toimub paremalt vasakule, (vasakukäelistel vasakult paremale). Keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. Kasutatakse öhukeseseinaliste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Õmblus on hästi nähtav ja saadakse hea väljanägemisega. Eelised: sile pealispind; väike soojussisestus; hea kasutada kuni 3 mm metalli keevitamisel. Puudused: suured soojuskaod; kerge eesvoolav vann; raskesti kontrollitav läbikeevitus, väike õmbluse kaitse leegi poolt. PAREMSUUNALINE keevitamine toimub vasakult paremale, (vasakukäelistel paremalt vasakule). Keevitusleek suunatakse juba keevitatud õmbluse osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Kuna leek on suunatud juba keevitatud
c) tugevuse vähenemist termomõju tsoonis. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliite struktuur Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur. Keevisõmbluse lähialas on mikrostruktuure otstarbekas vaadelda seoses faasi- diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: Keevisõmbluse ja tema lähiala mikrostruktuur seostatult faasidiagrammiga 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt
annaabi.ee 
