4) Keskaju Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni analüüsimine, nägemise ja kuulmisega seotud reflekside itegreerimine (nt pupillirefleksi keskus), motoorika regulatsioon (koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega.) 5) Vaheaju Talamus (4/5), hüpotalamus (1/5). · Talamus kogu sensoorne informatsioon, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse. Väikeajust lähtuvad signaalid jõuavad ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu. Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni töötlemine koos keskajuga, lihaste talitluse regulatsioon (koos primaarse motokorteksi, põhimikutuumade, kesk- ja väikeajuga), meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga.
hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II tee üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed: Haistesibul külgmine haistetrakt, mis kulgeb samal kehapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist edasi taalamuse keskossa, sealt omakorda orbitofrontaal korteksisse (primaarne haistekorteks). Orbitofrontaalkorteks saadab osa signaale tagasi
Väikeaju kordineerib lihaste tegevust, liigutused on täpsed . kordinerib kiireid liigutuste sarju. Kontrollib tasakaalu säilitamist. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. (2.4.5) Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga *meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga *visuaalse ja akustilise info töötlemine koos keskajuga Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid.
Nägude tundmiseks on spetsiaalne ala paremas ajukoores. - Laisk silm – silmad ei käi alati sünkroonis, saab parandada silmaklapiga Keemiliste meelte tööpõhimõtted (retseptorid molekulide töötluseks, signaal töödeldakse närviimpulsiks, …). MAITSMINE: Pappillarid – retseptorite kogumikud > info kraniaalnärvidele (näopiirkonna närvid) > vaheaki > hüpotaalamuse, amügdala > insulast (krimaarne maitsekorteks) orbitofrontaalkorteksisse > taalamusest somatosensoorsesse korteksisse - G-valguga seotud metabotroopse retseptori tööpõhimõtted (on ka keemilistes meeltes oluline). - Üsna aeglane aga pole ülikiiret reaktsiooni vaja nt haistmine - Reageerivad väljaspool rakku olevale kemikaalile rakusisese jadaga Liigutuste kategooriad. Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine
· Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete aferentide rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides, närvikiud sisenevad seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru
amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt → edasi kaheks: I Punasega taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II Sinisega → üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed: Haistesibul → külgmine haistetrakt, mis kulgeb samal kehapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist edasi taalamuse keskossa, sealt omakorda orbitofrontaal korteksisse (primaarne haistekorteks)
Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti (vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I – taalamusse kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse – mis) ja primaarsess somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel – kus). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures II – üksiktuuma traktist hüpotaalamuse ja amügdalasse Lõhnameele närviteed: Haistesibul koosneb paljudest kihtidest analoogselt reetinaga, närvirakud vahetuvad pidevalt Haistesibul külgmine haistetrakt samal kegapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist taalamusse, sealt orbitofrontaalkorteksisse
spinotalaamkulgla koosseisus üles, ulatudes talamusse. Ajutüves ühinevad selle kulglaga ka kolmiknärvi harud, mis juhivad aju suunas näo piirkonnast ja hammastest lähtuvaid temperatuuri- ja valuaistingutena tunnetatavaid signaale. Ajutüve tasandil siirduvad spinotalaamkulglast kõrvalharud ka retikulaarformatsiooni tuumadesse. Tertsiaarsete neuronite kehad paiknevad talamuses, nende aksonid siirduvad suuraju koorde, peamiselt primaarsesse somatosensoorsesse korteksisse. Sire- ja talbkimp juhivad talamuse kaudu suuraju koorde proprioretseptoritelt lähtuvaid signaale, samuti puudutustest, survest ja vibratsioonist põhjustatud närviimpulsse keha erinevates piirkondades paiknevatelt retseptoritelt. Tagumise ja eesmise spinotserebellaarkulgla kaudu suunatakse väikeajusse proprioretseptoritelt lähtuvaid närviimpulsse. Spinotserebellaarkulglad on oluliseks juhteteeks, mille kaudu on tagatud pidev kontroll
*motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga *meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga *visuaalse ja akustilise info töötlemine koos keskajuga Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. subtalamuse
annaabi.ee 
