Tolliprotseduur, mis võimaldab tollijärelvalve all (maksud maksmata) vedada ühenduseväliseid ja ühenduse kaupu ühenduse tolliterritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse. 38.Millal on protektsionistlik majanduspoliitika õigustatud, millal mitte? 39.Mis on rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise eesmärk? Õiglane kaubandus on rahvusvaheline liikumine, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Tegemist ei ole heategevusega, vaid kaubandussuhetel põhineva solidaarsusega arengumaade tootjate ja heaoluriikide tarbijate vahel. 40.Mis on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eesmärk? Eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
See oleks tähendanud ka Gorbatsovi reetmist, sest tema pidas N Liidus armutut võitlust just samasuguste vanameelsetega. Jaruzelskit peeti Gorbatsovi perestroika ja glasnosti kõige usinamaks õpilaseks Ida-Euroopas. Nagu Gorbatsov, uskus ka Jaruzelski võimalusse, et paindlikum kurss, opositsiooni kaasamine dialoogi, annab komparteile võimaluse säilitada oma juhtpositsioon ühiskonnas. Just sellest usust lähtudes nõustus Jaruzelski alustama Solidaarsusega ümarlauakõnelusi, kus vaieldi kuni väsimusest ümberkukkumiseni Poola tuleviku üle. Just nendel kõnelustel langetati kommunismi seisukohalt saatuslik otsus - korraldada Poolas esimesed vabad valimised Ida-Euroopas. Tegelikult olid valimised ainult poolvabad, sest kommunistid reserveerisid endale kindla arvu kohti Seimis. Kuid kõikide vabade kohtade jagamisel tegi Solidaarsus puhta töö, saades ülemkojas peaaegu kõik paigad.
31. aug 1980 – kardeti üldstreiki, valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstes töötajate palka ja parandades töötingimusi → ametiühingukoondis Solidaarsus tekitas ka teistes maades põnevust, andis märku, et nõukogude süsteem nõrgeneb Poliitiline kriis Poolas: Gdanski kokkulepped aitasid kaasa pol elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, u 10 mln in, Poola juhtkond kaotamas kontrolli nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, kardeti ametiühingute levikut NSVL-i Poola juhtidelt nõuti “kontrrevolutsiooni” peatamist ja “korra” jaluleseadmist esialgu polnud kasu, Poola kompartei etteotsa rahva seas populaarne kindral Jaruzelski, kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus
Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. · Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa rahvastele märku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada II Kommunistliku reziimi langemine Poolas · Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei andnud tulemusi,mistõttu diktaator Jaruzelski hakkas Solidaarsusega kontakte otsima. Poolakas ei leppinud enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. · 1988-1989 a tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. · 1989a
1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE Breznevi doktriini lõpp: Gorbatsov kutsus Kesk- ja Ida-Euroopat üles samasugustele muudatustele nagu oli NSVL-s. 1987 loobus avalikult Breznevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas: Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei kandnud tulemusi, Jaruzelski hakkas otsima kontakte Solidaarsusega. 1988-89 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, halvad kogu majanduse. Streikide lõpetamise tingimuseks oli ümarlauakõneluste alustamine pol reformide teostamiseks. Tulemuseks oli vabade valimiste korraldamine, Jaruzelski jäi presidendiks ent taganes peagi. Võidu saavutas Solidaarsus. Uueks presidendiks sai Walesa. Uuenduste algus Ungaris: sept 1987 alustasid Ungari kommunistid reformimeelne juhtkond läbirääkimisi opositsiooniliste rühmitustega.
valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas neile paremad töötingimused. Nii sündiski ametiühingukoondis Solidaarsus (Solidarnosc). Poolas toimuv tekitas vaimustust kõigi ikestatud rahvaste seas. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. Poliitiline kriis Poolas 1980 - 1981 Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. Nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, sest võis karta sõltumatu ametiühinguliikumise levikut NSV Liitu. Oktoobris 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ning ,,korra" jaluleseadmist. Esialgu polnud sellistest nõudmistest eriti kasu. Poolakompartei etteotsa seati rahva
1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE Breznevi doktriini lõpp: Gorbatsov kutsus Kesk- ja Ida-Euroopat üles samasugustele muudatustele nagu oli NSVL-s. 1987 loobus avalikult Breznevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas: Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei kandnud tulemusi, Jaruzelski hakkas otsima kontakte Solidaarsusega. 1988-89 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, halvad kogu majanduse. Streikide lõpetamise tingimuseks oli ümarlauakõneluste alustamine pol reformide teostamiseks. Tulemuseks oli vabade valimiste korraldamine, Jaruzelski jäi presidendiks ent taganes peagi. Võidu saavutas Solidaarsus. Uueks presidendiks sai Walesa. Uuenduste algus Ungaris: sept 1987 alustasid Ungari kommunistid reformimeelne juhtkond läbirääkimisi opositsiooniliste rühmitustega.
3. loeng Geopoliitiline maailmajaotus maailma lahtimõtestamine geopoliitilistest arusaamadest lähtuvalt. Geopoliitika – riikide piirkondade territooriumite ruumiline suhtlemine Descartes – geopooliitikute aluseks: kui eemaldada kõik, mida eemaldada annab, siis jääb ikkagi alles miski, mida eemaldada ei saa – ruum. Solidaarsusega tegeleb geopoliitika – rivaalid, konkurendid Geopoliitikal kerge imperialistlik hõng juures, ühe või teise riigi välispoliitilised eesmärgid. Teoreetilised geopoliitikud jätsid need kõrvale. Geopoliitika jaguneb: 1) klassikaline e. traditsiooniline – tegeleb ruumiga väga vahetult 2 klassikalist geopoliitikut pakkusid välja kaks täiesti vastandlikku arusaama, panid aluse ruumilisele reaalsusele, võttes ära riikide ja indiviidide taotlused, ligi 100 aastat tagasi ~1900
ja keskkonnakaitse. Kiriku osa ühiskonnas ei peeta oluliseks. Edu tagatiseks nende arvates võib olla vaid hea palk ja kindlad sotsiaaltagatised (haiguse, vanaduse ja töötuks jäämise puhul), mis omakorda annab piisava motivatsiooni heaks tööks. Kõrgeid maksud on seotud kõrgete sotsiaal- ja hariduskuludega. Pooldatakse diferentseeritud maksusüsteemi e sissetulekust sõltuvat maksustamist, mida põhjendatakse solidaarsusega. Riik peab enda kanda võtma vähekindlustatud sotsiaalsete gruppide toetamise, selleks saadakse raha kodanike maksustamisest. Tegemist on tulude ümberjagamisega riigieelarve kaudu. Valijaskonna moodustavad eelkõige töövõtjad. Töö leidmine pole sotsiaaldemokraatide arvates mitte ainult inimese, vaid ka riigi asi. Kui kunagi moodustasid nende valijaskonna põhiosa töölised, siis töölisklassi osakaalu vähenemisega kuuluvad sotsiaaldemokraatide valijate hulka ka teenistujad, eriti
5) sotsiaalne võrdsus poliitilise ideaalina. Põhiteemad on seotud sotsiaalpoliitikaga, nt tervishoid, lastega perede ja pensionäride toimetulek, tööpuudusega võitlemine, töötajate kaitse, olulised teemad on nende jaoks ka haridus ja keskkonnakaitse. Kõrgeid maksud on seotud kõrgete sotsiaal- ja hariduskuludega. Pooldatakse diferentseeritud maksusüsteemi e sissetulekust sõltuvat maksustamist, mida põhjendatakse solidaarsusega. Riik peab enda kanda võtma vähekindlustatud sotsiaalsete gruppide toetamise, selleks saadakse raha kodanike maksustamisest. Tegemist on tulude ümberjagamisega riigieelarve kaudu. Valijaskonna moodustavad eelkõige töövõtjad. Kui kunagi moodustasid nende valijaskonna põhiosa töölised, siis töölisklassi osakaalu vähenemisega kuuluvad sotsiaaldemokraatide valijate hulka ka teenistujad, eriti kuna arenenud demokraatiates moodustab teenindus u 70% majandussektorist. 1970
annaabi.ee 
