elanikele. Korteriühistud juhendatakse energiasäästu võimaldavate renoveerimistööde projekteerimisel algusest lõpuni. Kõikidele projekteerijatele edastatakse täpsed lähteülesanded, mis omakorda lihtsustab projekteerijate tööprojekti koostamist. Tööprojekt võimaldab täpsemat hinnakalkulatsiooni paigaldusele, mis tagab hanke korraldamisel parima valiku tööde teostajate osas. Vanade korrusmajade suurim soojakulu on tingitud ventilatsioonist ning konstruktsioonide õhuleketest. Tihti arvatakse, et sundventilatsioon on soojuskulusi suurendav tegur, kuid viimased andmed näitavad vastupidist. Osaliselt renoveeritud (soojustatud) kortermajade siseruumide õhukvaliteet on võrreldes nõukogudeaegsete korrusmajadega halvenenud. Suur osa korteri õhuvahetusest toimus nõukogudeaegsetes kortermajades konstruktsioonide ebatiheduse kaudu. Tänapäeval lisatav soojustus ja akende vahetus tihtipeale
toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C Hoone soojakulu küttele on ~10 kw Soojakulu soojale veele on 4500 kw aastas Katla arvestuslik võimsus on kuni 25kw Soojakandja parameetrid on 80°-60°C Küte Hoone kütmiseks paigaldatakse majandusruumi universiaalne gaasikatel koos soojavee- boileriga. Boileri maht on 150 l. Küttesüsteem täidetakse spetsiaalse pehmendatud veega
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab",
lubamatult suur, sest tegelikult viskab minu leibkond ära umbes 40% ostetud toidust, mis on tarbimata jäänud ja halvaks läinud. Kõige suurema jälje jätavad minu kodused harjumused ja tarbimiskäitumine. Elekter, vesi ja küte on põhilised komponendid, mis tekitavad jalajälge, kuid kahjuks ei saa ma mitte mingil määral mõjutadaseda, kui palju kulub meil korteris küttele. Selleks võiks igal korteril olla reguleeritavad radikad, mille abil reguleerida soojakulu. Ka elektriseadmed lülitan ma võimalusel või nädalavahetuseks korterist lahkumisel välja. Alati on aga võimalik olla säästlikum, kasutada vähem vett, elektrit ja vähendada sel viisil oma jälge. Samuti transpordi kasutamisel saaksin teha palju mööndusi ja kasutada ühistransporti, mida hetkel juhtub umbes viis korda aastas. Kõik vajalikud sõidud teen ma isikliku autoga ning enamjaolt oleme me autos kahekesi. Minu elukoha lähedal on mitu bussipeatust, mis teevad
antud kohas. Ühtlasi tuleb kontrollida õhuvahetuse suurust aasta kõige külmemal ajal ja ette näha küllaldane reguleerimisvõimalus tõmbuse ja liialt suure õhuvahetuse vältimiseks. Nii loomuliku kui ka sundventilatsiooni tõhustamiseks saab kasutada tuulutust. Selleks tuleb tippkoormuse ajaks avada lühiajaliselt aknaid või uksi. Tuulutuse mõjul saame hetkeliselt suured õhu hulgad ja õhk puhastub kiiresti. Akende ja uste avamine talvel pikaks ajaks ei ole soovitav, sest soojakulu on liiga suur. Tuulutus on eriti efektiivne, kui üheaegselt saab avada aknad nii tuulepealsel kui tuulealusel küljel. Niisugune tuuletõmme puhastab ruumide õhu eriti kiiresti. Loomalautades vajaliku mikrokliima tagamine on raskem kui elamutes, kuna lautades eraldub peale rohke niiskuse veel suurel määral kahjulikke gaase. Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks: · NH3 - ammoniaak, mis tekib sõnniku lagunemisel. Lubatud kontsentratsioon 0,005%;
155 000 .[3] Vundamendi soojustamine Soojustamiseks kasutatav XPS on ligikaudu 8 /m2, paigaldus- ja krohvimistööde hind 30 /m2. Kokku siis ligikaudu 40 /m2. Soojustatavat pinda on ligikaudu 330 m2 ja tööde hinnaks kujuneb siis 13 200 .[4] Trepikodade siseviimistlus Maalritööde hind 10 /m2. Trepikodade viimistletav pind on ligikaudu 1000 m 2. Hinnaks kujuneb siis 10 000 .[5] Remontimistöödega saavutatav soojakulu kokkuhoid on ligikaudu 30%. 1.2 Remondi kalenderplaan Järgnevalt on ära toodud remontimistööde kalenderplaan ligikaudsete hindadega praegustes väärtustes. Tabel hinnad praeguste väärtustega Ehitise osad 2013 2014 Vundament 13200 Trepikojad 10000 Küttesüsteem 143000 Ventilatsioon 155000
Hoone soojuskadusid mõjutavad veel paljud asjaolud, nagu näiteks materjali kvaliteet, niiskusesisaldus, ventileerimise laad ja intensiivsus, tuulerõhk, ilmastik jt. 45 ... NAGU ILMNE, JAGUNEVAD SOOJUSKAOD ERINEVA ÕHUVAHETUSE KORRAL ERINEVALT Keskmise suurusega hästi soojustatud välispiiretega pereelamu suhteline soojakulu läbi välispiirete ja õhuvahetusele kordsusel N= 0,3; N=0,5 N=1,0 ja N=2,0 (N õhk vahetub korda tunnis) Allikas: E.Jõgioja http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=248&page=1 46 23 ... Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu
· Kontroolida küttekehade õiget paigutust ruumis. · suuremad või suuri kapitaalmahutusi nõudvad perspektiivsed võimalused: · Planeerimisprojektides on soovitav soojatarbijad paigutada kompaktsena. Selline lahendus võib säästa soojust ~15...20%. · Välised soojavõrgud vajavad tasakaalustamist, säästavad ~5...10% · Hoonete projekteerimisel tuleks valida kõige optimaalsem ruumi kõrgus. Kõrguse suurendamine 20 cm suurendab soojakulu 3...4%. · Lodzad, mis tungivad hoone perimeetrisse, suurendavad soojakulu 4...6%. · Keeruline hoone konfiguratsioon suurendab soojuse kulu ~10%. Hoone laiuse suurendamine 12 16 m vähendab soojuse kulu 8...9%. Mikrokliima loomisel erineva kasutusega ruumides on Koduautomaatikal arvestatavad eelised tavapärase kütte ja ventilatsioonisüsteemi ees. Automatiseeritud soojussõlme korral on võimalik ka mõningane öine temperatuuri alandamine
tuulutuspilud akendes, avad välisseintes). Koostas: Meeli Kams 52 Hoone osad EPMÜ Aken on päikese soojakiirguse püüdjaks (toast peegeldunud soojuse lainepikkus on suur võrreldes läbi klaasi tuppa sisenenud lainepikkusega ning peegeldunud soojust ei juhi klaas enam välja. Pimedal ajal kaotab aken sooja, soojakulu läbi kahekordsete akende võib olla näiteks Tallinnas keskmiselt 278 kWh/m2 aastas. Soojusenergiat püüab lõunapoolne aken 182 kWh/m2, samas põhjapoolne aken vaid 42 kWh/m2. Selletõttu on soovitav paigutada hoones põhjapoole ruumid, mille aknad võivad olla võimalikult väikese pinnaga (panipaik, sahver, pesemisruum, WC). Aastaringselt kasutamata ja vandaaliohtlikes piirkondades olevad hooned on soovitav varustada
lagunenud. Viimastel aastatel on aga koos Tamsalu vallavalitsusega suudetud leida lahendusi, et seisu parandada.97 2007. aastast on kõik Tamsalu ja Sääse soojatarbijad varustatud soojamõõtjatega. Soojamõõtjad aitavad ettevõttel koguda infot radiaatori soojusväljastusest. Arvestusperioodi möödumisel jaotatakse kogu maja küttekulu soojaarvestite osalussuhte alusel, nii arvutatakse iga korteri tegelik soojuse tarbimine. 98 Enne seda arvestati soojakulu korteri kohta kubatuuri (keha ruumala kuupühkikutes) ja arvutuslike 95 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 96 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu. 97 Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8. 98 Agr Torud. INDIVIDUAALNE KÜTE-JA VEETARBIMISE ARVESTUSE SÜSTEEM. [www] http://agr-torud.ee/?page_id=59 (24.04.2014)
annaabi.ee 
