Soojusnähtused Saunas Matthias Rosental Maksimiljan Venjamin Vlasenko Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. 1. Konvektsioon.: Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. 2. Soojusjuhtivus: Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama
Soojusnähtavus saunas Denis Lavrov Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk
Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need, mis on seotud õhuvoolude liikumise suunamisega ja ventilatsiooniga. Konvektsioon
Soojusnähtused saunas 9.Kl Projektitöö füüsikas Nimi: Kait Kikkas PALA 2009 Sisukord Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem kui põrandal Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Veepaagis toimub ka konvektsioon, kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam vajub alla. Konvektsiooni skeem Soojusjuhtivus Saunas juhub soojust ahi ja veepaak Ahju sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus ning ahju seinad soojenevad Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks
Soojusnähtused saunas Saun on ehitatud niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Saunaahjud on ehitatud
Soojusnähtused saunas 9.kl Tänane teema: Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak ssis ka sealKuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele,mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omalorda õhku. Aurumine Saunas on aurumist palju. Nt: aurumine veepaagis või kui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust. Kondenseerumine
Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele.
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS SISUKORD KONVEKTSIOON SOOJUSJUHTIVUS AURUMINE KONDENSEERUMINE KONVEKTSIOON Saunas on lae kuumem kui põrandal. Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale, kui aga ülevalpool õhk jaheneb, vajub see alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon- kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam SOOJUSJUHTIVUS Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagis seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku. AURUMINE Saunas on aurumist palju. Nt. Aurumine veepaagis või kuui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust KONDENSEERUMINE Seoses aurumisega
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana.
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. 1.Soojusjuhtivus: Esiteks saunaahi, ahjus toimub põlemine, mille käigus levib siseenergia ühelt aineosakeselt teisele ehk eraldub soojus. Teiseks veepaak, veepaagis oleve vesi soojeneb seejärel juhib see soojus veepaagi seinetele ja see omakorda soojendab saunas olevat õhku. 2. Konvektsioon; Soe õhk tõuseb üles kui aga üleval olev õhk jahtub siis see vajub alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb ülesse ning jahedam vajub alla. 3. Kondenseerumine: Veeaur on gaasiline ning kui see satub inimnahale siis see kondenseerub ning muutub nahal vedelaks. Kui veeaur langeb põrandale siis see ka omakorda jahtub ja muutub vedelikuk ehk kondenseerub. 4. Aurumine: Saunas toimub aurumine erinevates kohtades. Aurmine toimub veepaagis kui vett soojendada - veepaagis olev vesi muutub gaasiliseks. Kui aga visata
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS EHITUS · hästi suletav · Köetav saunaahi · metallist · Mida suurema soojushulga saab ahi, seda suurem on temperatuur 1. KONVEKTSIOON · Lae all kuumem ja põranda pool külmem · Jahedam õhk soojeneb ja tõuseb lakke · Kuum õhk üleval jaheneb ja vajub alla SOOJUSJUHTIVUS · Saunaahi · Ahi soojendab õhku · Ahi soojendab ka kerist · Soojus läheb ka edasi veepaagis olevale veele · Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja soojendavad omakorda õhku AURUMINE · Aurumine veepaagis · Aurumine kerisele visatud veest · Veeaur juhib hästi soojust KONDENSEERUMINE · Auruga kaasneb ka kondenseerumine · Veeauru põrandale langedes jahtub ja kondenseerub · Veeauru lakke jõudmisel koguneb see suuremateks piiskadeks ja kondenseerub KASUTATUD ALLIKAD http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia12.html TÄNAN KUULAMAST!
Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt
Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine.
Soojusnähtused elutoas. Ma lähen tuppa, seal tundub jahe ja ma hakkan ahju tuld tegema. Köigepealt lapin puud ahju, panen paberit ka ja seejärel süütan need tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maa
nimetatakse Coriolise jõuks A – on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3) Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud – ilm, taim, lumikate. Soojuse protsessis pinnasesse etendab peamist osa tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4) Hõõrdumisjõud – suunatud liikumisele soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5) Tsentrifugaaljõud – kui liikumine pole horisontaalne. kõikumine, aastane 10 – 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad
ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine) Insolatsioon otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule ( 1 cm2) 1 minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul
mujal valitseks täielik pimedus. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus D, mille all mõistetakse ajaühiku (min) jooksul pinnaühikute (cm2) langenud hajukiirgust. Selle intensiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks Päikese kõrgus, õhu sumedus, aluspinna albeedo jt, kõige suuremal määral siiski pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa. Aurumine selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus
seadmele antud koguenergia suhe. Näitab, kui suure osa kogu tööst moodustab kasulik töö. 100. Tooge näiteid seadmete kasuteguri kohta (ligikaudne väärtus). 1 kg kütuse põlemisel saadakse mootoris soojust 45MJ, sellest hajub keskkonda mootori soojenemise, väljuvate heitgaaside näol 30 MJ. 15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W 102. Nim soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Soojuskiirgus Konvektsioon 103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega 104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = T/l ühik: 1K/m Cº/m 105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta 106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W 107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K 108
Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26
Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa
Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud
osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab
saunakompleks minu vanematekodus, seega olin selle teemaga ka natukene eelnevalt tegelenud. Üritaksingi siis lühidalt kirjutada sauna ajaloost, erinevatest sauna tüüpidest, sauna kasulikkusest ja kogu saunaskäimisega seonduvast, seega pärast minu teoreetilist poolt saate kõik enda uusi teadmisi ka praktikas rakendada. Sauna ajalugu Sauna ajalugu arvatakse algavat isegi üle tuhande aasta tagasi. Algselt oli saun muidugi koht, kus ennast pesta, kuid samas raviti seal ka haigeid ja sünnitati lapsi. Rändava eluviisiga Soomes elavad inimesed omasid juba primitiivseid saunu. Nad soojendasid maasse kaevatud auke ja katsid need augud näiteks naha või mnillegi muuga, et neil oleks soe koht, kus ennast pesta. Sellised algelised saunad olid vägagi sarnased indiaanlaste higitelkidele, millest hiljem ka natukene pikemalt juttu tuleb.
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Veest ja maapinnalt, inimtegevuse
2. Hinnake lauset: "Kui vesi soojeneb, siis hakkab see auruma". Väär, vedelik aurub mis tahes temperatuuril. 3. Keedupliidil on pott veega. Vees asub anum, mis ei puutu potiga kokku. Potis vesi keeb. Anumas vesi ei hakka keema. Miks? Kui potis olevasse vette lisada soola, siis hakkab ka anumas vesi keema. Miks? Keemiseks on vaja soojust (100 c), vesi ei saa keeda, sest soojusvahetus puudub. Keemiseks kulub soojust, aga soojus ei saa kanduda. Keemistemperatuur soolaga tõuseb. 4. Kirjeldage molekuli väljumise mehhanismi vedeliku aurumisel. Tekivad jõud, mis tõmbavad molekuli tagasi, selleks kulub energiat. (Väljumistöö = aurustamissoojus) 5. Kui suur on vee keemistemperatuur kiirkeetjas (rõhk on võrdne kahekordse õhurõhuga)? Vesi keeb 120 kraadi juures, ( 200kPa ). 6. Kui suur on vee keemistemperatuur kiirkeetjas? 7. Kuidas muutub gaaside lahutuvus temperatuurist?
Läänemereäärsete riikide temperatuur on keskmiselt 10* kõrgem kui samal laiuskraadil Siberis. Benquela hoovus on külm hoovus. Merede ja ookeanide pinnalt aurab vesi õhku ja pikka aega ookeanide kohal olevates õhumassides kujuneb mereline kliima, maismaa kohal olevates õhumassides kujuneb mandriline kliima. Mereline kliima on pehmem, mandriline kuivem ja karmim. Eesti asub üleminekupiirkonnas, kus mereline kliima läheb järk-järgult üle mandriliseks. Maa soojus ja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustavad õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Öökülmaks nimetatakse kevadel ja sügisel öösel temperatuuri langust alla 0* Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermideks nimetatakse sama temperatuuriga punktide ühendamist joontega. Maastike kujunemisel on olulised 0*C ja 10*c isotermil. Kõige soojema kuu 0*c
nagu valkjad udusuled,vahel aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall,sest päiksevalgus ei pääse neist hästi läbi. Kui ilm on selge,siis jõuab maapinnani palju päikeseenergiat. Seega soojendab päike pilvitul päeval rohkem ja õhutemperatuur tõuseb. Pilvedelt peegedub osa päikesekiirgusest ilmaruumi tagasi ja maapinnani jõuab seda vähem.Pilvine päev on tavaliselt jahedam. Öösel maapind jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb ning pilvitu öö on külm. Pilvisel ööl peegeldub osa lahkuvast soojusest Maa poole tagasi. See,kui suur osa kiirgusest maailmaruumi kaob,sõltub pilvkatte paksusest.(1,lk 45) Kuidas pilved tekivad ? Õhus on alati veearu.Selle hulka õhus iseloomistatake õhuniiskusega. Päikesesoojuse mõjul aurab vett veekogudelt,maapinnalt,taimedelt ja üldse kõikjalt,kus seda on.Sellepärast on õhk mere kohal alati