Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. Ho = saadused lähteained 23. Hessi seadus soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const!), ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetappidest. See annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra.
Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. Ho = saadused lähteained 23. Hessi seadus soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const!), ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetappidest. See annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra.
Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia- Gibbsil Delta G, Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli vaba energia, T=const, P=const, Helmholtzil Delta F, vaba orgaanilise aine täielikul oksüdeerimisel CO2 ja veeks. energia, T=const, V=const. Standardne tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine Hessi seadus - võimaldab arvutada ka selliste tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik Standardolek aine standardolek mingil temperatuuril läbi viia. Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja on tema puhas vorm rõhul 1bar (u 1 atm) lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega Suletud süsteem puudub ainevahetus ümbrusega, aga reaktsiooni vahestaadiumitest. võib toimuda energiaülekanne kas töö või soojusena
pööratavas protsessis süsteem sama temperatuuri juures saab juurde või annab ära soojust. Termodünaamika teine seadus ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside suund. soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Külma ja kuuma vee segust ei enam tagasi eraldada külma ja sooja vett. Soojusprotsessidel on kindel suund. Entalpia olekufunktsioon, mille muut iseloomustab reaktsioonide, protsesside soojusefekte.. Võib aga välja kirjutada funktsiooni, mille jaoks süsteemi kahe oleku vahe teatud juhtudel võrdub just lisatud soojusega. Seda funktsiooni nimetatakse entalpiaks ja defineeritakse järgmiselt: H=U+pV Kuna paremal asuvad suurused U, p ja V on üheselt määratud süsteemi olekuga, siis on ka entalpia olekufunktsioon. Entalpia lõpmata väike muutus dH avaldub siis järgmise valemiga: dH=dU+pdV+Vdp Vaba energia olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsioonide tasakaalu
Süsiniku standardolekuks on grafiit, fosfori standardolekuks on valge kristalne olek, väävlil rombiline kristalne olek Me saame rääkida protsesside, reaktsioonide standardsetest entalpiatest, saame rääkida ka ainete moodustamise standardsetest entalpiatest H°f Standardsed entalpiad on toodud tabelites, arvutustes on tähtsal kohal Hessi seadus (vt. T. Tamme loengud ja harjutused) Kasutades tabelites toodud entalpiaid on võimalik arvutada soojusefekte n.ö. Ette, ilma, et ise eksperimente üldse teeks. Eksotermilised on sellised protsessid, kus H<0 Endotermilised on protsessid, kus H>0 Entroopia Kasutades mõlemat kasuteguri avaldist: Termodünaamika teine seadus: Kõikides protsessides entroopia kas jääb samaks või suureneb. Kõikides suletud süsteemides toimuvate pöördumatute protsesside puhul entroopia kasvab. dS>0 Entroopia kasvu seadus on üks füüsika kõige tähtsam seadus, mis määrab protsesside ja aja suuna
temperatuuri mõiste defineerimisel TD-s. TD III seadus: abs. T=0 võrdub entroopia nulliga. Aine, mille entroopia absoluutsel nulltemperatuuril võrdub nulliga, peab olema täiusliku kristallstruktuuriga.Seega on entroopial erinevalt entalpiast olemas nullpunkt, millest on võimalik arvutada erinevate ainete entroopiate abs.väärtusi vastaval temperatuuril. Gibbs-Helmholtzi võrrandid: Hessi seadus: võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimelik läbi viia Kirchhhoffi seadus: reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsent on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuse aritm summaga, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsente ning et lähteainete stöhhiomeetrilised koefitsendid on negatiivsed. Keemilise potentsiaali mõiste vaba energia kasvumõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süst.s, kusjuures süst muud parameetrid ei muutu. Kuidas tuletatakse võrrand
antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Lahjendatud lahuse omadused:i) vedelik keeb temp. , mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.. ii)vedeliku külmumine algab temp. mille juures vedeliku ja tahke aine aururõhud võrdsustavad. iii) kõik puhtad vedelikud külmuvad ja keevad püsiva rõhu juures kindlal temperatuuril. Ideaalseld lahused- nende moodustamisel ei esine ruumala ega soojusefekte . Raoult´i seadus- aine aururõhk ideaalse kohal on võrdne puhta aine aururõhk ja moolimurru korrutisega vedelas faasis. Lahuse aururõhk kui puhta lahusti aururõhk. Lahustunud ained alandavad lahuse külmumistemperatuuri. Lahuse üldine aururõhk on võrdne komponentide aururõhuga. Lahuse külmumine ja keemine 1)Lahjendatud lahuse külmumistemp. alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. 2)Lahjendatud lahuse keemistemperatuuri tõus on võrdeline lahuse molaalsusega.
Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. Ho = saadused lähteained 23. Hessi seadus soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const!), ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetappidest. See annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra.
∆Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest – reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline. ∆Ho = saadused – lähteained 23. Hessi seadus – soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega (kui P = const!), ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetappidest. See annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus – näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra.
standardolekus. Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2-ks ja veeks (ja lisaks N2-ks, kui ühend sisaldab lämmastikku). Keemiliste reaktsioonide soojusefekti arvutamine põhineb Hessi seadusel: Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega reaktsiooni vahestaadiumidest Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Kirchhoffi seadus: Reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga, arvestades stöh. koefitsiente ning et lähteainete stöh. koefitsiendid on negatiivsed. TD I seadus: q = dU + w Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A),
Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö)). Termodünaamika teine seadus: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Külma ja kuuma vee segust ei enam tagasi eraldada külma ja sooja vett. Soojusprotsessidel on kindel suund. 7. Entalpia olekufunktsioon, mille muut iseloomustab reaktsioonide, protsesside soojusefekte. Valemist ( Q = dU + p dV + dWe 2 2 Q = U 2 - U1 + p dV + dWe ) nähtub, et süsteemile lisatud soojus ei ole määratud ainult süsteemi 1 1 kahte olekut kirjeldavate olekufunktsioonide vahega, vaid sõltub ka olekust 1 olekusse 2 liikumise viisist (integreerimisteest). Võib aga välja kirjutada funktsiooni, mille jaoks süsteemi kahe oleku vahe teatud juhtudel võrdub just lisatud soojusega
sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades. 2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus. Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa. Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks
protsessides. Termodünaamika (TD) uurib süsteemide üldisi energeetilisi omadusi, mitte süsteemide siseehitust. Olekuparameetrid:T(K); P(Pa); V(m3,dm3);n(mol). Keemil. reaktsioonidel (peaaegu alati) eraldub või neeldub soojust.Homogeensed:kogu ulatuses ühtlased, omadused samad või muutuvad ühtlaselt (pidevalt). Heterogeensed- omadused muutuvad hüppeliselt, süsteemid koosnevad eri faasidest. Termokeemia: soojusefektide arvutamine ja mõõtmine. Soojusefekte uuritakse tavaliselt tingimusel, mil üks olekuparameeter on const. V=constisokoorne ; P=const isobaarne. Termokeemiavõrrandid: - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes : 1 atm (0,1 MPa), 25°C (298 K) siis tähistus H298 (reaktsiooni standardentalpia). Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) -
koostist). Soojusmahtuvuse uhikuks on [J/K]. C = q/ T Ideaalsete gaaside soojusmahtuvused ei soltu temperatuurist. Koigil muudel juhtudel tuleb arvestada, et suures temperatuurivahemikus soltuvad ainete soojusmahtuvused temperatuurist ning ainult vaikeste temperatuurimuutuste korral voib soojusmahtuvuse lugeda konstantseks. 33. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia St. tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. St. polemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine taielikul oksudeerumisel CO2 -ks ja veeks (ja lisaks N2 -ks, kui uhend sisaldab lammastikku). 34. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid · Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas.
Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral ΔH > 0 ja eksotermilise protsessi korral ΔH < 0 Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). 29. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. 30. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata.Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. 31. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus
milles aine osaleb. 29. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seadus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest ehk siis reaktsiooni entalpiamuut on alati ühesugune ega sõltu reaktsiooni toimumise teest lähteainetest saadusteni. Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia või mida otseselt mõõta ei saa (nt. Metaan) Entalpiamuut põlemisel ehk põlemissoojus on soojusenergia hulk, mis vabaneb ühe mooli aine täielikul põlemisel hapnikus. Aine põlemissoojuse mõõtmiseks kasutatakse kalorimeetrilist pommi. Entalpiamuut tekkimisel ehk tekkesoojus on soojusenergia hulk, mis vabaneb või
madalama temp. saamiseks. ) Lahuseks nimetatakse kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Lahjendatud lahuse omadused:i) vedelik keeb temp. , mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.. ii)vedeliku külmumine algab temp. mille juures vedeliku ja tahke aine aururõhud võrdsustavad. iii) kõik puhtad vedelikud külmuvad ja keevad püsiva rõhu juures kindlal temperatuuril. Ideaalseld lahused- nende moodustamisel ei esine ruumala ega soojusefekte . Raoult´i seadus- aine aururõhk ideaalse kohal on võrdne puhta aine aururõhk ja moolimurru korrutisega vedelas faasis. Lahuse aururõhk kui puhta lahusti aururõhk. Lahustunud ained alandavad lahuse külmumistemperatuuri. Lahuse üldine aururõhk on võrdne komponentide aururõhuga. Lahuse külmumine ja keemine 1)Lahjendatud lahuse külmumistemp. alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. 2)Lahjendatud lahuse keemistemperatuuri tõus on võrdeline lahuse molaalsusega.
sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust (vahestaadiumidest). Teiste sõnadega, Hessi seadus väidab, et mitmes staadiumis toimuva reaktsiooni korral kogu protsessi entalpia muutus (tähistatakse H) on reaktsiooni vaheetappide entalpia muutuste summa (eeldusel, et füüsikalised tingimused lähte- ja lõppolekul on samad). Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui rõhk ja temperatuur ei muutu). St. tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. St. põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2-ks ja veeks (ja lisaks N2-ks, kui ühend sisaldab lämmastikku). 19
mitte reaktsiooni käigust (vahestaadiumidest). Teiste sõnadega, Hessi seadus väidab, et mitmes staadiumis toimuva reaktsiooni korral kogu protsessi entalpia muutus (tähistatakse H) on reaktsiooni vaheetappide entalpia muutuste summa (eeldusel, et füüsikalised tingimused lähte- ja lõppolekul on samad). Hessi seadus on energia jäävuse seaduse erijuhtum keemiliste protsesside korral. See seadus võimaldab arvutada reaktsioonide soojusefekte, mis ei ole otseselt määratavad. Nimetatud seaduse avaldas Germain Hess 1840. a. Reaktsiooni molekulaarsus. Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu. Seda suurust kasutatakse keemiliste reaktsioonide iseloomustamisel. Molekulaarsuse järgi jagatakse elementaarreaktsioonid:
Reaktsiooni soojusefekti arvutamine (Hessi seadus) Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! *produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. Hr°= nHf° (saadused) - nHf° (lähteained) Miks on Hessi seadus hea? Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Me ei saa süsinikku põletada nii, et tekiks ainult CO, alati tekib ka CO2. Küll aga saame küllaldase hapniku olemasolul kätte CO2. Samuti saame määrata süsihappegaasi süsinikmonooksiidiks reageerimise soojusefekti. Hessi seaduse rakendamine H? = H1 + H2 C + O2 CO2 CO2 + C 2CO C + O2 + CO2 + C CO2 + 2CO Enamasti on vaja reaktsioone korrutada või võtta tagurpidi, et vajalikku tulemust saada. Sel juhul tuleb ka vastava reaktsiooni st
Reaktsiooni soojusefekti arvutamine (Hessi seadus) Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! *produktide standradsete tekkeentalpiate summast lahutame lähteainete tekkeentalpiate summa, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsiente. Hr°= nHf° (saadused) - nHf° (lähteained) Miks on Hessi seadus hea? Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Me ei saa süsinikku põletada nii, et tekiks ainult CO, alati tekib ka CO2. Küll aga saame küllaldase hapniku olemasolul kätte CO2. Samuti saame määrata süsihappegaasi süsinikmonooksiidiks reageerimise soojusefekti. Hessi seaduse rakendamine H? = H1 + H2 C + O2 CO2 CO2 + C 2CO C + O2 + CO2 + C CO2 + 2CO Enamasti on vaja reaktsioone korrutada või võtta tagurpidi, et vajalikku tulemust saada. Sel juhul tuleb ka vastava reaktsiooni st
käsiraamatutes väärtused standardtingimuste jaoks. 5.3 Hessi seadus. Tekke- ja põlemissoojused. Soojusefektide arvestamise rakendusi Hessi seadus (1840) : reaktsiooni soojusefektid olid võrdsed oleku ja finktsioonide muutustega. Hessi seadust nim. Termokeemia põhiseaduseks. Soojusefekt olles võrdne reaktsiooni saaduste ja lähteainete siseenergiate erinevuseda ei sõltu tegelikult reaktiooni toimumise viisist ega vaheetappidest. Seadus võimaldab arvutada soojusefekte tabeli andmete või mõõtmistulemuste alusel. Soojusefekti, mis esineb ühemooli ühendi tekkimisel lihtainest standardi tingimustel, nim. Ühendi tekkesoojuseks. Liitaine lagunemissoojus on võrdne liitaine tekke soojusega, kuid vastasmärgiga. Lihtaine tekkesoojus võrdub 0ga. Aine põlemissoojuseks nim. Ühe mooli aine täielikul põlemisel esinevat soojusefekti. Mittepõlevate ainete põlemissoojus võrdub 0ga.
algebraline summa. Hessi seadus Reaktsiooni soojusefekt (q) on võrdne süsteemi lõpp-ja algoleku siseenergiate (kui V = const) või entalpiate (kui P = const) vahega ega sõltu protsessi läbiviimise viisist ja vahestaadiumidest. Kui protsess toimub mitmes etapis, siis on protsessi summaarne soojusefekt võrdne üksikute etappide soojusefektide summaga. Ringprotsessi soojusefekt on võrdne nulliga. Hessi seadus annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võimalik mõõta. Termokeemilisi võrrandeid saab liita ja lahutada. Seejuures võivad reaktsioonid olla ka ainult teoreetiliselt (mitte reaalselt) eraldatavad. 9. Keemiline kineetika Keemiline kineetika on keemiateaduse haru, mis tegeleb keemilise reaktsiooni kiiruse ja mehhanismide uurimisega. Keemilise reaktsiooni kiirus
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
annaabi.ee 
