Pooli pikkus l 0.222 m Pooli diameeter D 0.12 m Keerdude arv solenoidis N 308 Keerdude arv mähises mõõteühiku kohta n 1387.3873873874 Punkti asukoht x Mõõtepooli keeru pindala S1 0.002193 m^2 Keerdude arv mõõtepoolis N1 250 Magnetvoog Φ1 Magnetiline konstant μ0 1.2566370614E-006 H/m Voolutugevuse muutumise ringsagedus
magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). (lk 26) 8. Mida iseloomustab juhi induktiivsus ? (3p.) Juhi induktiivsus iseloomustab elektrijuhi võimekust tekitada magnetvoogu ja elektromotoorjõudu. (lk 13) 9. Solenoidi läbiv magnetvoog kahaneb ühtlaselt 5 ms jooksul 7 mWb kuni 3 mWb. Leida solenoidis indutseeritav elektromotoorjõud, kui solenoidil on 500 keerdu. (4p.) Vastus: Solenoidis on indutseeritam elektromotoorjõud 400volti 10. Leida juhi induktiivsus, kui voolutugevuse ühtlane muutumine selles 2 A võrra 0,25 s jooksul tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 20 mV. (4p.) Vastus: Juhi induktiivsus on 0,0025
18. Mida nimetatakse elektrimahtuvuseks? - Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. 19. Millest sõltub elektrimahtuvus? - See sõltub kehade kujust ja mõõtmetest ning nendevahelise keskkonna dielektrilisest läbitavusest. 20. Millega võrdub kondensaatori energia? - Tema plaatide vahelise ruumi täitva elektrivälja energiaga 21. Kas solenoidi magnetpooluseid saab vahetada muutes voolusuunda solenoidis? - Jah 22. Kas juhtmes indutseerub vool kui juhe seisab paigal, kuid magnetväli liigub? - Jah 23. Kas juhtmes indutseerub vool, kui juhe seisab paigal, kuid magnetväljatugevus muutub? - Jah 24. Millise reegliga saab määrata juhtmekontuuri pöörlemise suunda magnetväljas? Vasaku käe reegliga. 25. Kui vooluga juhe asetada magnetvälja paralleelselt magnetvälja jõujoontega, kas siis juhtmele mõjub jõud? Jah, juhtmele mõjub jõud.
kus Ua on anoodpinge, Ra –anoodi raadius ja Rk –katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Pika solenoidi magnetilist induktsiooni arvutatakse valemiga: s I l N B = µ0 , (2) kus µ0 on SI- süsteemi magnetiline konstant ( m 7 H 0 4 10− µ = π ⋅ ), N on pooli keerdude arv, l – solenoidi pikkus ja s I – voolutugevus solenoidis. Seega taandub kogu katse solenoidi kriitilise voolutugevuse sk I leidmisele. 2 2. Töö käik 1. Protokollin mõõteriistade ja katseseadme konstandid 2. Koostan skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Palun juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitan sisse toiteplokk
ühe keeru pindala tähistame S. Kui solenoidi läbib vool tugevusega I, siis selle tulemusel indutseeritakse magnetväli. Solenoidi sisemuses avaldub magnetiline induktsioon . Solenoidi induktiivsuse jaoks saame valemi . ,,Lõpmata pika" solenoidi induktiivsus on võrdeline keerdude arvu ruudu, solenoidi keeru pindala ja solenoidi südamiku suhtelise elektrilise läbitavusega, pöördvõrdeline keerdude arvuga solenoidis. Magnetvälja energia Töö, mille teeb eneseinduktsiooni elektromotoorjõud elektrilaengute läbiviimisel alates vooluallika lahtiühendamisest kuini voolu täieliku katkemiseni, arvutatakse integraaliga: . Et see töö tehakse lõppkokkuvõttes solenoidis talletunud magnetvälja energia arvelt, siis avaldub solenoidis (või ka mingis teises juhis) seda läbiva voolu toimel indutseeritud magnetvälja energia
allikatevaba väli. r r r Vektori B tsirkulatsiooniteoreem: B dl = µ 0 I , kus I väljendab kontuuri poolt r r hõlmatud voolude algebralist summat. See teoreem diferentsiaalkujul: rot B = µ 0 j . Siit järeldub, et magnetväli on solenoidaalne väli. Lõpmata pika solenoide magnetväli: B = µ 0 n I , kus I on voolutugevus solenoidis ja n - solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta. Vooluga kontuuri käitumist magnetväljas mõjustab suuresti selle magnetmoment r r p m = ISn , kus I on voolutugevus kontuuris ja S kontuuri katva pinna pindala. Välises r r r B magnetväljas B jõu F = p m mõjul kontuur liigub suunas, kus magnetväli on n r r r
Lõpmata pikk solenoid on sümmeetriline mistahes tema teljega risti oleva tasandi suhtes. Selle tasandi suhtes sümmeetrilised paarikaupa võetud keerud tekitavad välja, mille magneetiline induktsioon on risti tasandiga. Solenoidi magnetiline induktsioon on Bldl=12 Bldl=Bl = 0nli= 0nli (B on magn indukts lõigul 1 2, l on lõigu pikkus; n on solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta, i on voolutugevus solenoidis) => B= 0ni. Magnetiline induktsioon väljaspool lõpmata pikka solenoidi on null ja seespool kõikjal ühesugune. Magnetväli on homogeenne ja täielikult suletud solenoidi sisemusse. 14. Magnetväli aines. Kui vooluga juhid asetsevad mingis keskkonnas, siis magnetväli muutub oluliselt. Põhjuseks on see, et iga aine on magneetik, st võimeline magnetvälja toimel omandama magnetmomenti (magneetuma).
poolt ümbritsetud pinda. ❑ Valem: ∮ ❑B (vektor)*dr (vektor) = μ *I 0 k <<-- see võib mõnel puhul olla ka negatiivne väärtus, ❑ sest paaris kohas mul on pandud see valem koos *cos a. 34. Solenoidi magnetväli.Toroidi magnetväli. Solenoid kujutab endast peenikest juhet, mis on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Solenoidis tekib magnetväli voolu läbisuunamisel solenoidist. Väljaspool solenoidi magnetväli puudub. Lõpmata pikk solenoid on mudel. Lõpmata pika solenoidi sees on homogeenne magnetväli, kus magnetvälja tugevus ei sõltu kaugusest keskpunktist. Reaalses solenoidis on magnetväli tugevam solenoidi keskel. Solenoidi magnetvälja suund sõltub elektrivoolu suunast. Suund leitakse parema käe reegli abil: kui sõrmed on suunatud voolu suunas, siis välja sirutatud pöial näitab magnetvälja suunda
ulatuvad 200 kuni 400 tähemärgini sekundis, mis vastab 90 kuni 180 reale minutis). Kõgi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi (tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidas ja millega teostatakse löök. Kõige levinum om maatriksprinter kus vastu värvilinti mille taga on paber lüüakse trüki peas olevate nõeltega. Peas võib nõelu olla parematel printeritel kuni 24. Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega. Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks
tähemärgini sekundis, mis vastab 90 kuni 180 reale minutis). Kõgi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi (tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidas ja millega teostatakse löök. Kõige levinum om maatriksprinter kus vastu värvilinti mille taga on paber lüüakse trüki peas olevate nõeltega. Peas võib nõelu olla parematel printeritel kuni 24. Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega. Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks.
Kõgi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi (tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidas ja millega teostatakse löök. Kõige levinum om maatriksprinter kus vastu värvilinti mille taga on paber lüüakse trüki peas olevate nõeltega. Peas võib nõelu olla parematel printeritel kuni 24. Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega. Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks
pikkusega. Märkus. Me tuletasime valemi (15.13) küll sellise solenoidi jaoks, mille pikkus ületab tunduvalt tema läbimõõtu, kuid katsed näitavad selle valemi küllaltki täpset kehtivust ka niisuguse solenoidi korral mille pikkus ületab läbimõõdu ainult viis korda. 15.5 Magnetvälja energia Olgu vooluallikaga ühendatud solenoid, mille induktiivsus on L ja keerdude takistus R. Voolutugevus solenoidis olgu I, vt. joonis lk. 5. Lüliti viimisel asendist 1 asendisse 2 lühistame solenoidi klemmid. Vool solenoidis hakkab seetõttu vähenema ja tekib 8 eneseinduktsiooni elektromotoorjõud I , mis ei lase voolul kohe katkeda, vaid sunnib seda vähenema pikkamööda. Selle elektromotoorjõu mõjul viiakse läbi solenoidi ajavahemiku dt jooksul mingi laeng dq
62 Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi (tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidas ja millega teostatakse löök. Kõige levinum om maatriksprinter kus vastu värvilinti mille taga on paber lüüakse trüki peas olevate nõeltega. Peas võib nõelu olla parematel printeritel kuni 24. Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega. Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). laserprinter (Laser Printer) Laserprinteri töö põhineb seleen trumlil
61 Kõgi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi (tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidas ja millega teostatakse löök. Kõige levinum om maatriksprinter kus vastu värvilinti mille taga on paber lüüakse trüki peas olevate nõeltega. Peas võib nõelu olla parematel printeritel kuni 24. Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega. Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis voolu impulsi lööb vastav nõel vastu värvilinti mis tekitab omakorda emda taga olevale paberilepunkti. Selline odav aga lärmakas printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Varem enimlevinud prontereid kasutatakse veel vaid seal kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia (näiteks maksekorraldused pankades). o laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel
jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Printimiskiirused on 90-180 rida minutis. Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi. Erinevus on selles, kuidas ja millega teostatakse löök. Kõige levinum om maatriksprinter, kus vastu värvilinti, mille taga on paber, lüüakse trüki peas olevate nõeltega. Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega. Kui printeri juhtseade tekitab solenoidis vooluimpulsi, lööb vastav nõel vastu värvilinti, mis tekitab omakorda enda taga olevale paberile punkti. Selline printer võimaldab trükkida ka lihtsamat punktidest koosnevat graafikat. Laserprinter Laserprinteri töö põhineb seleentrumlil. Seleen on pooljuhtmaterjal, mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus
annaabi.ee 
