Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: 1. valmistamine tehases, 2. valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, 3. valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50... 500 l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3 min. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal, sest kips tardub väga kiiresti. Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile kallurautoga. Mördi transportimisel on samad problee-mid, mis betooni puhulgi. Paremini taluvad
MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: *valmistamine tehases, *valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, *valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50...500l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3min. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal, kuna kips tardub väga kiirelt. Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile mikserautoga. Mördi transportimisel esinevad samad probleemid, mis betooni puhulgi. Paremini taluvad transportimist
värvub kollaseks. Seejärel jahutatakse segu ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus tumekollaseks. Järeldus: Kui soojendada reaktsioonisegu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui lisada NH4OH lahust, käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas kui hape (indikaatorina) ja lahus värvub oranziks. Minu katses ei värvunud oranziks ja viga võib olla väheses soojendamises või liiga väikeses NH4OH koguses. - - OH O O O O O OH + + + N N - N N - 2HNO 3 O OH O -
Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kumbki pool omakorda jaguneb 3 ninakarbiku varal 3-ks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega (väljaarvatud oimuluu-urge). Urgete seinad on samuti vooderdatud limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks. Ninakõrvalurked osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks. Ülalõualuu- ja otsmikuluu-urge ning TartuTervishoiu Kõrgikool 2 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid eesmised ja keskmised sõelluurakud avanevad ülemisse ninakäiku. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarakanal. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu on ninaõõs ühenduses ninaneeluga. Viimase limaskestas
Cu2+-ioone, millega munavalk oleks võinud reageerida. Biureedireaktsioon, olles valkude üldreaktsiooniks tõestas, et munavalgu lahuses on peptiidsidemed. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli tõestada valgus aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Ksantoproteiinreaktsioon seisneb kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valgule, mis põhjustab valgu pöördumatu denatureerumise, sadestumise, ja lahuse soojendamises, mille käigus aromaatne tuum nitreerub. Tekkinud nirofenooli tüüpi ühend on erksa kollase värvusega. Hape/alus indikaatorina omandab ühend leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, kuhu lisasin 6 tilka kontsentreeritud HNO3. 2) Loksutasin ning soojendasin kuni tekkinud valge sade muutus kollaseks. 3) Jahutasin segu ning lisasin NH4OH lahust kuni tekkis ammoniaagi lõhn. Loksutasin.
12 *valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, *valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50...500l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3min. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal, kuna kips tardub väga kiirelt. Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile mikserautoga. Mördi transportimisel esinevad samad probleemid, mis betooni puhulgi
pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarajuha. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, need osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus
ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarajuha. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, need osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb
Kogu ninaõõne sisemine pind on kaetud limaskesta ja ripsepiteeliga Ninaõõne ülemises osas asuvad limaskestas haistmisrakud: seda piirkonda nimetatakse haistmispiirkonnaks. Neel: Ninaõõne taga asub neelu ülemine osa. Neel kujutab endast lihaselist toru, mis tagant piirneb lülisamba lülidega ja ülal kuklaluu põhimikuga. Neelu avanevad ninaõõs, suuõõs ja kõri. Ninaõõne ja neelu funktsioon seisneb sissehingatava õhu puhastamises, soojendamises ja niisutamises. Limaskesta ja ripsepiteeli abil puhastatakse õhk tolmu jms. osistest. Limaskestale püütakse kinni bakterid ja teised mikroorganismid. Lisaks sellele soojendab ja niisutab limaskest sissehingatava õhu (see jätkub veel ka allpool asuvates hingamisteedes) nii, et alveoolidesse jõudes on see omandanud kehatemperatuuri (37oC) ja on küllastunud veeauruga. Alumised hingamisteed: siia kuuluvad kõri, trahhea, peabronhid, bronhid, bronhioolid ja alveoolid
Mörtide valmistamiseks on kolm võimalust: 1) valmistamine tehases, 2) valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, 3) valmistamine tarbimiskohal kuivsegudest. Mördi segistid on tavaliselt väiksemad kui need, mida kasutatakse betooni korral. Mördi valmistamine koosneb kolmest operatsioonist: 1) materjalide ettevalmistamine, 2) materjalide koguste doseerimine, 3) materjalide segamine. Materjalide ettevalmistamine. See seisneb: liiva sõelumises, talvel liiva ja vee soojendamises, lubja kustutamises või jahvatamises jne. Materjalide doseerimine. Doseerida võib mahu või kaalu järgi. See toimub sarnaselt betooni valmistamisega. Materjalide segamine. Väikseim segamise aeg on 2...3 minutit. Krohvimismördid vajavad korralikku segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal. Vajalik on see selleks, et kips tardub väga kiiresti. 150
annaabi.ee 
