Denis Lavrov Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad
Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele.
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need,
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu
Soojusnähtused saunas 9.kl Tänane teema: Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak ssis ka sealKuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele,mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omalorda õhku. Aurumine Saunas on aurumist palju. Nt: aurumine veepaagis või kui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust. Kondenseerumine
Soojusnähtused Saunas Matthias Rosental Maksimiljan Venjamin Vlasenko Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. 1. Konvektsioon.: Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. 2. Soojusjuhtivus: Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS SISUKORD KONVEKTSIOON SOOJUSJUHTIVUS AURUMINE KONDENSEERUMINE KONVEKTSIOON Saunas on lae kuumem kui põrandal. Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale, kui aga ülevalpool õhk jaheneb, vajub see alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon- kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam SOOJUSJUHTIVUS Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagis seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku. AURUMINE Saunas on aurumist palju. Nt. Aurumine veepaagis või kuui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust KONDENSEERUMINE Seoses aurumisega
esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus. Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi : 1. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb, tõuseb see kõrgemale, kui aga üleval pool õhk jaheneb, vajub see alla. Kui saunas on
Soojusnähtused saunas 9.Kl Projektitöö füüsikas Nimi: Kait Kikkas PALA 2009 Sisukord Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem kui põrandal Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Veepaagis toimub ka konvektsioon, kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam vajub alla. Konvektsiooni skeem Soojusjuhtivus Saunas juhub soojust ahi ja veepaak Ahju sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus ning ahju seinad soojenevad Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks Veepahis toimub täpselt sama protsess mis ahjuski Aurumine Saunas on aurumine veepaagis kui vett
Soojusnähtused saunas Erinevad soojusnähtused saunas Aurumine Õhu liikumine Soojusjuhtivus Kondenseerumine Aurumine Saunas on aurumist paljudes erinevates kohtades. Palju aurumist on siis, kui kerisele vett visata. Terve ruumi õhk täitub veeauruga. Soojem õhk tõuseb üles poole. Õhk tundub kuumemana. Sellepärast, et: Veeaur juhib paremini soojust kui õhk Õhu liikumine Saunas liigub õhk tihti. Lae all on õhk kuumem, sest soe õhk on kergem ja tõuseb üles poole. All pool on jahedam õhk. Jahe õhk on raskem ja vajub seetõttu alla. Kui
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. 1.Soojusjuhtivus: Esiteks saunaahi, ahjus toimub põlemine, mille käigus levib siseenergia ühelt aineosakeselt teisele ehk eraldub soojus. Teiseks veepaak, veepaagis oleve vesi soojeneb seejärel juhib see soojus veepaagi seinetele ja see omakorda soojendab saunas olevat õhku. 2. Konvektsioon; Soe õhk tõuseb üles kui aga üleval olev õhk jahtub siis see vajub alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb ülesse ning jahedam vajub alla. 3. Kondenseerumine: Veeaur on gaasiline ning kui see satub inimnahale siis see kondenseerub ning muutub nahal vedelaks. Kui veeaur langeb põrandale siis see ka omakorda jahtub ja muutub vedelikuk ehk kondenseerub. 4. Aurumine: Saunas toimub aurumine erinevates kohtades. Aurmine toimub veepaagis kui vett soojendada - veepaagis olev vesi muutub gaasiliseks. Kui aga visata
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana.
Soojusnähtused saunas Saun on ehitatud niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Saunaahjud on ehitatud
Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama
Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust?
osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab
Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine.
12 Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Koostis – atmosfäär on maakera ümbritsev gaasikiht. Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused. Kõige Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). kõrgemal toimuv nähtus (1200km) on virmalised. Atmosfäär koosneb gaasidest ning põhikomponente on kolm : lämmastikku ~78%, hapnikku Insolatsioon ehk kiiritus – nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühiku (min) jooksul. ~21%, argooni ~0,9% - järgi jääb 0,1% kuhu kuuluvad igasugused gaasid
mujal valitseks täielik pimedus. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus D, mille all mõistetakse ajaühiku (min) jooksul pinnaühikute (cm2) langenud hajukiirgust. Selle intensiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks Päikese kõrgus, õhu sumedus, aluspinna albeedo jt, kõige suuremal määral siiski pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa. Aurumine selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru
ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine) Insolatsioon otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule ( 1 cm2) 1 minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul
Mida soojem on vee temperatuur seda rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas olevad aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma, liituvad väikesed vee aineosakesed õhus ning tekitavad jahedamatele pindadele piisakesed ehk kondentseerunud vee. Õhus on alati veeauru. Mida rohkem on õhus veeauru seda niiskem on õhk. Pesemise käigus inimese naha temperatuur soojeneb, sest veelt kandub soojus nii inimesele, ruumis olevale õhule kui ka vannile, mis on valmistatud malmist. Malm on hea soojusjuht, sest ta on valmistatud metallist. Vanni minnes võib tunduda vesi kuumana, kuid vannis olles tundub nagu oleks vesi jahtunud. Inimese kehatemperatuur ja vee temperatuur hakkavd ühtlustuma. Külm vesi koguneb boilerisse, mis hakkab vett soojendama. Keskmine boileri suurus on 50l ja 50l vee soojendamiseks 10 oC -50oC kulub 8,4 MJ. Et saavutada
(evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma
õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus), tuul 10-12m kõrgusel (kiirus ja suund), pilvisus (hulk, liigid, alumise piiri kõrgus, liikumise kiirus ja suund), sademed (hulk, liik), maapealsete sademete olemasolu ja liik, horisontaalne nähtavus, päikesepaiste kestus, maapinna temperatuur ja pinnase temperatuurid erinevatel sügavustel, mulla pinna seisund, lume paksus ja tihedus, aurumine, erilised ilmanähtused. Atmosfäär Atmosfäär on Maa gaasiline ümbris. Atmosfäär kujutab endast gaaside mehhaanilist segu, erinevatel koostisosadel on erinev tekkemehhanism ja vanus. Atmosfääri alumiseks piiriks on maismaa või merepind ehk aluspind, ülemist piiri on aga raske hinnata. Atmosfääri olemasolu kohta otsustatakse õhu tiheduse järgi (Maapinnal on tihedus = 1,24 1,30kg/m3). Alates kõrgustest 60-70tuhat km läheb tihedus ühtlaselt üle planeetidevahelise
Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha aineosakeste kineetiline energia + potensiaalne energia = siseenergia (siseenergia muutub aineosakeste vastastikuse asendi muutmisest ja liikumise kiiruse muutmisest ) . SOOJUS = KEHA SISEENERGIA KINEETILINE KOMPONENT . SOE, KÜLM TEMPERATUUR SOOJENEMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI SUURENEMINE JAHTUMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI VÄHENEMINE
Läänemereäärsete riikide temperatuur on keskmiselt 10* kõrgem kui samal laiuskraadil Siberis. Benquela hoovus on külm hoovus. Merede ja ookeanide pinnalt aurab vesi õhku ja pikka aega ookeanide kohal olevates õhumassides kujuneb mereline kliima, maismaa kohal olevates õhumassides kujuneb mandriline kliima. Mereline kliima on pehmem, mandriline kuivem ja karmim. Eesti asub üleminekupiirkonnas, kus mereline kliima läheb järk-järgult üle mandriliseks. Maa soojus ja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustavad õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Öökülmaks nimetatakse kevadel ja sügisel öösel temperatuuri langust alla 0* Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermideks nimetatakse sama temperatuuriga punktide ühendamist joontega. Maastike kujunemisel on olulised 0*C ja 10*c isotermil. Kõige soojema kuu 0*c
ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). ’ 21. Aurumine. Kondenseerumine. V: Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Potentsiaalne auramine- veepinnalt toimuv auramine Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maa
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab,
Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa
Geograafia kontr.töö küsimused. 27.10.2014 1. Õhk koosneb lämmastikust ja hapnikust ning ka süsihappegaasist, osoonist ja veeaurust. Õhkkond jaotatakse troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2. Ilm - pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kliima - mingile paigale iseloomulik ilmade vaheldumine pika aja jooksul. Ilma ja kliimat iseloomustatakse temperatuuri, õhurõhu, õhuniiskuse, tuule kiiruse ning suuna ja sademete hulga järgi. 3. Kliimakaart näitab pika aja jooksul mõõdetud ilma näitajaid, kuid ilmakaart näitab teatud ajahetke ilma näitajaid. Kliimakaart näitab kogu maakera või paikkonna kliima peamisi keskmisi tunnusjooni: temp, sademete hulk, õhurõhk, tuulte suund ja tugevus. Ilmakaart näitab kindla päeva või kellaaja ilma. 4. Kliimadiagrammil kujutatakse mingi paiga keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri kuude lõikes. Vasakpoolne vertikaalskaala näitab sademete huka mm-tes. Parempoolne vertikaalskaala n
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur
Näitab, kui suure osa kogu tööst moodustab kasulik töö. 100. Tooge näiteid seadmete kasuteguri kohta (ligikaudne väärtus). 1 kg kütuse põlemisel saadakse mootoris soojust 45MJ, sellest hajub keskkonda mootori soojenemise, väljuvate heitgaaside näol 30 MJ. 15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W 102. Nim soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Soojuskiirgus Konvektsioon 103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega 104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = T/l ühik: 1K/m Cº/m 105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta 106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W 107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K 108. Mida näitab tegur U = 1,1 W / m2 · K
(Kõige võimsam peegel on värske lumi, tagasi peegeldub 80-90%, vana lumi ainult 30-50%.) Kuu tuhkvalgus - näeme heledat kuusirpi ja üsna kahvatut Kuu ülejäänud osa, mis tuleneb sellest, et osa maalt tagasipeegeldnunud kiirgusest valgustab kuud. Suurem osa päikesekiirtest läbib õhku soojendamata ja mõjub soojana alles maapinnale. Sellist kihti, kus kiirgus neelatakse, nimetatakse tegevkihiks. Selle kihi pinnalt levib soojus kihi alumistesse osadesse ja ka õhku. Iga keha kiirgam, mille temperatuur on nullist kõrgem. Kiirgamine on seda suurem, mida kõrgem on temperatuur.Samuti kiirgab ka pinnas lakkamatult, päeval kui öösel.Ka õhk kiirgab enesest soojust.See on atmosfääri vastukiirgus. Maalt õhku ja õhust Maale suunatud kiirguste vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseks. Efektiivne kiirgus sõltub pinna olukorrast, temperatuurist, eriti aga ilmast. Selge ilma korral, kui